Nädalavahetus & Video

Möödunud nädalavahetus oli lihtsalt nii-ii tegus (okei okei tänase päeva oleme totaalselt vegeteerides veetnud). Reedel käisime tervitamas üht uut imepisikest ilmakodanikku, kes meie suure suguvõsaga liitus peale mida nautisime lihtsalt kodus reede vibe'i. Meie jaoks tähendab reede vibe kindlasti kodust kinoõhtut aaand lots of snacks.
Laupäeva hommikul veetsid minu kõige pisemad õed paar tundi meie juures ning peale seda võtsime kibekiirelt suuna Viikingite Küla poole, kus saime ka tiheda ajagraafiku tõttu veeta vaid põgusa tunni.
Olime Nilsiga mõlemad väga meeldivalt üllatunud Viikingite mõnusa õhustiku üle. Sügasime lambaid (kellele meeldib kõrvatagant sügamine täpselt sama palju nagu koertele) ja kinnitasime keha hea-paremaga :)
Tund möödus kärmelt ning peale seda võtsime suuna tagasi linna poole, kus minul oli vaja tormata meiki ja Nilsil oli tarvis ajada muid asjaajamisi. Meigis käisin ma nimelt sel põhjusel, et saime võimaluse külastada laupäeva õhtul Tondiraba jäähallis aset leidnud Telia pidu.
Meie mõlemi poolt vaid kiidusõnad korraldajatele ning kogu programmile. Ausaltöeldes ei oskagi öelda kas õhtu krooniks võiks pidada Telia töötajate poolt välja mängitud (ja mitmete Eesti lavakunsti suurnimede poolt kokku pandud) muusikal-etendust, Kaire Vilgatsi - Tõnis Mäe Estraadiraadiot, maitsvaid toiduelamusi, Cartooni supervinget rokkimist või esmakordset Silent Disco kogemust.
Seda teile aga ütlen, kui teil kunagi peaks olema võimalus Silent Discot külastada - do it! Meil oli nii naljakas ja lõbus :)

Aga tegelikult on mu tänasel postitusel üks teine teema veel. Nimelt saime Nilsiga purki järjekordse video, mis on minu meelest seekord selles suhtes päris eriline, et teist samalaadselt ma näinud ei ole :)
Kuna videote tegemine meile hirmsasti meeldib, oleme võtnud praegu eesmärgiks iga nädal välja tulla ühe uue videoga. Hetkel on kahe järgmise nädala videod juba üles võetud ja ootavad oma aega, et nad Nilsi arvuti töötlusprogrammist läbi saaks käia. Saladuskatte all ütlen teile aga ära, et kolme nädala pärast tulevad põnevad videod juba välismaalt, kuna ees on ootamas pisike puhkusreis.

Loodan, et meeldib ja soovin teile lõbusat vaatamist!

Minu lemmikud Youtube'rid!

Heiheii,

Olen ise viimaste kuude jooksul Youtube'is päris hüperaktiivseks muutunud. See tähendab siis seda, et mõtlen ise pidevalt kuidas seda hiigelsuurt meediaplatvormi enda videotega küllastada ning samuti jälgin väga paljusid teisi, kes seal sõna võtavad ja enda kunstilisi üllitisi üles laadivad.
Olen täheldanud, et kõige enam meeldivad mulle VLOG'i tüüpi videod ja mida pikemad - seda paremad :D
Ma ei jälgi pea, et kunagi meigiõpetusi, mis on üks tõeline Youtube hitt. Olen neid põgusalt piilunud vaid siis, kui on tõesti vaja midagi eriti veidrat teha - näiteks Halloweeni ajal.
Peale VLOGide armastan jälgida ka erinevaid challengeid , millede teostusi on huvitav vaadata ning isegi midagi kõrvataha panna.

Üks minu lemmikteemasid Youtube'is on ajaloodokid, mida olen vaadanud lihtsalt niiiii mitmeid-setmeid tunde. Minu lemmik-lemmik-lemmik ajastuks on Henry VIII juhitud Inglismaa ning samuti 18-19 sajandi inglismaa elu-olu. Samuti olen vaadanud läbi väga palju Romanovite dünastia dokke ja kahekümnenda sajandi Inglismaa kuningliku perekonna videosid.
Ma olen neist dokkidest täiesti lummatud ja ausaltöeldes olen enda meelest kõik ülalmainitud teemadega seonduvad videod Youtube-is ära vaadanud ja mul on niii kahju, sest ma ei suuda enam endale meelepäraseid leida :'(

Mul ei möödu ühtegi õhtut niiviisi, et ma Youtube videosid ei chekkaks. Näiteks alati kui köögis kokkan - mängib mul taustaks mõni video. Õnneks on mind õnnistatud köögiga, mis on elutoast eraldatud, seega saan enda pläralära videosid rahus vaadata ja Nilsi sellega ei tüüta.
Olgugi, et Nils on mul tõeline Youtube inspektor ja jälgib igapäevaselt minu kanali statistikat ja üritab seda paremaks muuta, siis minu jälgitavaid Youtube'reid ta ometi kuulata / vaadata ei viitsi.

Veel mõned kuud tagasi veetsingi enda õhtud suuremas jaos niiviisi, et vaatasin peotäie Youtube videosid ja õhtul vaatasime Nilsiga enne uinumist alati mõnd sarja. See aga tekitas tõelisi unevaevuseid kuna säravvalge arvutiekraan ei lase teps mitte lihtsalt magama jääda. Nüüd aga oleme juba mitmeid nädalaid väga tublid olnud ja magamistuppa arvutit enam kaasa ei tassi. Loeme alati enne uinumist raamatuid, mille tõttu vajun iga õhtu maksimaalselt kümne minutiga unne :D
Minu loogika on see, et kuna silmad peavad õhtul nö. töötama (ehk raamatulehtedel edasi-tagasi liikuma), väsitan enda aju ja pea ülikiirelt ära ning selletõttu kukun kiirelt. I like!

Aga kui raamatuaeg pole veel õhtusse sõudnud, vaatan läbi siiski üsna mitmed Youtube hiiglased, kellest lemmikuid tutvustan täna teilegi.

1.Alustame siis minu kõige lemmikumast - ThatcherJoe (kanali link)
Ma olen millegipärast üsna veendunud, et paljud teist on juba Joe videotega tuttavad. Olgu see siis tänu tema põhikanalile, tema VLOG kanalile või kasvõi tema Youtube geeniusest õe Zoellale.
Joe videod on lihtsalt nii siganaljakad ja geniaalsed. Tema välja mõeldud challenge'id ja vembud sõpradele on medalitväärt.

