Telekast täiesti arusaamatu itaalia keelne Kaks ja Pool Meest vaadatud, tatsasime alla keldrikorrusele hommikusöögile, kus meid tervitas valjuhäälselt suur triiksärki ja viigipükstesse riietatud Itaalia mees pooleldi laulval noodil "BUONGIORNO!!!".
Vaatasime keldrikorrusel ringi ja hommiksöögiks pakutakse vast Itaaliale tavalist - saiakesi vähemalt kümnes eri variatsioonis, keeksi, kooki, suurt ciabatta laadset saia ja kohvi. Õnneks oli saadaval ka hotellidele tuntud headuses (not) munapuder ja kohv. Kohv oli üllatavalt hea - Itaalia ju siiski.
Lasime saial hea maitsta ja panime paika, et teise päeva graafikusse kuulub Trevi purskkaevu soovimündi viskamine, Vatikani piiri ületamine, Püha Peetruse Basiilika ja muud vaatamisväärused mis tee peale jäävad.
Kuna Termini raudtee jaama ümbrus (kus asus meie hotell) on Vatikanist üsna kaugel (ca. 7km üks suund) siis sõlmisime ketsid jalas kinni ja panime end väga õhukeselt riidesse kuna keskpäevaks lubati 36 soojakraadi. Hakkasime läbi linna tulikuumade tänavate vaatamisväärsuste poole liikuma, ise kilgates ja rõõmustades, et küll oleme ikka tublid noored ja jaksame palju kuumaga ringi käia :D Esimesena jäi tee peale Piazza Venezia mille suurejoonelisus oli lihtsalt us-ku-ma-tu.
Hoone oli meeletult suur ja kõrge. Täielik arhitektuuri tipptase suurte valgete treppide ja katusel kõrguvate kujudega
.
Kuna keskpäev ja selle kuumus hakkasid juba hoogsalt õlale koputama, liikusime aga kiirelt edasi Trevi purskkaevu poole. Trevile lähenedes tuli läbi sumada meeletust rahvamassist. Ilmselt lootsid kõik inimesed purskkaevu lähedusest jahutust saada aga võta näpust, kaev ise oli remondis.
Kõrgete plastseinade ja metalltellingutega piiratuna ei näinud ta välja teps mitte selline nagu kunagi Lizzie McGuire filmist mäletasin (loodan, et ma ei ole ainuke kes seda teenage-dream filmi on vaadanud :D). Vaatamata ehitusjärgus mitte-nii-kaunile vaatepildile otsustasime Nilsiga siiski soovid mündiviskega teele panna. Süsteem on siis selline, et vaid ühe korra elus tohib Trevi juures soovida ja münt tuleb visata üle parema õla. Ei tea kui kauaks need mündid sinna remondijärgus kaevu püsima jäävad aga vähemalt saab selle teo bucketlistist maha tõmmata.Kuna Püha Peetruse Basiilika juurde oli veel päris pikk tee, seadsime sammud läbi linna jõe poole, et see ületada. Tee peale jäi ka veel Panteon, mille külastamine on tasuta (ja seal on mõnusalt jahe). Panteoni katuses on suur ümar auk, millest paistab päeva jooksul päikesevihk erinevate Panteoni sees olevate seinamaalide ja avauste peale. Samuti on see ainuke naturaalse valguse allikas antud hoones. Väga vinge vaatepilt!
Lõpuks üle jõe jõudes hakkas paistma ka Peetruse Basiilika torn ja elevus oli suur. Ca 15min kõndimist veel (olime selleks ajaks juba mõned tunnid kõndinud) ja jõudsime filmidest ja piltidelt tuntud Püha Peetruse väljakule. Kohale jõudes ei olnud võimalik aduda väljaku suurust ja ei tulnud isegi meelde et väljak on ringi kujuline. Vaatepilt oli sellegipoolest väga kift. Otsisime tükk aega pileti järjekorda, et saaks Basiilikasse sisse minna. Kuna me piletit kuskilt ei leidnud, otsustasime kõigepealt Vatikani linna sööma minna. Olgu öeldud, et kõik söögikohad mida meie nägime olid täpselt ühesugused. Ülimalt ülerahvastatud, konditsioneerid huugamas, menüüd identsed ja samuti hinnad (söögihinnad algasid 10 eurost - üsna krõbe). Potsatasime kaheteistliikmelise valjuhäälse Itaalia perekonna kõrvale istuma ja jälgisime kuidas nad grandioossete käežestide ja hääleka vestluse saatel pastat ja pitsat sisse vohmisid. Mis seal ikka, tellime söögid ära. Nilsil pitsa ja minul Caprese salat. Kõhud täis ja taas Basiilika poole minek.
Selgus, et Basiilikasse piletit vaja ei olegi ja asusime järjekorda. Järjekord lookles piiiikalt mööda sammaste rivi. Kuna päike paistis lagipähe ja vesi oli otsakorral (õnneks on terve Rooma linnapeal mitmeid ja mitmeid täitekraane kust saab tasuta puhast vett), tuli tõdeda et järjekord liigub isegi üllatavalt kiiresti. Metallidetektorist läbi minek ja edasi uste poole. Enne uksi ootasid meid täisvarustuses (ülikond+lips+triiksärk) mehed, kes näisid meie ees olevate inimeste kallal midagi asjatavat. Hmmmm...UPS, näib, et me ei saagi sisse.Tuli välja et mina olin liiga sündsusetult (loe: liiga lühikeste riietega) riides. Ei olnud mul kaetud ei põlved ega õlad. What a bummer.
Nojah, eemaldusime järjekorrast ja tegime niisama Basiilika ees pilte. Paavsti ei näinud :D.
Proovisime minna ka Vatikani muuseumi aga pilet oli veidikene liiga kallis ja ka väsimus nõudis oma. Hakkasime tagasi jalutama.
Peale paarikümne minutilist teekonda jõudsime Rooma põhi ostutänavale Via del Corsole. Ostutänavat soovitas mulle juba enne reisi minu kolleeg aga esimest korda sinna jõudes olin ma üsna pettunud kuna tänavat ääristasid vaid lipsu ja suveniiri poed (hiljem selgus, et kõik korralikud shoppingu poed jäid tänava teise otsa ja sinna läksime hoopis teisel päeval uuesti). Jalutasime hotelli tagasi ja avastasime enda üllatuseks, et käisime maha lausa 17km. Sellise meeletu kuumusega on see ikka väga väsitav.
Paar tundi puhkust ja very-much-needed värskendust. Kella 20.00 ajal läksime õhtusöögile. Peale sellist megapäeva oli asjakohane tellida lauale liitrike valget veini. Vein läks ludinal sisse ja juttu jätkus kauemaks. Antud õhtul oli minul eesmärgiks proovida ära Cannoli. Tuntud Itaalia maiustus. Usun, et kõik preilid, kes on kord TLC kanalit vaadanud, on sealt ka Cake Boss'i saadet näinud. And those cannolis - YUMM.
Kuna restoranides on magustoidu valik üsna kasin (näiteks saab tellida endale 10€ eest ananassi. Puuvilju seal eriti ei sööda ja ju siis 10€ eest ananassi tellida on nende meelest väga mõistlik), jalutasime paari tänava kaugusele kohvikusse. Tellisime cannoli (mis oli üleootuste hiiglaslik) ja ups pudeli valget veini :D. Seekord mitte kannuga prostat maja veini vaid juba korralikumat Pinot Grigiot.
Olgu veel öeldud, et cannoli oli vääääääga maitsev ja soovitan seda kõigil Itaalias proovida!
Praeguseks tsauki! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar