Reede hommikul ärkasime kõrvulukustava kõuekõmina peale. Rullisime rasked Rooma kardinad (jah, see on kardinate stiili nimi) üles ja mis me näeme, taevas on paksult pilves, müristab ja välku lööb (ja vanapagan silku sööb, okei okei). Loivame hommikusöögile, sest kiiret ju pole, niikuinii on ilm kahtlane.
Saiad söödud - kohvi joodud, lebotasime veel mõne tunni voodis ja vaatasime itaalia keelset televisiooni. Kuna kõik saated on peale loetud, siis suurt midagi aru ei saa. Meelde jäi vaid see, et koguaeg kostus Prego Prego (palun palun).
Kuna Tropical Thunder hakkas keskpäeva paiku vaibuma, võtsime plaani külastuse meie endi arvates kõige põnevamate vaatamisväärsuste poole - Colosseum ja Rooma foorum (oh boy kui lahe see veel oli). Õnneks olid mõlemad vaatamisväärsused täpselt kõrvuti ja ka meie hotellist mitte väga kaugel. Teel sinna arutasime Nilsiga, et mida teha piletitega ostuga. Teadupärast on Colosseumi piletijärjekorrad meeletult pikad ja mitme tunnise ooteajaga. Eriti hirmutas see, et päike oli jälle väljas ja kuumusekraad keris aina ülespoole.
Colosseumi ette jõudes on näha kolme erinevat asja:
Numero uno: Igas keeles lähenevaid grupituuride pakkujaid(ca 10€ kallim kui tavapilet), kes lisaks tuuride pakkumisele üritavad huupi pakkuda teie rahvust. Jõudsime olla nii Rootslased, Venelased, Belglased, Britid jpm.
Numero due: Meeletult pikk ja looklev piletisaba Colosseumi sammaste vahel, inimesed lehvikutega meeleheitlikult endale tuult vehkimas ja samal ajal selfiestickiga Colosseumi sammaste ilu püüdmas.
Numero tre: Suurte tuttkiivritega Gladiaatorite jäljendajad, kes üritavad igal viisil turiste endaga pildistama meelitada, et oleks jälle kedagi kellelt raha nuiata. Tuleb tunnistada, et nad nägid päris autentsed välja, aga not that much, et kohe 10€ tahaks neile metallrüü vahele suruda.
Siit tuleb nüüd Rooma huvilistele ja tulevastele külastajatele MEGATIP:
Mõtisklesime ja tegime tähtsat nägu, et meile väga palju ei lähenetaks ja nägime, et foorumi sissepääs ning selle juures asuv piletikassa haigutab mäe otsas uhkes tühjuses. Kõmpisime siis Palatinuse mäest (künkast) üles ja uurisime kas nad Colosseumi piletit ka müüvad - muidugi müüvad!
JEE! Nilsi pileti hinnaks 12€ ja minu 7,5€ (kuni 25 aastastele on pilet soodushinnaga).
Piletid uhkelt ostetud läksime Colosseumi juurde tagasi ja mida me näeme - juba olemas piletiga võib kasutada Skip the Line rida. Tatsasime rõõmsalt mõnesaja meetrisest looklevast inimmassist mööda ja Tunne oli üsnagi ülev kuna Colosseum on ju ikkagi Colosseum - mõelda vaid mis seal kõik aastatuhandeid on toimunud.
Enne kividest ja müüridest rääkimist ütlen ka ära, et mina olen meeletu ajaloo ja kultuuri fänn. Igakord kui satun mõnda ajalooliselt tähtsasse kohta, võin ainult käe toetada vastu maja seina ja juba hakkab silme ees jooksma pilt kuidas Vana Rooma rahvas mööda neid koridore elevusega etendusi vaatama suundusid. Kuidas keisrid ja orjad mööda oma korruseid aga samas üksteisele nii lähedal enda teed läksid ja kuidas enamjaolt paljude inimeste eluteed siin lõppesid. No niiiii põnev.
Tuleb tunnistada, et Colosseumi seisukord tuli meile üllatusena (vähemalt mulle). Arvasin millegipärast, et säilinud on palju rohkem, aga ei pettunud ka selles veidike säilinud - palju renoveeritud ehitises.
AAA väike sidenote, enne Colosseumisse jõudmist allusime Roomat vallutanud hullusele ja ostsime enale mõne kopika eest selfiesticki. Tundus hea mõttena ülejäänud reisi piltidel kahekesi olla :D
Kui Nils tunnistas, et Colosseum on tema lemmik siis minu lemmik oli kindlasti Rooma foorum.