2. Teise koha omanik on preili nimega Remi Ashten a.k.a MissRemiAshten (tema kanal)

Olen tema kanalit jälginud juba aastaid ja soovitan seda teilegi. Jälgin nii tema põhikanalit kui ka VLOG kanalit igapäevaselt. Ta on meeletult enesekindel, armas ja tegus inimene, kelle hüüdnimeks sotsiaalmeedias on saanud MissRemiCraften. Seda siis sellepärast, et talle meeldib teostada koguaeg erinevaid craftingu projekte ehk meisterdamisprojekte. Need tulevad tal alati imetabaselt hästi välja.

Samuti on väga huvitav jälgida tema igapäeva elu ja tegemisi suurlinnas L.A-s kus ta jagab korterit oma armsa koera Daysiga.

3. Kolmandaks mainin ära Youtube'is juba aastaid laineid lööva Uus-Meremaa iluguru Shaaanxo (tema kanal). AGA! Ma ei jälgi pea, et üldse tema põhikanalit, vaid igapäevaselt ainult tema VLOGi kanalit, millele ta postitab hiiglama pikki videosid enda kodusest elust koos kahe nunnu koera ja kaas-Youtube'rist mehega. Nende elu tundub seal teiselpool maakera lihtsalt nii põnev :)

4. Neljandaks toon välja ühe täiesti omapärase ja mitte kellegiga võrreldava karakteri kelleks on Bunny Meyer a.k.a grav3yardgirl (tema kanal). Vot tema puhul on nüüd küll selline lugu, et vaatan põhimõtteliselt kõiki ta videosid. Ta on samaaegselt nii veider, nii armas ja naljakas.  Ta võib esialgu tunduda superimelik aga müstilisel kombel on temasse kiindumine läbi arvutiekraani ülilihtne. Ta elab uskumatult veidrat elu ja armastab kõiki oma fänne. Soovitan soovitan soovitan!

5. Zoella - kes siis ei armastaks Zoellat (tema kanal) ?

Ta on lihtsalt äraütlemata nunnu! Eriti armastan ma teda jõuludepaiku kui on käimas 24 days of Zoella, ehk tema VLOGMAS. Ta on lennukate ideedega ja suppervideotega. Samas teisest küljest laseb ta vaatajad sisse enda koju ja näitab meile end kõige loomulikumast ja kodusemast küljest. Muide - ta sööb pea igapäev pitsat ja  šokolaadi - ja on ikka ülipisike :D Jelly much?!!?!

6. Alfreeeedooo - ehk PointlessBlog (tema kanal). Kes veel ei tea, siis Alfie on Zoella ustav elukaaslane ning oma kodu jagavad nad ka üliarmsa kutsu Nala'ga (kelle hüüdnimi Zoella venna Joe jaoks on Alan). Ma imestan seda, et Alfie postitab videosid põhimõtteliselt igapäev, kuidas ta küll jõuab?? Aajah... see on ta töö :D Igatahes - nii tema põhikanali kui ka VLOG kanali videod on kõik vaatamist väärt ja põnevust täis!

7. Aeg on jõudnud nüüd nii kaugele, et välja tuua ka minu lemmik Eesti Youtuber, kelleks on kindlasti Nele Kirsipuu (tema kanal). Olen vaadanud läbi vist kõik Nele videod ja oii neid on väga palju. Ta on väga siiras, armas ja nutikas Eesti neiu, kelle videod on ühest küljest väga naljakad ja teinekord ka väga mõtlemapanevad. Ta mõtiskleb pidevalt erinevatel elulistel teemadel, käib looduses matkamas ja teeb huvitavaid vempe mida enamasti inimesed ette võtta ei söanda.

8. Viimasena mainin ära Youtuber'i nimega RachhLoves (tema kanal), kelle näol on tegemist ühe armsa naisega, kes teeb videosid väga paljudest erinevatest asjadest. Mulle meeldib tema puhul videote stabiilsus, taustad on alati väga läbimõeldud ning samuti video sisu. Minu kindlaks lemmikuks tema kanalil on videosari mil nimeks Pinterest Hacks Tested, kus ta katsetab huvitavaid leide Pinteresti maailmast. 

Lemmikutega on nüüd selleks korraks kõik. Mainin veel ära, et lisaks vaatan mõnikord selliseid põnevaid kanaleid nagu WatchMojo ja BuzzFeed.
Loomulikult jälgin ka enamus Eesti blogijate Youtube kanaleid, et ikka omadele kaasa elada :)
Võib julgelt öelda, et Eesti Youtube kommuun kasvab väga jõudsalt ja videod muutuvad järjest paremaks ja põnevamaks.
Loodan, et teilegi Youtube huvi pakub ja ärge unustage ka minu kanalit tšekata (minu kanal).

Selleks korraks aga kõik ja tsauki!

Fotosessioon - Marko Mäestjärv Photography

Möödunud nädala kolmapäeval märkasin Facebook'is ülekutset Marko Mäestjärv Photography poolt. Nimelt on Marko tuntud enda imekaunite fotonurkade poolest, mida kindlasti paljud teist juba ka jõulude ajal Facebookis märkasid.
Üleskutse iseloom seisnes selles, et tal oli tarvis leida üks paar, kes oleks valmis jääma fotokaamera ette tema uues Sõbrapäeva nurgas ning aitaks tal seeläbi luua reklaamfotod kõikidele huvilistele.
Oleme Nilsiga juba mitu aastat mõelnud, et tahaks väga lasta endast mõned pildid teha, et need seejärel ilmutada ja koju üles riputada. Aga nagu ilmselt isegi olete tähele pannud, siis fotosessioonid proffide juures on päris kallid. Seega on see sessioon meie jaoks ka juba aastaid vaid mõtteks jäänudki.

Kui Marko Facebook'is üleskutse avaldas, haarasin kohe härjal sarvist ja pakkusin välja, et oleksime hea meelega tulemas. Soovijaid oli väga palju aga õnneratas naeratas seekord meile. Peale mõningaid läbirääkimisi läksimegi reede õhtul peale tööd Marko fotostuudiosse kohale ja olime valmis kaamera ette jääma.
Marko võttis meid naerulsui vastu ja hakkas kohe juhendama, et mis poosid, näoilmed ja emotsioonid olema peaks.
Muidugi olime algselt veidi kohmakad ja ei teadnud kuidas istuda ja astuda, aga õhkkond muutus vaid minutitega väga vabaks ja tundsime end kaamera ees hästi.
Fotonurk oli lihtsalt üliarmas ja ma olin tõeliselt üllatunud kui kuulsin, et Marko oli nii mõnedki asjad ise meisterdanud. Kõik nägi nii ilus väja!
Veetsime fotosilma ees veidi üle tunni ja terve selle aja vältel naersime meeletult palju, sõime südamekujulisi komme, jõime veini ja smuutit ning ajasime veidi ka niisama juttu.
Kokkuvõtteks võin öelda, et soovitan teil väga Marko stuudiot külastada!

Muideks, Markol on hetkel Facebookis käimas mäng kus loositakse välja just seesama sõbrapäeva fotosessioon. Olge aga lahked ja võtke sellest osa siin : LINK

Praeguseks aga tsauki ja ilusat nädala algust!

Teatrijuttu - Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus

Ma alustan postitust sellega, et olen tänulik teatrikunsti eest. Selle omanäolise väljendusvormi eest, mis lubab meil kord paari kuu jooksul end lille lüüa, sammud vanalinna seada ning teatrisaalis end kunstnike ette maha istutada. Olen tänulik kunstivormi eest, mis suudab pelgalt läbi sõnade ning näitlejameisterlikkuse edasi anda mitmetasandilisi emotsioone ning mõttevälgatusi. See kunst suudab meid panna vaid mõne tunni jooksul mõtestama elulisi probleeme, situatsioone ning huumorit, mis pea alati on välja mängitud minimalistliku kuid meitsterlikult teostatud lavaseadistusega ning geniaalse muusikalise lahendusega.

Seadsime koos Nilsi ja Lottaga mõni päev tagasi taaskord sammud Linnateatri poole. Juba teadmine, et lavastus leiab aset Linnateatris, on alati ülimalt positiivne, sest nende meeskond ei lase endas kunagi pettuda.
Saime kõik jõulukingiks piletid lavastusele "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus".

Olime juba eelnevalt tutvunud ka lavastuse osatäitjatega kelleks olid seekord Hele Kõrve, Margus Tabor, Indrek Ojari ning Priit Pius. Juba näitlejate nimistut nähes olime kindlad, et tulemas on midagi head. Minule jäi silma koheselt ka Veiko Tubin, kes antud lavastuses leidis taaskord enda rolli helilooja ja muusikalise kujundajana. Veiko on sellel alal tõeline meister!

Tuleb tõdeda, et lavastuse pealkiri annaks ju nagu aimu mille ümber lavalaudadel tegevus toimub. Tegelikult pole see teps mitte nii. 

Pea kolmetunnise lavastuse keskseks tegelaseks on 9 aastane, veidi liiga täiskasvanulik, Kaelkirjak. Kaelkirjak on nimelt Hele Kõrve mängitava tüdrukutirtsu nimi, kes mõtestab enda olemist, olemust, inimesi, leina, rõõmu ja elu enda ümber läbi sõnaraamatute. Läbi pähe õpitud definitsioonide mille kaudu ta üritab oma üsna keerukaks osutuva igapäeva mööda saata. Nimelt on Kaelkirjaku ema just siit ilmast lahkunud ning isa kaotanud oma töö.

On müstiline näha, kuidas täiskasvanud inimene suudab etendada niivõrd tõetruult 9 aastase lapse rolli. Ja veel niivõrd nutika, kiiretaibulise ja samas humoorika lapse rolli. See on lihtsalt imetabane.

Margus Tabori mängitud isaroll leiab oma humoorika ja samas mõtlemapaneva kulminatsiooni etenduse üsna algusaegadel, kui läbi tuleb mängida Kaelkirjaku poolt nõutud kompensatsiooni dialoog, mis käitab endas nii isa kui ema rolli. 

Kõrvalosades figureerinud Ojari ja Pius väärivad siinkohal kindlasti kohe omaette lõiku.

Oh boy oh boy, küll on ikka häid näitlejaid meil siin Eestis.

Indrek Ojari mängitud kaisukaru Judy Garland, on vast üks vulgaarsemaid tegelasi, keda mina lavastustes näinud olen. Ütleme nii, et kui tunned end ebamugavalt pisikeses saalis kõlavaid ülimaid roppuseid kuulates, siis ei pruugi see lavastus sinu jaoks sobida. Küll aga ütlen ma kohe ära, et vulgaarne roll oli siinkohal täiesti õigustatud ja muidugi meisterlikult välja mängitud. See oli täpselt parajalt naljakas ja sobis Kõrve mängitud plikatirtsu rolli kõrvale hästi. Mina mõtestasin enda jaoks Judy Garlandi rolli lahti Kaelkirjaku salajase ja peidetud isiksusena, keda ta ise maailmale näidata ei tahtnud. Siinkohal tuligi appi hiigelsuur vulgaarne kaisukaru, kes Kaelkirjaku eest närvilised olukorrad läbi ülimate emotsioonide edasi andis. 

Pius, Priit Pius. Või võiks öelda Pius, Meister Pius? Olete vast juba varemgi kokkupuutunud vendade Piuside super-koomiliste rollivahetustega ning imiteerimistega. Käesolevas etenduses jõuab Priit vaatajani tuua lausa neli täiesti erinevat karakterit. Meie kolme lemmikuks sai kindlasti nilbelt kavalust täis tänavapätt Panter. 

Samas tõi naerust pisarad silma Piusi mängitud peaministri, Kaelkirjaku ja Judy Garlandi manipuleerimisstseen. Lihtsalt nii-iii-ii naljakas.

Kokkuvõtvalt tahaks veel au anda ka lavakunstnikule, kes suutis läbi ülima minimalistlikuse välja tuua kümneid erinevaid situatsioone ja tegevusi.

Käesoleva lavastuse põhi-idee on jäetud iga publikuliikme enda mõtestada. Aga üks on kindel, see paneb mõtlema ja arutlema enda eluvalikute ning suundade üle. Etendus käsitleb elulisi muresid läbi lapseliku vaatevinkli ja tuletab meelde, et lapsemeelsus ei tohi kaduda.

Video - The Whisper Challenge

Hei,

silmasin Eesti meediakanalitest, et täna pidavat olema aasta kõige masendavam päev. See kõige kõige sinisem esmaspäev. Tõele au andes, ega need esmaspäevad just mingi suurem asi pole tõesti.

Aga ärgem nüüd siis pead norgu laske ja katsume ikka selle nädala alguse rõõmsal meelel mööda saata.
Mina leian, et eks see õnnetunne ja rõõm ole ikka enda teha. Kui suudad leida igas päevas midagi sellist mis sul suunurgad ülespoole kisub, on ju juba täitsa hästi. Eks igal inimesel võivad õnnehormoonid vallanduda erinevate juhtumiste peale, peaasi, et te nendel juhtumistel laseksite aset leida :) Olles ise positiivselt meelestatud, on headusel lihtsam teed teieni leida.

Märkasin aasta-kaks tagasi, et mõned blogijad (ja ka mitte blogijad) olid haaratud sellisest aktsioonist, kus 100 päeva jooksul tuli postitada sotsiaalmeediasse iga päev üks pilt asjast/seigast/inimesest, mis sind tol päeval õnnelikuks tegi. Minu meelest on see igati väärt ettevõtmine ja mingil määral kindlasti annab omapoolse tõuke alustada iga päeva positiivselt.
Olen isegi teinekord mõelnud, et mis mulle möödunud päeva jooksul kõige suuremat heameelt valmistas ja üritanud välja selgitada, et mida ma siis õigupoolest postitaks kui aktsioonist osa võtaksin.
Täitsa soovitan teil sellist mõtteviisi katsetada, teinekord aitab jube hästi!

Olgu, mõnikord tuleb tõesti ette päevi kus kõik kipub vussi minema ja tuju on pöördumatult rikutud.
Siinkohal ulatan oma abikäe, vähemalt nii kuis oskan. Kui teil täna peakski olema see va sinisest sinisem esmaspäev, siis loodan, et saan teile alloleva tuttuue videoga veidikenegi päeva lõbusamaks muuta.

Mõnusat vaatamist :)

Retsept - Paljas Burger

Mmmmm nädalavahetus, mõnus eks :) Aeg on küpsetada miskit maitsvat!

Teate, ma olen viimasel ajal totaalselt Youtube lainel olnud. Ma pole saanud üldse mahti pliiatsit klaviatuuri kätte võtta ja siia kribada. Aga tõele au andes, kirjutan ma siia vaid siis kui ikka tõesti tunne peal on. Vastasel juhul tundub kirjutamine kuidagi punnitamisena.
Ehk sellepärast tundubki Youtube mulle niivõrd ahvatlev, et pea pulbitseb pidevalt põnevatest videoideedest, mida kõike teostada tahaks. See tundub mu jaoks tõeliselt põnev :). Kahju on ainult veidi sellest, et kogu filmimise protsess toimub läbi mu ustava telefoni, mis kahjuks videote filmimiseks ei ole just parim abimees... Aga see selleks.
Saladuskatte all võin öelda, et järgmised kolm videot on juba purki võetud ja ootavad oma aega. Tähendab, nad ootavad seda, et Nilsike neid kokku panna viitsiks. Nimelt ei jaga mina videote monteerimisest mõhkugi, seega jumal tänatud, et Nils hea meelega videotega jännata viitsib :).
Ega see vast kõige kergem ülesanne pole, sest teadupärast on minu videod ju hiiglama pikad. Üritan end järjepidevalt parandada ja videote kestvusaega lühemaks timmida, aga ega see minusuguse lobamoka jaoks lihtne ülesanne pole. But...I'm working on it, niiet pidage aga vastu!
Tegelikult on mul meeletult hea meel ja olen siiralt üllatunud, et minu väike Youtube kogukond igapäevaselt sellise tempoga kasvab. Tahaksin teid toredaid inimesi tänada, kes te minu üllitisi ikka vaadata viitsite :) Olete tublid!

Aga Liisa, nüüd marss tänase teema juurde tagasi ja kohe!
Tegelikult tahtsin teiega täna jagada hoopis ühte imemaitsvat retsepti. Ausalt, ma ei liialda, paljas burger on lihtsalt suurepärane.
Mõnikord kohe on selline tunne, et pean burgerit saama ja kohe! Eksole?!?...
Et mina aga oma healthy-food-obsessed mõtlemisega päris burgerit kohe kindlasti ostma ei lähe, tuleb isudega kuidagi muud moodi hakkama saada. Selle mure lahendabki siinkohal paljas burger.

Olete kindlasti naked burger'i retsepte juba varemgi paljudes kohtades silmanud aga minu retsept on õigepisut erinev... tuleb välja, et leiutasin juba mõni aeg tagasi nipi, kuidas teha seda päris õiget BigMac burgeri kastet (ennast kiitmast ma ei väsi :D).
Imelise maitsvuse nipp seisnebki sellises lihtsas asjas, et lisan burgerile sedasama kuulsat BigMac kastet, yummmiiiieee!

Nüüd aga retsepti ja teostuse juurde.

Sul läheb vaja:
Jääsalatit

Veisehakkliha
2 muna
Valget sibulat
Cheddar juustuviile

Tomatit

Lahjat majoneesi

Magusat sinepit

Marineeritud kurki

Kõige esimesena tuleks valmistada burgeripihvid. Selleks kasutasin mina 600g veisehakkliha, sibulat ning kahte muna. Antud kogusest saab lausa kuus suurt pihvi.
Haki pool sibulat peeneks ning sega kokku hakkliha ning kahe munaga. Segu tuleks ühtlaseks mudida kätega ja liigset jõudu siin kasutada ei ole tarvis :).

Tee hakklihast lapikud madalad pätsid ning aseta ahju küpsema. Ahi sea 200 kraadi peale ja jäta pätsid sooja kolmekümneks minutiks.
Küpsemise vahepeal on sul parajalt aega, et hakkida valmis sibulad ja tomatid ning eraldada ettevaatlikult jääsalati lehed pea küljest. Proovi jääsalatilehed jätta nii terveks kui võimalik.
Nüüd jõuame selle õige tähtsa osa juurde - kaste!

Haki imepeeneks valge sibul ning kurgid. Aseta need üheskoos kaussi ning hakka kordamööda lisama majoneesi ja magusat sinepit. Majoneesi ning sinepi vahekord on üsna võrdne. Lisa mõlemat nii kaua, kuni maitse tundub olevat tasakaalus. 

Kui burgeripihvid on valmis, sea taldrikule üksteist veidi katvalt kaks jääsalatilehte. Aseta lehe peale juustuviil ning selle peale ahjusoe pihv. Pihv kata kastmega ning lao peale sibul ja tomativiilud. Kata kogu kupatus teise jääsalati lehega ja asu aga kallale!

Ma ütlen teile ausalt - see burger on proovimist väärt. Meie Nilsiga mõlemad mugisime ja mõmisesime, vot nii hea oli!

