esmaspäev, 31. oktoober 2016

Ühe nädala toidukorvi hind ja retseptid vol4

Heia sõbrad,

teie küsite - mina vastan, ehk et jah - teeme siis vähemalt ühe nädala veel seda kõneainet pakkuvat postitustesarja ja laotame laiali minu nädalase ostukorvi sisu. Vaatame, mis sellest teha annab ning palju see kõik maksma läks.
Algselt oli plaan täna tegelikult Halloweeni teemal postitada, aga tühi temaga, jõuab hiljem järelheietusi teha küll - täna on ju regulaarne toidupostituse päev eksole! :D
Teate selline järjepidamine paneb ikka aeg-ajalt parajalt pead murdma. Olgugi, et ma olen hirmkorralik ja nimekirja-inimene, ei ole ma ilmselt nii korralikult 4 nädalat järjest poes käinud ealeski. Egas ma ju taha ka siia korduvaid retsepte riputada ja üritan ikka igaks nädalaks miskit uut välja nuputada. Nils on kindlasti salamisi selle üle väga õnnelik, et meil nüüd selline buffee kodus avatud on iga nädal :D Ise olen küll lihtsama menüüga harjunud aga ega mul siis kahju ole teist inimest rõõmustada. Eks ole näha kui pikalt ma siin retseptimajandusega vastu pean ja neid teile veel ette jõuan kanda.
Võiks ju mõelda, et maailm on retsepte täis - küll uusi ideid jagub, aga kui olen iga nädal arvestanud siiski enam-vähem toidukulutuste peale kindla summa, siis väga ekstravagantseid asju tihti koju tassida ei tahaks.

Eilne ostukorv sai tegelikult pisut läbimõtlemata, sest miskipärast otsustasin enne kodust lahkumist pilku külmkappi mitte visata. Kuna veetsime suurema osa nädalavahetusest Nilsi vanematekodus, olin absoluutselt ära unustanud, et mis meil üldse möödunud nädalast külmikusse ja kuivaine lattu (minu meelest annab see hunnik kuivaineid, mis meil kappides kõrgub küll lao mõõtmed välja) alles jäänud on. Seal meid muidugi söödeti-joodeti nii, et seda nägu, seega kodus jäi nii mõnigi asi meist puutumata.

Hilisemal vaatlusel selgus, et eelmisest nädalast oli alles puuvilju (mida muidugi klassikaliselt nädala keskel täiendasime), ProFeel kohupiimasid, suur pakk piima, porgandeid ja muud nodi. Suutsin vaid möödunud nädalal nii tubli olla, et juba eos tuvastasin kanafilee ülejääki ja viskasin selle kärmelt sügavkülma. Nii, nüüd aga poekorvi juurde - seekord jätsin Rimi kassapidajale täpselt 60,40€, millest toidupoolise peale kulus 46€. Ülejäänud summa jagunes erinevate kodu- ja ihukeemiate vahel nagu dušigeelid, šampoon, kuivšampoon, vatitikud, pesupulber ja pesupehmendi. Samuti otsustasime eile päeval laiselda ja ostsime koju Rimi lahtisest letist sushit - mis on meie arvates lihtsalt imehea kui arvestada value for money! Soodne hind - hea maitse.



Läheme nüüd rohkem detailidesse ja asume retseptide kallale:

Esmaspäev/Teisipäev
Pühapäeva õhtul viskasin kokku lausa neli potitäit erinavat kraami, et nii Nilsil kui ka minul oleks nädala alguseks kohe tööle miskit kaasa võtta. Kuna Nils avaldas tungivat soovi Bolognese pasta järgi, ostsin selle tarbeks poest tatraspagette, Bolognese kastet, sibulat, küüslauku, tomatit ja veisehakkliha. Keerasin kogu gemüüse kokku ja asi ants. Et ka endale midagi meelepärast valmistada, otsustasin enda vana-hea lemmiku kasuks ja tegin potitäie kapsa-kanahakkliha hautist, mille sisse armastan tükeldada ka porgandit ja kõrvale teha tatart. Hommikusteks paladeks terve nädala vältel nagu ikka - Nilsil võikud ja muna, minul smuuti või täistera kaerahelbe puder. Viimasel ajal olen küll rohkem smuuti usku olnud, mis tähendab seda, et üsna jätkusuutlikult tühjendan kaubandust külmutatud marjadest. Muide - Rimi külmutatud vaarikad on praegu jube mõnusa maitsega. Kui paneks silmad kinni, tundub nagu sööks kesk lõõskava päikesega suvepäeva maal vaarikapõõsast marju :)

Kolmapäev/Neljapäev
Et eelmisest nädalast sai sügavkülma pistetud üks suuremapoolne kanafilee, saab temast käesoleva nädala keskel punane karri. Selle tarbeks ostsin kaks suurt pakki kohvikoort, punase karri segu, suure paki tomateid, sibulat ja küüslauku. Armastan alati Aasia toitude alustuseks viilutatud sibula ja tomati pannil pehmeks hautada ning seejärel lisan sisse sobiva lihalise. Nils nõuab kõrvale ilmselt pruuni riisi, mille varud on meil kodus juba olemas ja minule nagu ikka - vana hea tatar. Kõrvale valmistan kindlasti kapsa-hapukoore-lahja majoneesi salati, sest muidu ei ole mul selle hiiglasliku kapsapeaga lihtsalt mitte midagi peale hakata. Ausaltöeldes olen ma alati jumala ahastuses kui pean ühe toidu jaoks poest mingi viie kilose kapsa koju tassima - miks nad ei või neid rohkem sektoriteks/poolikuteks lüüa? Arrgghh! Aa - kui karrikaste on valma - tükeldan sinna peale alati pähkleid, et anda juurde pisut krõmpsuvat tekstuuri.

Reede
Kuna tuleval nädalavahetusel ootab meid ees ööbimine vanalinnas, sest võitsin pisut aega tagasi Facebookis Delta Apartments mängu raames kaheöise puhkuse mõnusas vanalinna korteris, tuleb nädalalõpu toidu valmistamise osas kogustega ettevaatlik olla.
Plaanis oli teha kaerajahus paneeritud kanahakkliha-kodujuustu kotlette, mida tavaliselt aga hirmus suur kogus tuleb. Hmm... äkki venitab hoopis karriga nädalalõpuni välja? Kuna reedel sööme vaid lõunasööki, sest Delta Apartments lubas meid lahkelt õhtul sushiga kostitada - peab vist lihtsamate meetoditega nädala sees välja venitama... Igal juhul, kui midagi peaks minema aga teisiti, on vähemalt plaan olemas. Kapsapea peaks nädalalõpuni vastu pidama küll, et temast veel salatit vorpida ja praegu mul tuli meelde, et külmikusse jäi eelmisest nädalast ka veel keedupeet. Temast saab ka ilmselgelt salat. Kotlettide kõrvale armastan tavaliselt valmistada tartar kastet, mille tarbeks purgi hapukurki korvi ladusin.

Huuuhh, kuidagi juhtus nii, et koos retseptide kirjeldusega sai kirja ka eelseisva nädala sisu. Kuna nädala sees sööme alati kodus, siis nädalavahetusel üritame vähemalt korra kuskil miskit uut ja maitsvat katsetada. Möödunud nädalavahetusel käisime vilksamisi Kumus ning peale seda otustasime katsetada Kadriorus asuvat NOPi. Olen nende juures mõned aastad tagasi ka käinud ja tookord ei jäänud ma teps mitte rahule. Minu pärlkuskuss ja kala maitsesid ääretult veidralt. Kuna antud elamusest oli juba mitu head aastat möödas, lootsin, et ehk nüüd koos Nilsiga minnes saame palju kiidetud kogemuse osaliseks... Tutkit! Taaskord komistasin kehva valiku otsa, millega kahjuks üldse rahule ei jäänud. Aasia toidu lembelisena otsustasin katsetada Vietnami suppi ja kõrvale võtsin avokaado maisileiva võileivad. Supp oli nii hapu, et süüa suurt ei kannatanud ja avokaado võikudega olen kodus rohkem rahule jäänud. Nilsi katsetatud Vietnami salat oli minu jaoks tunduvalt maitsvam aga Nilsi sõnul tema sellega üldse rahule ei jäänud. Ausalt öeldes tundub mulle ääretult kummaline, et juba kaks korda NOPiga olen alt läinud, kuigi ta nii hirmus kiidetud on...Võiks ju arvata, et ehk on nende maitsebukett minu koduste toitudega võrreldes lihtsalt liiga nüansirikas? Aga ega ma sellega eriti nõustuma ei soostu, sest restoranides/kohvikutes einestamas käies armastame mõlemad ikka erinevaid asju katsetada ja valime alati pigem midagi sellist, millega ise kodus hakkama ei saaks. Kuidas teie kogemused NOPiga on?

Igaljuhul, loodan, et meil kõigil seisab ees mõnus nädal ja egas muud midagi kui räägime juba varsti jälle!




neljapäev, 27. oktoober 2016

Happiness is a piece of cake!

Heia sõbrad,

täna jagan teiega taaskord üht videot, mille valmimisele aitas seekord pisut kaasa Superi Kõnekaart. Nimelt esitasid nad mulle väljakutse kokkamaks posu vingeid erinevate kujudega pannakaid ja videost saategi järgi tšekata kas sain ülesandega hakkama või mitte :)
Eriti tahan aga jagada antud videot sel põhjusel, et videost leiate step-by-step minu absoluutse lemmiku pannakate retsepti. Tegemist on nö. Ameerika pannkookidega, ehk pisikeste paksukestega, kes pannil korralikult kohevust koguvad.

Teate ju küll kuidas Ameerika filmides inimesed hommikuti kuskile dinerisse maha istuvad, kannude viisi kohvi kõrist alla kulistavad ja hommikusöögiks suure hunniku pannakaid koos siirupi ja võitükiga tellivad. Olgugi, et olen üles kasvanud alati suurte õhukeste ülepannkookidega, mille tegemises on mu ema-emake saavutanud absoluutse meistriklassi tipptaseme, siis vot mul endal need üldse välja ei kipu tulema. Seetõttu otustasingi üks hetk katsetada hoopis midagi teistsugust ja eks põnevust tekitas ka ju loomulikult asjaolu, et need paksud pannakad saab üksteise otsa torniks laduda ja enda soovi järgi kas marjade või karamellikastme või moosiga kaunistada.


Kuidagi on juhtunud aga niiviisi, et pannakaid teeme oma kodus haruharva. Julgen väita, et ehk vast kord kolme kuu jooksul? Möödunud nädalal juhtus aga selline lugu, et tegime pannakaid lausa kaks korda - esimest korda video filmimiseks, millest sai ka meie õhtusöök - because adult! :D Teine kord võtsin pannakateo ette otseloomulikult laupäeva hommikul ja otsustasin sellele sisse keerata ühe pisikese vimka. Kuna meil ei olnud kodus ühtki moosi ega muud varianti, millega pannakaid hea nosida oleks, katsetasin hoopis täidetud pannkooke. Pannakate sisse pistsin lusikatäie nutellat ja oh my dear lord I went to heaven!

Et sellist maagilist kooslust saavutada, tuleb pisut taigent asetada pannile ja välgu kiirusel selle keskele kühveldada nutellat. Seejärel pannaka peale veel pisut taigent panna, et nutellane osa kaetud saaks. Nii iisi-briisi ongi!
Kuna tegutsema peab tõesti ahvikiirusel, sest pannakas küpseb kärmelt, on lihtsam variant eelneval õhtul nutella "kettad" küpsetuspaberile valmis teha ja sügavkülma pista. Seljuhul on neid kohe kindlasti veel lihtsam küpsevale koogile asetada.
Tulem sai tõesti imehea ja soovitan tuleval nädalavahetusel katsetada!

