Esmaspäev, 25. juuli 2016

Puhkuselood vol II

Hei sõbrad!

Olen tänase päeva seisuga puhkuselt tagasi tööpostil ja tõsimeeli võin väita, et olen täitsa välja puhanud. Olen ausaltöeldes ise ka pisut šokeeritud, et niiviisi väita suudan aga tõsi ta on. Kui üldjuhul jääb puhkusest alati puudu - olgu ta pikkuseks siis nädal-kaks-või kolm, suutsin seekord üliaktiivse puhkuse raames teha-näha-puhata maksimaalselt ja tööle tagasitulek ei morjendanud mind karvavõrdki. Okei...ilmselt kolmapäevaks suudan juba ümbermõelda aga hetkel on tore tõdeda, et suvi sisestab jätkuvalt positiivseid mõtteid ja pole sel töö tegemisel kah miskit häda.


Puhkuse esimese poole panin teile kenasti üle eelmine nädal kirja ja jäin jutuga pidama Hiiumaa laiule mineku eel.
Puhkuse esimese nädala neljapäeval pakkisime kärmelt kokku veoauto täie tavaari, ühes telgi ja hiigelsuure madratsiga ning kimasime Hiiumaa praami poole. Mõni tunnike hiljem terendaski juba Hiiumaa kaunis rannaäär ning laadisime kodinad maha Käinas, et võtta ette teekond Kassari rannaparadiisi. Oh sa mu meie, kus seal suvi alles lajatas täie hooga!
Ülisoe merevesi ja kuumad rannakivid tegid oma töö, misläbi õhtuks olime täitsa kutud ja vajusime kiirelt unne enne järgmise päeva laiureisi.

Reedene hommik tervitas meid Hiiumaal hoopis ootamatu sügisilmaga, mille otsustasime aga siiski positiivseks keerata ja naistega kohalikud kaltsukad läbi käia. Ei osanud aga arvestada asjaoluga, et ootamatult saabunud sügisilm otsustas äikesega niivõrd kõvasti märku anda, et kogu Hiiumaa pealt elekter ära kaob. Mis seals' ikka, tiirutasime pilkases pimeduses kaltsukad siiski läbi ja skoorisime mõned üsna head palad. Muideks - mul on plaanis teha lähitulevikus ka lemmikute kaltsukaleidude postitus, kuna ma lihtsalt ar-mas-tan kaltsukates shoppamist ja loen ise alati suure huviga ka teiste leidudest.
Igahates...peale kaltsukatiiru olin Käina Konsumis tunnistajaks olukorrale, kus kohalikud olid äikese põhjustatud elektrikatkestusest niivõrd paanikas, et otsustasid igaksjuhuks kogu poe kraamist tühjaks tassida ja Swedbanki sularahaautomaadi eurodest tühjaks teha.
Olgugi, et elekter tuli tagasi, laius kogu Hiiumaa kohal pilkane pimedus ja kurja kuulutav müristamine. Sellele vaatamata võtsime siiski teekonna laiule ette, kuna nagu tavaliselt, säras laiu kohal silmipimestav päike ja paradiisiuksed olid avatud.

Pärast pisukest paadisõitu - vees sumpamist - hiigeltelgi ülespankut - hiigelmadratsi täispumpamist - olime valmis kolmepäevaseks neti-elektri-kohustuste-vabaks olesklemiseks.
Pühapäevane tagasisõit päälinna venis ootamatult pikaks, kuna pidime veetma mitu tundi Hiiumaal sadamas praamijärjekorras. Morjendada end siiski sellest ei lasknud, kuna terve nädala jagu puhkust ootas veel ees.
Esmaspäeval haarasin auto peale enda õe Lotta ning käisime ühes tema ja Nilsiga hilisel brunchil Tabasalus Selleris ning seejärel tiirutasime erinevate lähedalasuvate vaatamisväärsuste ümber, kus Lotta varem käinud ei olnud.


Viisime ta kõigepealt Muraste vaateplatvormile ning sinna sõites nägime midagi eriti nunnut. Nimelt oli punt pisikesi tüdukuid kätte võtnud ja püsti pannud enda maja juurde morsi ja suhkruvati müügiputka, kust endale ühe suure puhvis suhkruvati ka skoorisime. Nii tublid pisikesed ma ütlen!
Järgmisena hüppasime läbi Keila-Joa jugade juurest ning viskasime pilgu peale ka vast renoveeritud joa ääres kõrguvale lossile. Vau - vau - vau ma ütlen!

*vahemärkus endale - olen seda postitust juba mitu tundi kirjutanud ja klaviatuur mu läpakal tundub nagu tõeline võõrkeha. Ilmselt puhkuseperioodil koduse arvuti puudumine aitaski nii hõlpsalt välja puhata.

Teisipäeval pakkisime aga rannakoti ja veetsime terve päeva suvesoojas Vääna rannas, mille alati-suured-lõunamaised-lained meenutavad mulle ikka ja jälle just selles samas rannas veedetud lapsepõlvepäevi. Sama otsustasime teha ka kolmapäeval ja oh sa püha püss kus me alles ära põlesime. Kolmapäeva õhtul tähistasime ka Nilsi vanaema sünnipäeva ning seejärel suundusime linnatiirule tähistamaks mu kalli Kertukese sünnipäeva. Jõudsime sel päikesepaistelisel õhtul nii Butterfly Lounge'i, umbestäpselt kaheks minutiks Hollywoodi, umbestäpselt neljaks minutiks ulme huvitavasse kohta mil nimeks Pada, ning maandusime seejärel turvaliselt Deja Vu lounge'is.

Neljapäeval vegeteerisime täitsa niisama kodus ja võtsime endale vaba päeva. Reedel aga kutsusime Nilsi vanemate juurde külla Nilsi endised töökaaslased, et veeta üks mõnus toidu-, joogi-, naeruküllane pärastlõuna ning valmistusime järgmiseks pikaks sõiduks.
Nimelt tuli veel laupäeval ette võtta teekond Otepääle, tähistamaks Nilsi teise vanaema suurt 80. juubelit. Pidu oli vägev ja noorema suguvõsa jaoks kestis lausa kella viieni Otepää legendaarses klubis Comeback.



Pühapäeval jõudsime vaid 28 kraadises kuumuses väisata Pühajärve misjärel olimegi juba teel tagasi Tallinna.
Mulle tundub, et kõik mis puhkuse ajal tehtud-nähtud oli lausa hirmvajalik, et keha ja mõistus saaks korralikult välja lülituda ja end positiivse laenguga täita.

Tänaseks aga kõik ja räägime varsti jälle!






1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Puhkused on nii toredad, saab erinevaid Eestimaa paiku avastada:) Mina külastasin Hiiumaad 3 aastat tagasi alles esimest korda olles 25- aastane. Nüüd ongi mu wishlistis külastada kõiki Eestimaa saari, kus veel käinud pole ja neid ikka jagub.

Võiksid teha reisiteemalise postituse:) Mis riikides käinud oled? Kuhu tahaksid minna?