Et Nilsi burgerielamus täiuslikuks timmida, tegin talle juurde ka koduseid friikaid, ehk pulkadeks hakitud ja ahjus krõbedaks lastud kartulipulki. Kui teilgi friikate järgi isu on, siis pidage meeles, et ahju pannes laduge kartulid kõik ükshaaval üksteise kõrvale, sest just nii saavutavad nad maksimaalse krõbeduse :).

Mõnusat katsetamist ja head isu!

Joik Iluõhtu

Möödunud nädalal võttis minuga ühendust kallis sõbranna Katrin, kes kutsus mind üheskoos enda töökaaslastega Joik Iluõhtule. Mõtlesin mina, et vot kus tore uudis ja muidugi tuleb minna, kuna Detsembrikuus kui esialgu proovisin antud üritusele pääseda, olid kõik grupid juba triikitäis.
Kuna mina olen varasemalt kokkupuutunud vaid Joik küünaldega (mille headusest olete ilmselt kõik teadlikud), olin väga põnevil, et saan TASUTA (jah, see üritus on kõigile tasuta) teisigi nende tooteid proovima minna. Ma ei olnud ausaltöeldes kunagi eriti Joiki usku ja imestasin silmad pungil igakord kui sõbrannad mulle Joiki taevani kiitsid. Kuna nende tooted on keskmisest kallimad, ei olnud ma tahtnud kunagi võtta seda vastutust, et ostan endale suure toote ja ehk see siis ei meeldi mulle...
Just sellepärast olingi antud ürituse osas eriti põnevil, sest minu ees rullus lahti kogu Joik tootevalik.

Neljapäeval peale pikka tööpäeva võtsin suuna Joiki poole, mis asub üsna minu kodukandis, seega oli juba varasemalt üsna selge kuhu täpsemalt minema peab.
Kohale jõudes tervitas mind krõbekülmast õuest poodi sisenedes müstiliselt hea lõhn. Kuna Joiki tootmiskeskus ning pood ja ladu asuvad kõik samas hoones, võite vaid ette kujutada seda mõnusat aroomi.

Mind võttis vastu hästi armas naisterahvas Tiiu, kes meid kõiki maha istutas ning teavitas, et nüüd algab kolme tunnine Joiki Iluõhtu. Millegipärast olin arvanud, et ürituse kestvuseks on maksimaalselt tund ja seega olin ajagraafiku osas üsna skeptiline. Minu üllatuseks oli aga kohe alguses aru saada, et kolm tundi Joikis saavad olema eriti põnevad.
Tiiu oli meie jaoks valmis pannud terve lauatäie Joiki tooteid ning selgus, et hakkame neid kõiki omalkäel proovima.

Tiiu rääkis meile väga põnevaid lugusid Joiki algusaegadest ning nime loomisest. Sellest, kuidas Joik tooted on jõudnud välismaa turgudele ning milliseid karme kadalippe on nad pidanud selle saavutamiseks läbima. Ta võttis üksipulgi ette kõik Joiki tooted ja üllataval kombel möödus kolm tundi linnutiivul. Oli meeldiv näha, et Tiiu näol on tegemist tõelise oma ala professionaaliga. Jutt jooksis soravalt ja kõik kuulasid põnevusega. Võiks öelda, et olime proovimise käigus Joik toodetega kaetud pealaest jalatallani, aga kuna on talvine aeg ning kõigil mitmed kihid riideid seljas, olime kaetud vähemalt küünarnukkidest sõrmeotsteni :D 

Saime proovida kõiki Joik kreeme, nii keha- kui ka näokreeme. Samuti saime end koorida kõikvõimalike koorijatega, õlitasime end seejärel sisse ning hellitasime lõhnameeli kodulõhnastajate, vannitoodete ning imeliste küünaldega. Mudisime erinevaid seepe ja uurisime kosmeetikatooteid.

Toodete testimise vahepeale saime krõbistada maitsvaid küpsiseid, nautida teed ning märkida enda lemmikud Joik raamatusse.

Üsna kiirelt sai selgeks, et tooted on tõesti kiiduväärt. Eriti vahva oli minu jaoks ikka see, et tõesti sai omal nahal kõik tooted ära proovida ning enda jaoks selgeks teha mis on lemmikud, mis sobivad ja mis nii väga ei sobi.

Samuti oli Joik lauale asetanud viis erinevat küünalt. Juba ikooniliseks saanud Joiki küünalt, millel aga puudus silt. Pidime nummerdatud küünlaid nuusutama, välja valima oma lemmiku ning pakkuma sellele nime. See andis lootust, et ehk on just minu valitud nimega küünal mingil hetkel Joik tootevalikus saadaval :)

Kui olime kõik tooted ära testinud, ulatas Tiiu meile kinkekotid, mis olid täis head-paremat. Samuti saime soodustusega Joiki poest endale kõike meelepärast soetada.
Ei pea vist mainima, et pöördusin totaalselt Joiki usku ning soetasin mõned asjad endalegi.

Ostsin endale sügavpuhastava näoõli, sidruni-vanilje seebi, vaarika kehakoorija suhkru ja roosa saviga, aprikoosi-freesia lõhnapärlid. Ülejäänud pildil olevad tooted saime kingituseks.

Olen juba kõik enda ostetud tooted järgi proovinud ja jagub vaid kiidusõnu. Näoõli kasutan igal õhtul, seebi asetasin vannituppa juba Joikist saabudes, lõhnapärlid riputasin autosse ja kehakoorija proovisin ka ära.
Testrite hulgast on praegu minu absoluutseks lemmikuks osutunud vanilje kehakreem.
NB! Hea nipp seebihuvilistele - Joik vabrikupoest saab osta seepe ka ilma pakendita, seega on hind pea et poole odavam.

Panin toodete hulgast kokku ka enda  esikolmiku  esikuueteistmiku, ehk siis need tooted, mis kindlasti tulevikus ära proovin.

Kallid naised - soovitan teil soojalt antud üritust külastada (kui vaid kohti jagub). Võtke aga sõbrannad käevangu ja laske end hellitada!

Kui siin peaks olema mõni meeslugeja - soovitan sul naisele ja tema sõbrannadele üllatuseks Iluõhtu broneerida, garanteerin sulle, et oled siis vähemalt järgmised pool aastat nii oma naise kui ka tema sõbrannade lemmikmees! :D

Praeguseks aga tsau!

Video - 1 2 3 tag

Tsaukitsau,

kuidas teil nädalavahetus möödus? Minu meelest on see va nädalavahetuseke möödunud liiga kiirelt. Tegelikult kipub iga nädalavahetus nii kärmelt otsa saama, et silmapilgutustki vaevu jõuab teha. Mina ei mõista kuidas see nii saab olla, täiesti ebaaus minu meelest :D Tahaks ju koguaeg rohkem ja pikemalt puhata.
Et aga meeled saaks veidi veel puhkust ja naerulihased tööd, võtsime Nilsiga linti mõni aeg tagasi ühe vahva video. Nimeks tal Couples 1-2-3 Tag, mille sisu meile igatahes rohkesti nalja pakkus. Näitan seda ka teile ning loodan, et teiegi suunurgad ülespoole tõmbuvad :)
Minu meelest on see niivõrd kift, et Nils minuga taolisi totrusi ette viitsib võtta ja sellega meie igapäevaelu nalja ja naeruga vürtsitada saame.
Video sai jälle parajalt pikk, seega mõnusat vaatamist!

Retsept - Porgandikook toorjuustukattega

Hei,

eile kohe oli selline tunne, et tahaks midagi head. See tunne painas mind terve päeva ja otsustasin seega ette võtta porgandikoogi küpsetamise. Kook tuli mahlane ja krõmps samaaegselt (ja täitsa enam-vähem tervislik). Et talle veidikene magusust juurde anda, tegin koogi peale toorjuustu-kohupiima katte.

Sul läheb vaja:

2 suurt porgandit
1 suur õun
pool tl küpsetuspulbrit
150ml täistera kaerajahu
3 muna
450g kohupiima (mina kasutasin vanilje kohupiimapastat)
Kreeka pähkleid

Katte jaoks läheb vaja:

200g Light toorjuustu (kasutasin Philadelphia toorjuustu)
150g kohupiima (kasutasin kohupiimapasta ülejääke)

Riivi peeneks porgand ja õun ning sega need purustatud pähklitega.
Teises kausis klopi lahti munad ning sega hoolsalt kohupiimaga. Lisa segule kaerajahu ja küpsetuspulber ning vala kokku juba eelnevalt riivitud porgandi ja õunaga.
Küpseta 180 kraadi juures 35 minutit.
Lase ahjust tulnud koogil veidi taheneda (porgandist tuleb üsna palju vedelikku).

Kata koogitükid toorjuustu-kohupiima seguga ning kaunista Kreeka pähklitega.
Kooki on mõnus nautida nii ahjusoojalt kui ka järgmisel päeval.

Head katsetamist!

2015 aasta lemmikud

Hei armsad inimesed,

Nuputasin siin veidike aega ja mõtlesin välja enda 2015 aasta lemmikud. Suutsin genereerida seitse erinevat kategooriat mille alla lemmikud liigitada ja näitan neid nüüd teilegi.

2015 LEMMIK FILM

Mõtisklesin antud kategooria all väga mitme filmi üle aga tuleb tõdeda, et kuna eelistame ikka eestimaist, siis pika puuga oli teistest üle Must Alpinist. Olen Musta Alpinisti kohta teinud ka pikema arvustuse juba varem (LINK). Möödunud aastal oli tegelikult mitu väga head filmi mis pähe turgatasid - näiteks Ameerika Snaiper ja Marslane. Animatsiooni poole pealt jäi möödunud aastast eredalt meelde Big Hero 6, mis on täiskasvanutele suunatud huumorikildudega vürtsitatud ja seega pakub rõõmu igas eas vaatajale.

2015 LEMMIK TELESARI

Jah, jah - ma tean, The Office ei ole kohe mingil määral 2015 aasta "väljalase". Olen antud sarja nüüdseks juba lausa kolm korda otsast lõpuni läbi vaadanud ja juba loen päevi millal saaksin uuesti alustada :D Tegu on täpselt sellise huumoriga, mis mulle mokka mööda on. Vaatasime Nilsiga sarja koos ja tuli ette päevi kus reaalselt vaatasime terve hooaja korraga, sest lõpetada oli põhimõtteliselt võimatu. Elasin sarja niivõrd sisse, et kui kätte olid jõudnud viimased osad, olid karakterid nii hinge pugenud, et nutsin täiesti lohutamatult :D Soovitan, soovitan, soovitan!

2015 LEMMIK ÜRITUS

Tuleb tunnistada, et ega ma suur vabaõhuürituste külastaja ei ole. Eelmisest aastast meenuski vaid Pühajärve Jaanituli, mida esmakordselt külastasime ning Weekend Festival Pärnus. Olen üsna veendnud, et iga viimane kui inimene, kes antud festivali külastas, jäi sellega rahule ja enamgi veel. Kõik alates korraldusest kuni artistideni oli lihvitud tipptasemele ja ilmataatki otsustas festivali ajal Pärnu külastajaid supersooja suveilmaga kostitada. Elamus oli lihtsalt suurepärane. Kuna käesoleva aasta festivalikuupäevad on juba avalikud, tegeleme juba oma väikese seltskonnaga majutuse leidmisega, kuna eelmise aasta kogemus näitas, et mida varem seda parem.

2015 LEMMIK TEATRITÜKK

Möödunud aastal jõudsin teatrielamusi ammutamas käia kolmel korral. Külastasime kaks korda Linnateatrit ning ühe korra jõudsime ka vaatama mustkunstietendust.

Kõige suurema elamuse sain aga ( juba teist korda) Aju Jahi tükist. Olen antud etendusest ka juba varem blogis pajatanud (LINK). Juba mõne nädala pärast oleme taas Linnateatrit külastamas ja ootan põnevusega uue lavastuse nägemist, eks siis põgusalt muljetan sellest ka teile :)

2015 LEMMIK KONTSERT

Olgugi, et Weekend Festivali ajal sain kogeda umbes kümmet kontserti kahe päeva jooksul, on ainukene päris kontsert möödunud aastal One Direction Helsinkis. Ütleme nii, et see oli ikka kohe täisa wow elamus. Mina ei ole kunagi olnud taoliste teenager bändide põlgaja - olgu siis tegu Justin Bieberi (kelle tuleva aasta Soome kontserdi pileteid juba vaikselt nillin), One Directioni, omaaegse Backstreet Boys'i või Spice Girls'iga. Mulle meeldivad nad kõik! :D One Directioni kontserdil käisin möödunud aasta Juunikuus koos oma õe Lottaga ja meil oli väga väga lõbus. Poisid tegid vinge show ja meie reisuke oli üldse väga tore sistertime.
Edit: Tuli meelde, et käisin veebruaris ka Ed Sheerani kontserdil, mis oli samuti täiesti suurepärane ja oleks olnud veelgi parem kui ma poleks sinna 100% voodihaigena läinud :D

2015 LEMMIK ILUTOODE

Antud kategooria all tegin pisut sohki ja lisasin kaks toodet. Sleeki Contour Kit (minul on toonis medium), on üks väga vinge avastus, mille tegin just 2015 aastal. Seda kulub ülimalt vähe aga on väga efektiivne. Medium komplekti highlighter on mõnusalt maheda tooni ning piisava säraga ning kontuurija täpselt selle õige pruuni tooniga. 