Nüüd aga on aeg lisada video minu pannkoogi kunsti katsetusega ja hea meelega ootaksin kommentaaridesse ka teie poolt tagasisidet - kas olete pannkoogi taignaga kunagi joonistada proovinud?


Tänaseks aga minu poolt kõik, olge mõnusad ja räägime juba varsti jälle!

esmaspäev, 24. oktoober 2016

Ühe nädala toidukorvi hind ja retseptid vol3

Heia sõbrad,

ja kena uue nädala algust teile! Minu nädal on alanud kuidagi erakordselt uimaselt ja ka juba kolmanda aurava kohvikruusi taga istudes ei suuda ma und eemale peletada. Asi mida ma samuti ei suuda eemale peletada, on soov teha siia taaskord jooksva nädala toidukorvi postitus. Teades, et antud postitus ehk tegemist vajab, ajab mind toidupoes veel eriliselt hasarti, et eelarvesse kenasti mahtuda ja maitsvad söögid lauale kanda.
Mäletan, et eelmise nädala postituses tõin välja toidukorvi maksumuseks mingi summa mis jäi sinna 40 kanti. Ilmselgelt panin möödunud nädalal poes olles toiduarvestusega totaalselt pange, ehk et ostsin liiga vähe. Samuti suutsin ära hapendada juba esmaspäeval enda hiigelsuure potitäie kanasuppi, kuna lisasin sisse herneid ja jätsin ta üleöö niisama kööki seisma. Herned aga teadupärast ajavad toidu soojas seistes hapuks. Olin seega olukorras kus terve nädala toiduplaan tuli uuesti läbi mõelda ja käisime möödunud nädala jooksul veel poes väikestel lupsudel vähemalt 3-4x. Seda loomulikult ilma korraliku listita seega kulutused olid kohe kindlasti suuremad kui oleks pidanud.

Aga mis seals ikka, uuel nädalal uue hooga! Eile seadsin sammud taaskord poe poole ja avastasin suureks üllatuseks, et Rimis on mingi hullumeelne sooduskampaania lahti läinud. Haarasin vähemalt pooled tooted sooduskampaania raames ja jätsin poodi 51€. Möödunud nädalastest "kogemata" poes käikudest oli kodus alles veel hunnik banaani, Profeel kohupiimasid ja muna, seega osta oli vaja praktiliselt kõike, et toidukorrad käesoleval nädalal õnnestuksid. Lisaks oli tarvis täiendada stantsionaarvarusid ehk kaerahelbeid, puuvilju, tatart, juustu, külmutatud marju jms. Haarasin poest kaasa ka kolm kotti erinevaid pähkleid, sest soodukas oli liiga hea, et loobuda.


Esmaspäev/Teisipäev
Kuna ilm on ilgelt sombune, otsustasin nädalat alustada taaskord ühe maitsva supiga, seekord aga sellisega, mis mõlemale ühe katuse all elavale inimesele peale läheks. Valituks sai frikadellisupp, aga kuna mina külmutatud frikadelle üldse ei salli, otsustasin lihapallid ise kanahakklihast kokku klopsida ja assa nugis kui head nad said! Segasin omavahel 2 muna, 600g kanahakkliha, soola, pipra ja pisut kaerajahu. Vormisin nii väikesed pallikesed kui suutsin ja praadisin need pannil läbi. Supi puljongi sisse viskasin kolm tükeldatud kartulit, kaks tükeldatud porgandit ja ühe paki külmutatud juurviljasegu. Iseenesest mõistetavalt liitsin lõpuks kõik komponendid omavahel suures potis ja tulemus sai hää!

Kolmapäev/Neljapäev
Kesknädala roaks sain inspiratsiooni reedel külastatud Klaus kohvikust, kus sõin üht väga maitsvat kinoa salatit. Koduse salati jaoks ostsin paki kinoad, läätsesid, salatisegu, peeti, suvikõrvitsat, kirsstomatit, avokaadot ja laimi. Salati kõrvale leiab oma tee ahjukana. Moodsad ajad, moodsad ajad ma ütlen.

Reede/Laupäev
Teate ma enam lihtsalt ei jaksanud kauem oodata... ning ostsin nädala lõpuks verivorsti ja praekapsast :D Olin juba mitu nädalat praekapsa hiiglaslikke purke poelettidel näinud ja nüüd sai mõõt täis, pidin ära ostma. Ma lihtsalt ar-mas-tan jõulutoitu ja südamerahus võin seda süüa ka paar kuud enne ja paar kuud peale jõulu. No problem here! Kõrvale teen tatart ja juba eos näen, et pisut jääb üle ka kinoa salati jaoks soetatud keedupeeti, mis saab ilmselt peedisalatiks.

Vat selline see käesolev uimase alguse saanud nädal olegi. Kui muidu praktiseerin kodus turvalisi ja klassikalisi retsepte, siis aeg-ajalt meeldib sisse tuua ka mõni vimka, nagu käesoleval nädalal kinoa salat. Praegu mõtlen, et oleks võinud ka granaatõuna osta...tundub salatisse hästi sobivat, aga noh tühi temaga. Hetkel soovin teile aga mõnusat nädalat ja räägime juba varsti jälle!



laupäev, 22. oktoober 2016

Ideaalne naistekas ehk NYX ja TFW


Hei armsad,

möödunud töönädal vuhises nii hirmsa tegutsemislaine all, et ei jõudnudki siia kordagi vahekokkuvõtteid tegema. Igale tööpäevale järgnes kas trenn, kohtumine või juuksur. Eilne, reedene õhtupoolik oli kõikidest päevadest aga kohe kindlasti kõige meeleolukam kuna olin kutsutud nii NYX eelavamisele Tallinna Kaubamaja ilumaailmas ja Viru Keskuse aatriumis ning samuti kutsus sõbranna Kertu mind Tallinn Fashion Weeki showdele, mis just reede õhtupoolikul aset leidsid.

Huhh alustame siis algusest! Kui veel ennemuistsel aal tähendas korralik naistekas siidripurgi kulisedes mööda südaöist kesklinna tuhisemist, siis nüüdseks on sõna naistekas omandanud sootuks põnevama tähenduse. Noh, ega ma nüüd ei väida siinkohal, et ma enam mööda südaöiseid kesklinnatänavaid tuhise või teinekord siidripudeli kulinat kuule, aga enamjaolt on naistekad kujunenud siiski teguderohkemaks ja planeeritumaks kui varem. Ega meil kellegil siin oma kiire igapäevase toimetuse kõrvalt ju liialt aega priisata ei ole ja seetõttu tulebki sõbrantsidega kohtumised teinekord juba kuid varem ette planeerida ning kellajaliselt paika sättida.

NYXiga oli minu esmane kokkupuude justnimelt kevadel, kui nende tutvustav üritus Kultuurikatlas aset leidis. Ühtlasi oli see üritus minu jaoks oluline ka sel põhjusel, et tutvusin lõpuks näost-näkku nii toredate Eesti blogijatega kellega nüüd alati taolistel üritustel lõbusalt üheskoos aega veedame - tsau Ninel ja Merlin!

Kui algselt olime kõik valmis NYXi vahvaid ja loomingulisi kosmeetikatooteid Eesti kaubandusse tervitama juba augustikuus, siis mõningate juhuste kokkulangemisel jõudis NYX enda shop-in-shop poekese Kaubamaja ilumaailmas avada aga alles täna, 22.oktoobril. Ütleme siis lühidalt niiviisi et - kaua tehtud kaunikene! Eile saime meie - blogijad, vlogijad, ilumaailma tegelinskid ja muud tähtsad ninad - aga võimaluse ostelda NYXi vastavatud poes esimestena ning ühes eelavamisega nautida ka Viru Keskuse Aatriumis Teele Viira juhitud avaüritust. Ääretult vahva oli jälle tüdrukutega kohtuda, mööda ilusat ilumaailma tuuseldada ja NYXi poes head-paremat uudistada.
Aatriumisse oli püstitatud ääretult glamuurne läbipaistvate mustade kardinatega ääristatud ala, mille keskel segamatult smuutisid ja näkse vestluse kõrvale nautida saime.


Foto: Kalev Lilleorg
Foto: Kalev Lilleorg
Et NYX on nii lahkelt mind juba mitu korda kingikotikesega kostitanud, oli mul nende tooteid kogunenud üsna mitmeid. Kuna aga ise olin silma peale pannud veel mõnele, mida kotikestest leidnud ei ole - olen tooteid ka sõbrantsidele jaganud, et ka nemad NYXi kirevast maailmast osa saaksid. Hetkel on mul aga kodus valitsemas selline NYX maailm, nagu te seda allolevalt pildilt näha võite. Eile haarasin endaga poest kaasa Sculpt & Highlight Face Duo, The Natural Shadow paleti ja loomulikult kuulsa Jumbo valge silmapliiatsi. Kevadel soetasin endale erkroosa Suede Matte Liquid huulepulga ja see on ausalt kõige parem omataoline mida olen katsetanud - ja uskuge mind, ma olen väga palju erinevaid matte pulki katsetanud. NYX oma jätab huuled ka peale 12h kandmist ääretult pehmeks, mis on mattide huulepulkade maailmas haruldus.


NYXi üritusel ütlesin sõbrantsidele tsau-tsau pisut enne seitset ja kiirustasin armsasse mereäärsesse Klaus kohvikusse, et kohtuda Kertuga kiireks kohvipausiks enne Tallinn Fashion Weeki õhtuseid showsid. Ma ütlen seda ikka ja alati, et olen täiesti teadlikult absoluutselt moekauge inimene ja kui ma seda ise ei oleks näinud, siis ei usuks ma, et eales TFW showdele sattuda võin. Kuna Kertu aga piletid võitis ja mulle täitsa vaba voli päeva valiku osas andis, otsustasime, et just reede õhtused Raivo Holm ja Kirill Safonov tunduvad kõige põnevamad valikud.


Ja las ma ütlen teile nüüd midagi - ma olen siiani täiesti hämmingust sellest, kui väga mulle seal meeldis! Olin absoluutses lummuses, millest oma osa ampsas muidugi suuresti mõlema disaineri looming, aga ka atmosfäär kuhu olime sattunud. Nimelt ei olnud ma Kultuurikatla peahoonesse veel ealeski jõudnud ja oh-my-lord ma tahaks sinna lihtsalt põrandale maha istuda ja suu ammuli lakke vahtida, sest see on nii minu cup of tea! Maksimaalne ajastu hõng - lihtsalt vaadake seda!


Meenutas mulle koheselt Shutter Island'is nähtud vanaaegset kinnist hullumaja või American Horror Story teise hooaja hullumaja. Ma ei väida nüüd, et Kultuurikatel on hullumaja vaid, et stiililt ei ole ma midagi ligilähedasemat oma silmaga ennem näinud.
Esimeseks showks oli Kirill Safonov oma teada-tundud tikanditesse mähkunud statement-tükkidega.
Kõik - alates üles keeratud 18. sajandi hõnguga soengutest, dramaatilisest tumeda vaibiga jumestusest, sügava klassikalise muusika ja puhevil kuid kehasse istuvate korsetti imeteerivate esemeteni - ühines kokku millekski vapustavaks. See renesanssi meenutav ajastuhõnguline show oli täpselt minu maitsele ja nautisin seda sajaprotsendiliselt.

Foto: Raul Mee
Järgmise etteastena oli valmis Raivo Holm, kelle brändina tuntud Year. Siinkohal pean täitsa ausalt tunnistama, et eelnevalt mina tema brändist kuulnud ei olnud, küll aga teadis vaid kiidusõnu jagada selle kohta Kertu. Show oli ülesehitatud äärmiselt praktilisetele esemetele - mantlitele. Esindatud olid nii meeste kui ka naiste mantlid mitmes eri stiilis ja oi-oi-oi kui palju kifte valikuid antud kollektsioonist saaks teha. Krabaks sealt nii endale kui ka Nilsile vähemalt 5 erinevat mantlit. Saab teele panna vaid äärmised kiidusõnad, et niivõrd praktilisele ja Eesti kliimas igapäevasele esemele on võimalik sisse puhuda elu. Muidugi mängis siin rolli ka super modellide valik ning väga mõnus kaasaegne ja meeleolukas muusika, mis sobis reede õhtusse justkui valatult.

Foto: Raul Mee
Võin öelda, et sellise mõnusalt tegusa nädala järgselt on ikka eriti hea laupäevale-pühapäevale niisama oleskledes vastu minna. Tänase päeva kondikava näeb ette mõne video filmimist ja hubast kodust filmiõhtut. Teile aga soovin puhkuse küllast sügisest nädalavahetuse algust ja luban, et räägime juba varsti jälle!


esmaspäev, 17. oktoober 2016

Ühe nädala toidukorvi hind ja retseptid vol2

Heia mu sõbrakesed,

nädal on silmapilkselt mööda vihisenud ja minul Rootsimaal käidud ja Stockholmi linnaelu nähtud. Mõnus oli, tõesti oli väga mõnus. Täna küll akna taga eelmisele nädalale sarnast kuldsäravat sügispäikest ei ole, aga tuju on sellegi poolest üsna positiivne ja pigem heade mõtetega rikastatud. Meie paari päevane minipuhkus läks tõesti asja ette ja aitas pisut igapäevasest töörutiinist välja lülituda. Reisile minek tekitas tegelikult veel mõned päevad enne parajat stressi, kuna suutsin eelmisel nädalavahetusel endale kuskilt tühja koha pealt hirmsa jalavigastuse hankida. Et end kuidagigi jalule aidata ja Stockholmis aset leidvale kilomeetrite pikkusele teekonnale vastu astuda, lasin endale eelmisel nädalal teha kiirkorras spetsiaalsed tallatoed nii tavaliste jalanõude kui ka spordijalatsite sisse. Sain infoks nii palju, et toed oleks pidanud mul olema juba ammu ja oligi parajalt viimane hetk need teha. Õnneks suutsid tallad mind pisut edasi aidata ja saime kõik käigud kenasti tehtud. Vigastus on aga üsna terav tänase päevani, seega olen üsna nõutu, et mis nüüd edasi teha. Nii kaua kui mina aga oma vigastuse üle mõtisklen, lasen teid Rootsi vlogi vaatama. Video sai üsna pikk aga minu meelest täitsa vahva:


Tallatugede soetamine ja reisuke Stockholmi ajasid eelmise nädala kulutused üsna üle ääre, mistõttu tuli käesoleva nädala toidukorv üsna hästi läbi mõelda. Samuti, nagu reisidele ikka kohane, liialdasime pisut hea-paremaga, mistõttu tuleb selle nädala retseptivaramusse lisada pisut kergemaid toidukordi kui ehk mõnel teisel nädalal.

Eile saigi tehtud suurem toiduost, millele eelnes retseptide planeerimine. Tegelikult sai kiiremas korras pisut poest kaasa haaratud ka juba laupäeval, kui tühjusest haigutav külmkapp meid Rootsist tagasi tulles kodus tervitas. Laupäevasesse toidukorvi maandus ca 10€ eest piima, Nilsile võileivamaterjali, puuvilja ja pisut juurvilju. Eilne, suurem toidukorv, mahutas aga 41€ eest endasse järgmise kraami:


Tarbekaupadest viskasime korvi ühe hambapasta ja pesupulbri, ülejäänud on kõik hamba alla pistmiseks. Nagu käesolevalt pildilt on näha, siis ostetud sai pisut vähem kui möödunud kord, mil teile antud postitust tegin. Seda aga lihtsal põhjusel, et palju vajalikku on juba varasemast kodus olemas, mille hulgas ka suuremat sorti õunalaar. Nüüd aga asume retseptide kallale.

Esmaspäev/Teisipäev
Minu nädal algab ühe tummise kana-juurviljasupiga, millesse läheb kahe kanakintsu jagu rebitud liha, pea et terve lillkapsa õisikud, kaks porgandit, mõned puljongikuubikud (olid juba kodus olemas), pool pakki riivutud peeti, purk konservherneid ja terve pakk külmutatud juurviljasegu. Olen alati olnud suuremat sorti suppide fänn ja võin täitsa vabalt kolm päeva järjest suppi nii lõunaks kui ka õhtuks süüa - ongi köögis vähem mässamist. Supi kõrvale haaran aga alati kas maisi- või tatragaletid. Nilsile sai nädala alguseks ahju visatud mõned kanafileed, mille maitsestasin paprikapulbri (oli juba kodus olemas) ning pipra ja soolaga, kõrvale pruun riis ning peedi- ja porgandisalat.
Möödunud korral jätsin vist postituses mainimata hommikusöögid erinevatel hommikutel. Nädala esimestel päevadel katsetan mina kaerahelbepudrule vahelduseks hommikusmuutisi, kuhu sisse blenderdan 2 banaani, külmutatud kirsse ja vaarikaid ning kaks supilusikat kaerahelbeid ja pisut pähkleid. Mõnel teisel hommikul saavad koostisosad ilmselt kaaslaseks ka mango, sest mingil kummalisel põhjusel otsustasin ühe kõvemat sorti mango endaga poest koju tuua.
Nilsile saab hommikuseks saagiks tavaliselt mõned võileivad, muna ja puuviljad.

