Millal me ometi kolime?

Ma olen kolimiseks valmistudes juba pikemat aega nii elevil, et vaevu suudan ühe koha peal istuda. Tegelikult selline mitte-midagi-tegemine pole kunagi minu teema olnud, seetõttu olengi juba vähemalt terve kuu jagu praeguses korteris kolimiseks ettevalmistusi teinud. Et peale meid kolib korterisse elama minu õde, jääb enamus sisutusest siia sisse, mistõttu püüangi meist, kümne siin elatud aasta jooksul, jäetud jälgi kuskilt otsast korda seadma hakata. Olen läbi sorteerinud kõik "kolakapid", mis peidavad endas mäekõrguste hunnikute viisi paberimajandust - alustades igasugustest tehnikaostu dokumentidest ja garantiipaberitest, lõpetades pojakese "joonistuste" ja igaks juhuks alles hoitud karbikeste ja topsikestega.
Vaatamata sellele, et kolimine toimub kõikide plaanide kohaselt alles kuskil kuu pärast, olen juba praegu suurpuhastusega algust teinud. Pesen köögikappe, koristan keldrit ja püüan sorteerida - mis tuleb kaasa, mis jääb õele. Mõnes mõttes tundub see siit minek isegi lihtne, sest kõik suur mööbel jääb ju siia. Kaasa vaid meie riided-jalatsid, mõned nõud, voodilinad, rätikud, mänguasjad... okei tegelikult suht palju asju 😅 Teisalt olen ma jummala kindel, et ka siit kodukesest lahkumine on minu jaoks emotsionaalselt keerukas. Pojakese esimene kodu ju siiski... Õnneks jääb korter ikkagi perekonda, seega vast liiga suurt kaotusvalu läbi elama ei pea.

nodi ja sodi sorteerimine

Ebaratsionaalne mina tahaks uude koju osta kõike uut ja ilusat ja läikivat aga õnneks olen osaliselt ikka suutnud mõistuse häält kuulata (agaaa siiski mitte liiga palju😅). Tuleb tunnistada, et eks ma suurest elevusest olen nipet-näpet ikka ostnud aga olen pika ehitusprotsessi käigus jõudnud arusaamale, et ilmselt tükk aega peame läbi ajama mitmete esemeteta, mida praegu iseenesest mõistetavalt võtame. Riidekapp ja üleüldiselt riiulid-kummutid-panipaigad on vast põhilised neist.
Tegelikult olekski tarvis kuskilt terve posu stangesid hankida - esikusse, magamistuppa, lastetuppa (loe: kolatuppa, sest muud hoiuruumi hetkel asjadele pole) - saaksime vähemalt kogu oma riputatava kraami niiviisi mõneks ajaks kontrolli alla.

Üks päev kui kardinameistriga meie uues magamistoas akent mõõtmas käisin, imetlesin vastvalminud treppi ja suuuuri ilusaid aknaid ja päikesepaistel meretuules õõtsuvaid männipuid ja... raske oli autosse istuda ja ära sõita. Nii mõnus ja hea oli seal olla.
Olgugi, et suur osa meie majast koosnebki akendest, tellisime kardinad hetkel ära vaid magamistuppa, sest ma olen täielik koopainimene. Ei kannata ma grammigi valgust enda uneajal! Ja kui magamistoa seinas laiutab üks nelja meetrine aken... kipub sealt ikka üsna palju valgust sisse pressima. Ülejäänud kardinad on hetkel täiesti teisejärgulised ja leiavad endale koha alles jumalteabmillal.

Nädal tagasi käisime ka kolmekesi maja ümbrust pisut korrastamas - korjasime krundi äärde kokku hunniku kive, mis pinnasest muudkui välja vupsavad, riisusime, jalutasime kesk linnulaulu, päevitasime - mida idülli?!?

trepp, trepike... küll sa oled kaunis!

Järgmiste nädalate jooksul saavadki paika elemendid, mis meid veel kolimast hoiavad. Põrand, köögimööbel ja vannitoasisustus. Jummmel kus ma nende nägemist ei kannata oodata. Pisikese puidujupi järgi põranda ja köögimööbli valimine on tegelikult jumst keeruline värk! Hullult tahaks juba näha kuidas meie visioon elule tärkab. Köögimööbel ja elutoas koha sisse võttev diivan valmisid minu üllatuseks oodatust pisut varem, seega vast saab need ka nobedalt koju sisse ära kolida.

Pisitegemistest võtan järgmisena ise ette suvilast pärit söögilaua restaureerimise. Ma olen täiega isetegemise-entukas seega püüan endast maksimumi anda, et laud meile sobivaks timmida. Ja üldsegi - kas te olete näinud kui palju söögilauad maksavad? APUA! Täiega loodan et mu projekt õnnestub.

Järgmised suuremat süvenemist vajavad suurprojektid peaksid olema krundi uue mullaga katmine, parkimiskohtade pinnas ja aed. Hetkel tundub aga, et need lükkuvad muudkui edasi, sest jooksvad kulud on osutunud suuremaks kui eeldasime. Aga ma ei põe, mõistan, et see on ehituses tavapärane. Eks inime jõuab sellise aastaid vältava projekti käigus nii mõndagi uut õppida.
Igatahes - pikk lugu lühidalt - võtame eesmärgiks enne Jaanipäeva sisse kolida!