neljapäev, 24. jaanuar 2019

Üks tavaline toidunädal - mida ostsime ja kokkasime?


Valmistan end õige tasapisi ette veebruariks, mil kogumispäevikus lööb kalendris ette toidukuu. Toidukulud on ju enamasti ühel tavalisel perekonnal alati murelapsena hambus ja veebruar seabki mind üsna mitme põneva toidukulusid vähendava väljakutsega silmitsi. Nendest lähemalt aga juba veebruaris.
Täna tahtsin siia dokumenteerida aga ühe täiesti tavalise toidunädala. Mida me ostsime, mida me süüa tegime, kas pidime nädala jooksul midagi poest lisaks tooma jne.
Kunagi ammu-ammu ka selliseid nädalatoidu postitusi siin üsna mitmel korral jagasin ja mulle tundus, et need pakuvad teile huvi. Isegi olen alatihti kimpus uute põnevate retseptide leidmisega ja pigem kipun tegema ikka neid mis esimesena pähe hüppavad ja juba sada korda läbi tehtud on.

Olen juba aastaid üsna uhkelt ja sirge seljaga kõikidele küsijatele teatanud ja ka rangelt soovitanud, et toiduvarusid tuleb täiendada vaid korra nädalas. Selleks on ju mustmiljon head põhjust, esmane muidugi kulude kontroll ja kokkuhoid. Minu jaoks ei ole mingi häda pühapäeva hommikul kümne minutiga välja mõelda kõik tuleva nädala retseptid ja üleüldised toidu- ja majapidamiskraamivajadused. Pigem on see põnev ja mulle meeldib seda teha. Toidupoest kulleriga kogu kauba koju tellimine on absoluutne luksus ja jumala eest, miks siis seda igapäevast luksusteenust mitte kasutada. Mäletan, et kui teenused tasahilju erinevatesse poekettidesse jõudma hakkasid, oli teenindus ebareaalselt kiire. Selveri e-poes tarvitses kell 10 hommikul ostukorv kokku panna ja juba kell 15 oli kuller toidukottidega ukse taga.

Inimene on aga üks mugav loom ja üks hetk, kui teenus oli populaarsust kogunud, muutusid ootejärjekorrad ebareaalselt pikaks. Lausa niivõrd, et ootama oleks pidanud 2-3 päeva, enne kui midagi söömiskõlbulikku üle ukse potsataks. Võiks ju mõelda, et noh ole siis kaval, telligi mitu päeva varem aga kuna ma tahan enne tellimist võtta arvesse ka eelnevast nädalast alles jäänud kuivaineid, ei ole selline teguviis mõistlik. Proovisin läbi kõik erinevad kullerteenused, nii Barbora, Coopi, FreshGo kui ka vana hea Selku. Selkuga oli ses suhtes tore, et ma olin veebilahendusega harjunud ja sain korvi kärmelt täis. Coopiga olen alati aga püstihädas olnud, sest mobiilirakendus on neil olematu ja kaalutoodete lisamine ostukorvi, on õudsalt tüütu. Maxima ehk Barbora teenusega jäin aga üsna rahule, sest ostukorv tuli varasemast soodsam.
Lõpuks oli aga kõikide teenusepakkujatega sama jama - ooteaeg on liiga pikk. Mis seals muud kui tuli sammud poodi seada. Küll vastumeelselt aga noh, sööma peab. Kiirelt sai selgeks, et poes käimine on tüütu ja kohutavalt ajakulukas AGA enda suureks imestuseks, avastasin, et poes koha peal on palju rohkem sooduspakkumisi kui veebis. Seeläbi on viimased ostukorvid olnud pigem pisut soodsamad kui e-poest tellides.