Kolmapäev/Neljapäev
Nädala keskel viskan kokku ühe kiire kanatiibade-riisi-kurgi-tomati-salati roa. Tunnistan, et olin seekord lihtsalt ilgelt laisk ja viskasin toidukorvi mitu erinevat segu, millest lihtne toidukordi valmistada on. Antud roa jaoks sai korvi visatud Santa Maria kanamarinaad. Kanatiibadega koos viskan ahjuplaadile ülejäänud lillkapsaõisikud ning porgandid. Hommikusöögiks saab ilmselt tavapärane kaerahelbepuder (kaerahelbed on juba kodus olemas), mida aga pidevalt tuunida üritan ja olen leidnud endale jälle uue lemmiku pudrukatte. Üldjuhul olen igal hommikul putru söönud külmutatud marjadega ja nädalavahetusel kostitanud auravat pudru ka törtsukese maapähklivõiga. Viimasel ajal olen aga hakanud tegema niiviisi, et valmiva pudru sisse segan banaaniviilud ja peale hakin pähklisegu. Küpsetatud banaan on lihtsalt nii maitsev.

Reede/Laupäev
Nädalalõpp tuleb meil mõnusalt vürtsine ja ma usun, et väike vürts kulub jahedatesse sügisõhtusesse igati ära. Möödunud nädalal otsustasin katsetada Umami veebipoodi ja tellisin paki Shirataki nuudleid, mis teadupärast peaks ju olema need nö. imenuudlid milles ei peitu pea, et ühtegi kalorit... Viskan nuudlid seekord Tom Kha Gai supi sisse, mille jaoks ostsin valmis maitseainesegu ja kookospiima. Supi sisse lähevad ka tomatid ja šampinjonid ning kana kintsuliha. Korra nädalas armastan katsetada ka miski hea-paremaga (loe: magusaga) ja ilmselt valmistan reedel mõned täidetud ahjuõunad. Kuna õunu on meil kodus küllaga, on nad paslik millegi magusaga ära täita ja ahju visata. Minu kasutan täiteks tavaliselt riivitud õuna-maapähklivõi-kookoshelbe segu ja panen kogu kupatuse ca. 15 minutiks ahju. Tulemiks üks mõnusalt krõbe sügismaius.

Vot selline saigi siis enamus meie nädalamenüüst seekord. Ilmselgelt tuleb nädala keskel veel poodi minna, et täiendada puuviljavaru, sest see haihtub lihtsalt imeväel, eriti kui plaanis smuutitegu.
Mul on igati hea meel, et teile sellistlaadi postitused meeldivad, sest eks mul endalgi ole siin hea järge pidada ja endale süsteemi luua. Loodan, et saate siit häid mõtteid ja ei jäägi üle muud kui soovida teile mõnusat uue nädala algust!



esmaspäev, 10. oktoober 2016

Reisimisest ja niisama lobajuttu

Hei sõbrad,

ja ilusat uut sügisnädalat! Käesolev nädal algab minu jaoks üsna mõnusal kergel noodil, eriti annab asjale jumet akna taga särav kuldne sügispäike. Sellise ilmaga ei ole üldse mitte paha töönädalat alustada. Soojas kontoris istudes, tuules keerlevaid puna-kollaseid lehti vaadetes mõlgutan mõtteid puhkusest.

Mõtteid mõlgutan seetõttu, et käesoleva nädala lõpus, põgeneme kiirele minipuhkusele Rootsimaale. Oleme Nilsiga nüüdseks koos olnud pea, et kuus aastat ja esimestel aastatel käisime ikka korra aasta jooksul kiirel Rootsisutsul. Oleme alati käinud lihtsalt kahekesi, sest et esimestel aastatel pidime pressima end sellesse kurikuulsasse neljakohalisse uberikku (loe: kajutisse) ja kohe kuidagi ei olnud himu seda veel kellegiga jagama hakata.

Esimestel aastatel põgenesime Rootsi peaasjalikult selleks, et saaks lihtsalt koos puhkusele, sest nii palju võimalusi veel ei olnud, et kohe soojamaa reisile põrutada. Muidugi tuli ka rahakotirauad Rootsi kaubanduses ribadeks tõmmata, sest väljamaal shoppamine on ikkagi väljamaal shoppamine eksole. Viimastel aastatel, samuti ka käesoleval, panustame rohkem niisama jalutamisele, vahtkonna vahetuse jälgimisele ja laevas Bingo mängimisele. Korralikud vanurid ikka :D
Kuidagi on välja kujunenud ka niiviisi, et kruiisi juurde lihtsalt peab kuuluma buffee hommikusöök aga ainult sel juhul kui see toimub Rootsi jõudmise hommikul, et saaks mõnusalt saarekeste vahel liueldes hommikueinet naudiskleda ja kohviga end kosutada. Samuti oleme alati olnud suured Rootsi laua fännid, mistõttu ei möödu kruiis ühe korraliku õhtuse pühasöömaajata.

Laevale minnes oleme üldiselt teinud aga sellist trikki, et esimesel õhtul laeva pakutavat ei manusta vaid varume hoopis kaasa mitu karpi sushit, et seda siis mõnuga kajutis lebotades nosida. Seekord on meil ka korralik suur kahe inimese kajut, milles laadnalt end sirutada ja oleskleda saame.