Samuti lisasin lemmikuks Bourjois huulepliiatsi, sest selle kohta olen ma teie käest väga palju küsimusi saanud. Mina kasutan alati enne huulepulga peale kandmist terve huule ulatuses huulepliiatsit ning viimastel aastatel on minu kindel go-to huulepliiats pärit alati Bourjois brändilt. Hetkel on mul kasutuses toon Berry Much.

Huulepliiats on tõeliselt püsiv ja hoiab ilusat tooni ning ühtlast värvi umbes 10 tundi. Väga soovitan!

2015 LEMMIK RETSEPT

Kuna olen väga tihe kodune kokkaja ja katsetaja, soovisin antud kategooria all näidata teile möödunud aasta parimat leidu - Krõbe ja vürtsine suvikõrvitsa lasanje. Ma ei ole kunagi suur lasanjefänn olnud, kuna pastat ma eriti ei söö (noh, tegelikult ei söö üldse), aga et toidulaud siiski mitmekesisemaks muuta otsustasin proovida pastaplaadid asendada hoopis suvikõrvitsaviiludega. Tuleb tunnistada, et antud retseptis oli ka minu esimene sõbralik kohtumine suvikõrvitsaga. Lasanje tuli suussulavalt maitsev ja krõbe, parajalt vürtsine ja mis kõige parem - tervislik. Olen teile retsepti ja töökäiku ka juba varem blogis selgitanud, kui aga tekkis uuesti huvi, siis leiate postituse SIIT.

Saigi kõik seitse kategooriat kirja ja minu meelest on niiviisi täitsa tore aasta tipud kokku võtta. 

Loodan, et teilgi oli ehk põnev ja võite ka mulle oma aasta lemmikud kommentaaridesse jätta, oleks huvitav lugemine :) 

Praeguseks aga tsau ja näeme järgmises postituses!

2015 vs 2016

Terve päeva on mu peas ketranud ringi erinevad mõtted seoses 2015 aasta lõppemise ning 2016 saabumisega. Panen need ka siia kirja ja seletan lahti, endal teinekord ehk hea lugeda ning loodan, et teilgi huvitav ning ehk äratundmisrõõmugi...

Olen möödunud aasta lõppemisega kuulnud paljudelt tuttavatelt, lugenud erinevatest blogidest ning mujaltki, et 2015 oli üks muutusi täis aasta. Enamikud kuuldused on olnud väga positiivsed ning tundub, et inimestel möödus eelmine aasta väga lennuka ning eduka tähe all. Minu mõtisklused 2015 kohta lasevad mul tõdeda, et tõepoolest toimus palju muutuseid, edasiminekuid aga samas ka mingil määral tagasiminekuid. Mul on ausaltöeldes väga hea meel, et 2015 peatüki nüüd lõppenuks saame lugeda. Ootasin seda salamisi väga, kuna tundsin, et möödunud aasta hoidis mind mingil põhjusel kinni nagu ankur merepõhjas. Olen tuleva, 2016 aasta suhtes ääretult positiivselt meelestatud ning näen, et lõpuks saan hakata teostama enda unistusi.

Ma ei anna kunagi uue aasta alates neid nö. "uusaasta lubadusi". Olenemata sellest, et mulle meeldib elada sündmusest sündmuseni (see tähendab siis seda, et pidevalt sean endale asjatoimetusi/külastan üritusi mis loovad mulle nö. ajajoone, mille põhjal elada, niiviisi, et koguaeg oleks midagi oodata), ei taha ma endale anda lubadusi, mis mind justkui mingil määral kammitseks. Ma tean täpselt mida ning milliseks inimeseks ma tahan saada ning töötan pidevalt selle nimel, et enda väikeseid eesmärke täita. Ma leian, et enda unistusi/eesmärke peab taga ajama pidevalt ning selletõttu ei tahagi ma neid siduda aasta alguse/aasta vahetumisega. Loomulikult mõistan ma aga ka neid inimesi, kelle puhul "uusaasta lubadused" neid mingil määral edasi aitavad, igaühele oma eksole :)

2015 oli minu jaoks üsna keeruline aasta. Kõige enam kammitses mind tööstress, kuna tööalaselt oli toimumas kogu aasta vältel suuri muudatusi, mis seadsid mitmel korral mind positsiooni, kus ennast tuli pidevalt ületada. Mingil hetkel see aga kurnab nii meeletult ning kaob igasugune tuju väljaspool tööaega olla positiivne ja aktiivne.
Tuleval aastal tunnen, et pean enda silmaringi tööalaselt laiendama. Olgugi, et olukord on ehk veidi stabiliseerunud, on oluline, et annaksin endast pidevalt maksimumi ning veidi pealegi. Hetkel tundub see täiesti tehtav ja vaat et põnevgi. Õnneks olen tööl ümbritsetud meeletult toredate inimestega, kes üksteist pidevalt motiveerivad ning rasketest aegadest üle aitavad.