Igatahes, üldiselt teen alati toidunimekirja ja -ostu mina, sest tean pisut täpsemalt arvestada tooraine kogust ja valida kuupäevi. Tol toidunädalal, kui plaanisin dokumenteerida, saatsin poodi aga Nilsi, kes saabus õndsas teadmatuses koju 60€ maksva toidukorviga aga seejuures ka paljude puuduvate toodetega. See omakorda tähendas aga seda, et nädala jooksul sooritasime lisaks oste 25€ väärtuses, mis tegi nädala toidukorvi maksumuseks 85€. *Nädal on minu jaoks toidukraami arvestades tegelikult esmaspäev-reede. Nädalavahetused kipuvad kuidagi omasoodu minema ja on seega loomulikult lisakulu, aga samas ei taha ma ka nii piinliku täpsusega seda jälgida, sest nädalavahetuse plaanid on tihtipeale ootamatud.*

Poes koha peal käies, pean alati meeles kaasa võtta kodust kõik riidest kotid. Ma lihtsalt jää-lee-stan seda, kui pean poest kilekotiga lahkuma. Eriti hull on see kilekotindus muidugi e-poest tellides.





Nädalat alustasime mõnusa ja koduse einega. Nimelt sai kokku keeratud aasia sugemetega kanakaste, kõrvale miskipärast kartulipuder ja roheline salat. Sellele järgnes frikadellisupp ja esimene nädala lisaost - pirukamaterjal, et supi kõrvale midagi hea haugata oleks. Nädala selgroo murdsin mina oma absoluutse lemmiku, hakkliha-kapsahautisega, mida Nils aga silmaotsaski ei kannata. Seetõttu liitus hautisega veel kanašnitsel, ahjukartulite ja kapsasalatiga. Neljapäeva võtsime vastu kana-riisinuudlivokiga ja reedel otsustasime rebelid olla ja sõime üldsegi vaeseid rüütleid õunakeedise ja banaaniga. Nädala tõmbasime kokku ühe mehhiko pajaroaga, mille kõrvaseks avokaado ja hapukoor lausa ideaalselt sobivad.


Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Laupäev

Niiviisi see üks üsna tavaline ja eriliste üllatusteta toidunädal kulges. Aga mida vähem üllatusi ja viperusi - seda parem! Mis teie pere lemmikroog on?

1 kommentaar:

Liina Põldaru ütles ...

Tegime ka selleks nädalaks üle piiiiiiiika pika aja nädala ostud korraga ära. Plaanisin 5+1 toitu, sest arvestan ka enamjaolt E-R ikkagi, samadel põhjustel - nädalavahetused on liialt etteaimatavad. +1 oli purgisupp, mis jääbki sellest nädalast uute nädalate varuks. Toiduga läks lausa nii, et esiteks olin ma nohuse lapsega kodus, mis meie majapidamises tähendab automaatselt suuremat toidukulu; J. sai tööle ükspäev kaasa võtta (ja oleks veelgi saanud, aga unustas selle ühegi :D) ja lõpuks jagus meil 5 päeva toidust tegelikult 7ks päevaks. Täielik WIN. Suurim põhjus selles on isetehtud supp, mida armastan teha 10l potti, aga reaalsuses ei suuda endale selgeks teha KUI palju seda tegelikult on. Niiet panin ühe jupi seda isegi sügavkülma, oleks saanud veelgi. Aga seda jäi siis homseks vahepalaks ja tänast toitu jagub ka veel homseks.. Ühesõnaga väga hästi sai kogemata rohkem arvestatud ja kõik see 50€ eest.

Tegin veel tegelikult eile ühe 15€ ostu, kus oli paar nipet-näpet, mis olid otsa saanud, kuid polnud kaugeltki mitte kriitilised. Aga kuna apteek vajas nagunii külastust, sai ka toidupoest ühtlasi läbi käidud. Ja ma unustasin ka oma riidest koti maha ja kui ma võtan a-la-ti paberkoti sellisel juhul.. siis polnud hilisel kellaajal poes ÜHTEGI paberkotti. Ma oleks tahtnud sinnasamma poepõrandale oksendada ja nutta!