Puhkuse lähenemine tekitab minus alati juba jupp aega varem helget ja mõnusat olemist. Tuju on pidevalt hea ja tahe ning jaks tööd teha on ka täitsa omal kohal olemas. Hetkel olen veel eriti korralikus puhkusevaibis sees, sest tegelikult ei päädi meie puhkusenimistu käesoleval aastalõpul mitte vaid Rootsiga, vaid Detsembrikuus, justnimelt jõulude ajal ootab meid midagi hoopis troopilisemat.
Umbestäpselt täitsa kogemata kukkus välja niiviisi, et taaskord läheme jõulude ajal kogu meie suure famiiliaga Tenerifele ja seda pea, et kaheks nädalaks. Kohe kindlasti kannab idee Tenerife päikese all lamasklemisest, lastega basseinis sulistamises ja paella söömisest mind kenasti läbi sügise. Imelikul kombel on käesoleva aastane sügis meie vastu ju tegelikult imeliselt helde olnud ja peaasjalikult vaid kuldsete toonidega emmanud, vastupidiselt tavapärasele porilombi hallile niiskusele ja pimedusele. Alati kui ma aga Tenerifest juttu teen, hakkab mul peas mängima üks lugu. Tegemist on minu absoluutse lemmikuga Ed Sheerani sulest, kes ka muidugi ise istub minu lemmikartistide edetabelist kohal number üks.




Elevust lisab kogu kompotile veel asjaolu, et jumal tänatud lõpuks ometi suutsin ma endale osta päris enda kaamera. Antud ostuga suutsin õlgadelt ikka korraliku koorma veeretada ja tagada kindlustunde kui tarvis filmida - ükskõik kus ja millal - I can do it! Olin täiesti veendunud, et soovin endale Canon Powershot G7 X kaamerat ja ausaltöeldes ei olnud mul vahet, kas tegu on uuema või vanema versiooniga. Mõlemad on üsna sarnased ja mis peamine - sel kaameral on flipscreen, mis on üleootuste vajalik asjapulk. Leidsin endale peale pingsaid otsimisi kõikidest elektroonitarvete netipoodidest, Amazonist ja muust taolisest, lõpuks ühe kasutatud kaamera, millel ka koheselt järel käisin, et mitte imeheast pakkumisest ilma jääda. Kui muidu oleksin kasutatud tehnika osas võibolla pisut skeptiline, siis seekord olin 100% oma ostus kindel, sest kaamera ostsin absoluutselt tipptegijalt ja teadsin, et kui keegi kaameraga hästi käituda oskab, on see kindlasti tema.

Igatahes, nüüd on mul olemas kaamera, mille ilmselt ka Rootsi kaasa haaran ja pisut vlogida püüan. Kohe kindlasti kavatsen vlogida ka Tenerifel, sest see elamus on lihtsalt liiga mõnus, et seda vaid pelgalt endale hoida.

Postituse lõpuks soovin teile mõnusat uue nädala algust ja lisan ühe pildi mõne aasta taguselt Rootsi reisilt. Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!


reede, 7. oktoober 2016

Devin loosi võitja!

Hei armsad,

teate kui vahva on näha, et lausa 46 teist tundsid soovi tuulisele sügisilmale tervislikumalt koos Devini veega vastu astuda. Suur aitäh kõikidele, kes endast kommentaarides märku andsid ja täna ongi lõpuks käes see päev, mil loosin välja võitja, kelle saagiks saab 24 imearmsat Devin kristallpudelit. Nüüd aga trummipõrin palun... võitjaks osutus Rutt-Esther!


Teised aga ärge laske pead norgu, sest lähemate kuude jooksul on tulemas veel nii mõnigi põnev loos, millest samuti teid osa kutsun võtma. Tänaseks on aga minu poolt kõik, sukeldun töisesse reedesse ja soovin teile mõnusat eelseisnevat nädalavahetust!


kolmapäev, 5. oktoober 2016

Aktiivsuskell Jawbone UP 2

Hei armsad,

jutustan täna pisut enda kogemusest aktiivsuskellaga - kas sellest on ka olulist kasu olnud ja mille tarbeks mina teda kõige enam kasutan.
Kõigepealt ütlen ära, et vaid mõni kuu tagasi olin  aktiivsuskellade osas ääretult skeptiline. Ei näinud nende olemasolus ja kasutamises mingit vajadust ja ei pidanud vajalikuks käia välja suurt rahasummat, et mul oleks lisaks tavalisele käekellale (mida viitsin kanda haruharva) veel üks kell, mille kandmist endale pidevalt meenutama peaksin. Ma olen nimelt aksessuaaride osas eriti valiv ja kannan alati pigem vähem kui rohkem. Tean vaid seda, et alati on mul kõrvas mu pärlkõrvarõngad, sõrme ümber kihlasõrmus ja haruharva eksib kaela mõni kaelakee või veelgi harvem, mõni käeehe. Kui peaks juhtuma, et kõik neli eksisteerivad korraga, tunnen end nagu Juudi jõulupuu.

Olin alati üsna veendunud, et kõik aktiivsuskellad on suure sportliku sihverplaadiga ja näevad välja üsna rohmakad, selline mulje on vähemalt tuntumate brändide kelladest jäänud. Loevad üheaegselt su pulssi ja liigutusi ja samme ja pistavad kisama kui sa vett ei joo ja äratavad sind keset ööd üles kui liiga kergel unereziimil oled ja nii edasi eksole... Aga see on lihtsalt teada-tuntud klassikaline mina, kes alati üle pingutab ja põhjuseid otsib.