Seoses sellega, et kannatasin mingil määral tööstressi all, jäi unarusse minu jaoks üks tähtis aspekt, mille olin enda elurutiini nii tugevalt sisse juurutanud. Olgugi, et 2015 esimene poolaasta oli minu trennisaavutuste osas üks parimaid, tuleb tõdeda, et 2015 teine pool oli kindlasti nelja aasta jooksul kõige nirum. Trenn oli totaalselt teisejärguline ja ei omanud minu jaoks oluliselt suurt tähtsust. Ma küll külastasin jõusaali ja pingutasin koduski, kuid siiski ei olnud see piisav. Lükkasin pidevalt trennikohustusi edasi. Juba see, et ma kirjutan "trennikohustusi" näitab nii mõndagi. Soovin leida enda jaoks jälle trennis üles selle lõbu ja lusti, mille najal varem trenni tegin. Õnneks näitas tänane, uue aasta esimene trenn, et "uuel aastal uue hooga" on kõik võimalik :)
Möödunud sügisel ma mitte ainult ei olnud niru trennitaja, olin ka nadi tervislik toituja. Ma küll ei hüljanud enda põhitõdesid ja ei lasknud kuskile pimedasse auku, aga toitusin palju palju vabamalt kui kunagi varem, ilma eriliste kindlate kellaaegadeta ning piiranguteta. Ühest küljest tegi see mulle natukene muret, teisest küljest aga kummalisel kombel tundsin end väga hästi. Ma avastasin enda üllatuseks, et enda vabamaks laskmisega leidsin endas ülima enesekindluse. Ühe kilogrammi kõikumine ei masendanud mind enam absoluutselt nii nagu varem. Jah, see võib tunduda väga veider, et lausa ühe kilogrammi kaalukõikumisega võib saabuda must masendus, aga just nii see mingi hetk oli. Tänasel päeval võin öelda aga sajaprotsendilise kindlusega, et tunnen end vaatamata kaalukõikumisele ülihästi ja ei põe...jah ma lihtsalt ei põe. Tundub, et "suureks saamisega" saabub mingine teatud meelerahu ja endaga rahulolu. Saabub arusaam, et trenn&toitumine ei ole elulise tähtsusega A&O. Jah, see on tähtis aga mitte nii tähtis, et sellepärast iga päev ja iga tund stressata.

Et nüüd 2015 aastat vaid mitte negatiivsel toonil kõnetada, tuleb tunnistada, et toimus ka väga palju toredaid sündmuseid ning arenguid. Kindlasti üheks neist oli minu ja Nilsi kihlumine, mis on minu eluvaadetega sajaprotsendilises kooskõlas ja see aitas mind emotsionaalselt kuidagi uuele tasemele.
Mina ja Nils oleme alates sellest ajast õnnelikumad kui kunagi varem. 2015 detsembrikuus täitus meil 5 aastat ning tõdesime, et armastus esimesest silmapilgust on tõesti olemas ja tunneme end peale viit kooselu aastat ikka nagu vastarmunud. Nii roosamanna kui see ka ei kõla, on meil olnud õnn kokku saada ning kokku kasvada täpselt õiges vanuses.

Olenemata sellest, et olen hiigelsuur kooner (nagu te juba teate eksole) on kuidagi eluke viimastel aastatel möödunud sellises rütmis, et raha tuleb-raha läheb. Kunagi ei ole seda üle ega liiga palju. Miks ma sellest räägin on see, et alles 2015 aastal jõudsin enda mõtlemisega sellisesse punkti, kus suutsin välja töötada süsteemi, et ka reaalselt raha säästa. See on minu jaoks ääretult suure olulisusega, kuna oleme jõudnud Nilsiga nii kaugele, et 2016 on meil reaalselt esmakordselt võimalus teostada mõned suured unistused, mis tahestahtmata raha vajavad. Ma olen väga perekeskne ja kodu-armastav inimene, mis tingib minus mõtte, et ma ei saa elus eriti edasi liikuda kui mul ei ole minu ideaalnägemusele vastavat kodu mida oma armsamaga (ja ka hiljem perega) jagada saan ning neile oma uksed alati avada oleks võimalik. Tuleval aastal oleme peale kahte aastat pidevat selle nimel tegutsemist jõudnud punkti kus saame ehk tõepoolest uue kodu. Rohkem ma sellest rääkida ei taha, et mitte ära sõnuda, ptüi ptüi ptüi. 

Ma armastan seda, et mul on niivõrd suur pere. Eriti armastan ma seda sellepärast, et mul ei ole väga palju lähedasi sõpru, just selliseid hingesugulase moodi lähedasi. Aga need kes mul on, neid ma soovin hoida samamoodi nagu oma perekonda. 

Mulle meeldib kui mu ümber on inimesed kellega ma saan olla mina ise ja kes ka koos minuga soovivad koos olla ning ühiselt kasvada. 2016 aastal soovin ma olla aga mingil määral avatum ja heasüdamlikum rohkemate inimeste suhtes kes on minu ümber. Ma mingil põhjusel ei lase tihtipeale inimesi endale liiga lähedale ja kipun tihti suhtuma liigse eelarvamusega. Ma soovin, et saaksin seda enda juures muuta ning luban endale, et töötan selle nimel. 

Ma armastan ja hindan oma perekonda ning sõpru, aga neid võiks ju veeeeel rohkem olla :))

Samal ajal aga soovin ka kõikidele inimestele rohkem mõistmist ja avatud meelt, täiskasvanulikku vastutustunnet ning mõistusehäält. Leian, et klapin kõige paremini inimestega, kes jagavad minuga sarnast maailmavaadet ning väärtusi. 

2015 on minu jaoks erilisel kohal kindlasti ka see, et alustasin blogi kirjutamist. Olin alati öelnud, et mina seda kindlasti tegema ei hakka, aga võta näpust, siin ma nüüd olen. Mulle meeldib blogi kirjutada. Mulle meeldib see, et blogimine on mind viinud paljude tegevuste/katsetuste ja lõbusate juhtumisteni, milleni ma muuljuhul sattunud ei oleks. Ma lasen enda äärmisel tsiviliseeritusel mõnikord rihmad lõdvaks ning saan osa paljudest lõbusatest seikadest. Kui augustikuus alustasin blogi vaid nö. kirjaneitsina, olen avastanud, et mulle meeldib väga ka videosid teha. On väga armas näha, et minu väike Youtube kogukond kasvab päevast päeva ja inimestele pakuvad minu videod huvi ja rõõmu. Blogi avamine oli kindlasti väga õige otsus ja olen selle üle siiralt õnnelik.

Olenemata sellest, et 2015 oli minu jaoks emotsionaalselt raske, on näha, et kirjapandud saavutuste näol oli möödunud aasta ka äärmiselt teguderohke. Olete saanud juba varasemalt lugeda minu reisi- ning kontserdielamustest, mis möödunud aastal aset leidsid. Ma kogesin palju uut ja kifti, kohtasin uusi huvitavaid inimesi ja kogesin elamusi mida varem kogenud ei olnud. Siiski üks asi mida ma parandada ei ole suutnud ja olen ka teile juba varasemalt kurtnud - ma ei ole siiani raamatutega sinasõbraks saanud. Katsun 2016 aastal olukorda parandada ja võtan õppust Nilsi väljatöötatud raamatugraafikust (jah, meie kodus on raamatugraafik :D ). 

Loodan, et 2016 aasta on minu jaoks sama palju muutuste aasta nagu seda oli 2015 paljude teie jaoks. Olen väga positiivselt meelestatud ning ootan huviga mida käesolev aasta minu ellu toob :)