Minu suureks üllatuseks otsustas kallis ema-emake mulle septembri alguses sünnipäevaks kinkida sellise kauni masinvärgi nagu Jawbone Up 2, mis on - nagu te arvata võite - aktiivuskell. Minu suureks üllatuseks ei tulnud karbist nähtavale suure sihverplaadi ja paksu kummist käevõruga aktiivsuskell vaid hoopis midagi ilusamat. Karbis peitis end kaunis tumelilla kuldse tekstuurse plaadiga aksessuaar. Allolevalt pildilt näete minu kullakarva kaunikest ja ka teisi üliilusaid Jawbone aktiivsusmonitore. Käsi südamel tunnistan, et võiksin neist igaüht täie rahuga kanda, sest nad on tõesti disainitud absoluutselt täiuslikuks. Ei midagi liigset - vaid esmatähtis ja vajalik - ja seda äärmiselt stiilselt. Aksessuaar, mida saad kanda tõesti igas olukorras ja mis ei nõua sinult liigsportlikku väljanägemist. Mina olen enda kellakest kandnud nüüdseks pisut üle kolme nädala. Ära olen tema võtnud ainult selleks kui lähen duši alla - just nii tähtsaks ongi ta mulle saanud.


Kuna eelnevalt olin elanud ühes suures mustas infoaugus ja kelladest mitte midagi ei teanud, asusin kohe esimesel päeval tema kallal nokitsema, et uurida selle kurikuulsa 10 000 sammu täitumise kohta. Jah, ma tean, et ka Iphone loeb samme aga mul ei ole ju telefon iga hetk käes või taskus. Üldsegi - enamus ajast mu riietus koosneb seelikust või kleidist, seega mul isegi ei ole taskuid millesse telefoni susata. See tähendab aga, et korrektset sammulugemist vähemalt minu telefoniga teha ei ole võimalik. Ma ei ole sellest sammundusest kunagi suurt pidanud, kuna mul on alati olnud puudulik info selle kohta, et kui palju samme üks autoga kontoriinimene päeva jooksul teeb. Ilmselt väga vähe, mistõttu ka seda infot enda eest varjata püüdsin.
Nüüd - kui mul oli aga olemas kell, asusin täpsemalt uurima.
Tõmbasin endale kõigepealt telefoni äpi nimega UP, millesse Bluetoothi toel kella pealt minu päevane info jookseb. Kuna kella plaat on nii pisike, siis selle peal ühtki numbrikalkulatsiooni ei ole.
Seadistasin äpi kaudu ära enda mõõtmed ja kaalu, samuti lisasin päevased eesmärgid sammude ja unetundide osas. Sammudeks panin üsna optimistlikult 10 000 ja unetundideks vähemoptimistlikult põgusad 7. Üldjuhul magan siiski ligi 8 tundi aga igaljuhul on ju tore äpist igal hommikul vaadata, et oled uneeesmärgi 100% piiri ületanud :D Enesepete...enesepete ma ütlen.
Kui Up'i öösel käe peal hoida, mõõdab ta ka välja kerge ja sügava une perioodid, mida graafikust hiljem vaadata saad ja püüda aru saada kas unenäo nägemine toimub sügavas või kerges unefaasis... ma ei ole ausaltöeldes siiani päris kindel.

Et kohe esimesel päeval selgeks saada, et kui palju liigutamist on tarvis, et 10 000 sammu täis saada, läksin aeglasele aga pikale jooksuringile ning läbisin peale tööpäeva rahulikus tempos 9km. Koju jõudes avastasin, et olingi päeva peale pisut üle 10 000 kokku saanud. Päeva lõpuks kogunes tol päeval ca. 13 000 sammu. Oh seda juubeldamist ja eesmärkide täitmist!
Võin täitsa julgelt ja ausalt väita, et kell motiveerib täiega ennast liigutama. Kui alguses tekitas sammude mitte täitumine kerget frustratsiooni siis pikapeale kadus see tunne õnneks ära, samas trennisoov jäi alles. Tänu kellale käisin septembrikuus kohe kindlasti rohkem trennis, sest tahtsin avastada kui palju samme suudan koguda ja kaloreid põletada erinevate treeningstiilide ja trennipäevadega. Sellest saab ausaltöeldes totaalne hasart, sest kell on mul koguaeg käe ümber ja iga hetk kui pean selle ära võtma, tunnen, et kaotan samme :D


Keskmisel trennipäeval kogun terve päeva peale kokku ca. 13-14 000 sammu ning maksimaalne sammusumma kolme nädala jooksul on olnud ca. 21 000 sammu kui käisin möödunud teisipäeval Soomes kontserdil. Päeval kus teekond on vaid kodust tööle - töölt koju, kogun vaid 3-4000 sammu. Üsna drastiline vahe minu arvates. 
Seetõttu ongi nii mõnus, kui pidevalt on väike meeldetuletaja käe peal, kes vaid pelgalt enda olemasoluga motiveerib liigutama ja tihemini trenni tegema.

Kui algselt sisestasin umbes nädala vältel UP äppi ka enda toidukordi ja vee tarbimist, siis loobusin sellest õige pea, kuna äpis on üsna keeruline koguseid määrata. Vähemalt nägin ühe kasutusnädala ainel ära kui palju ma umbkaudselt päeva jooksul toitaineid ja kaloreid kogun ning millises vahekorras on neid vaja põletada kui soovin kaalu langetada/tõsta/säilitada. Eelnevalt mul sellealane teadmine puudus. Noh, muidugi oli tore sinna igapäev juba poole päeva pealt veekogus äpis maksimaalseks ja täidetuks märkida ja programm. nö. üleuputada ja end kiita lasta, aga joon vett niivõinaa nii hullumeelselt palju, et saan ka ilma kiitusteta hakkama :D

Igatahes, kokkuvõtteks võin öelda seda, et olen enda aksessuaariga rohkem kui rahul ja ta on leidnud endale koha minu igapäevaste pärlkõrvarõngaste ja kihlasõrmuse kõrval. Kodust ma igatahes temata ei lahku. Kas teie kasutate aktiivsuskella - kui jah siis millist ja miks just seda?

Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!