Rooma foorumis pesitses kunagi linna turuplats, selle ärikeskus ja kohtu. Samuti olid seal templid jumalatele ning veejumalanna allikas veega millega varustati mõni aeg mingit osa Rooma linnast.
Mis aga oli foorumi juures kõige lahedam - varemeid oli meeletult palju ja teed looklesid mäest üles ja alla, ühe templi juurest teiseni. Foorumi kõrgeimalt platsilt oli super vaade Rooma linnale.
Nagu ma enne oma ajaloohullust juba mainisin, siis olgu öeldud, et kui sain teada, et sillutis millel tammusime, on sinna laotud keiser Nero ajal ja tema käsul, tahtsin kohe sillutisele maha visata ja seal veidikene püherdada :D (olgu öeldud, et ma siiski Nilsi rangel soovitusel ei teinud seda),
Päeva lõpetasime õhtusöögiga ja buena notte!
Neljanda päeva hommikul olime veidike nõutud päeva tegemiste osas, kuna põhimõtteliselt kõik soovitud kohad olime läbi käinud. Otsustasime siiski, et Hispaania trepid nö. rikaste piirkond on veel nägemata ja seadsime peale hommikusööki sammud sinnapoole.
Tiira-taara mäest üles mäest alla jõudsime peale mõningast kõndimist treppide juurde. Oli näha, et antud piirkonnas on hotellid fancymad ja samuti ka inimesed. Meeletus koguses oli sisserändajaid, kelle põhiliseks ülesandeks on turistidele pähe määrida rooside, vee, selfiesticki, lehviku jms ostmist. Roosimüüjate skeem on selline, et lähenevad naistele roos näpus, ise väga entusiastlikult sõnades "it's a gift it's a gift". Kui keegi roosi vastu võtab, ründab rändmüüja seltskonnas olevaid meesterahvaid ja nõuab neilt 5€ sularaha. Enamus kordadel anti roos siiski pettunult müügimehele tagasi.
Treppidelt alla jõudes avanes meie ees kallis ostupiirkond. Esindatud olid järgmised poed: Gucci, Versace, Dolce&Gabana, Dior jms. Käisime need kõik ka läbi aga vot rahakoti rauad jäid kindlalt suletuks. Ilusaid asju oli väga palju ja poed olid mõnusalt salongilikud. Põhimõtteliselt on poe ees facecontrol ja turvamees laseb turiste ükshaaval sisse.
Kuna antud poed meie jaoks on suhteliselt out of reach, suundusime Via del Corsole (shoppingu tänav millest kirjutasin paar postitust tagasi) ja meie ees avanes tõeline ostlejate paradiis. Oli nii kiirmoebrände nagu Zara ja H&M kui ka veidi kallimaid poode nagu Guess ja Diesel.
Kuna ma olen aga väga kitsi, siis oste me seekord ka ei sooritanud :D
Nilsi soovil lõunatasime neljanda päeva lõunal hoopis take-away kebabi putkas. Ausaltöeldes oli see üheülbaliste restode vahel päris hea valik. Kebabid mugisime sisse kodu lähedal asuva kiriku eelse purskkaevuga platsi peal. Kuna antud päev oli meie viimane Itaalias, oli ka õhtu lühike, et järgmise päeva tagasireisiks välja puhata.
Viienda päeva hommikul pakkisime kodinad kokku ja jätsime oma armsa hotelliga hüvasti. Kiirustasime läbi tugeva vihmasaju (esimene mida reisi jooksul nägime) ümber nurga Termini rongijaama ja istusime rongi peale.
Lennujaama jõudes oli mul plaan tuua kolleegidele ja oma pisikestele õdedele ja vennale kohalikke maiustusi, kuna linna peal olevates "supermarketites" (hästi pisikesed poed) me kohaliku kraami ei leidnud. Lennujaam va kavalpea aga teadis ette, et minusugused viimase-hetke-turistid seal ostelda plaanivad ja müüsid 100g-200g kommipakke hinnaga 20€/tk. Hmm...ainukesed realistliku hinnaga šokolaaditahvlid leidsin ühe duty free poe kõige alumiselt riiulilt teiste toodete varjust. Huhhhh, mure lahendatud.
Kuna meie tagasilennu päeval oli Roomas väikest sorti torm ja suured vihmapilved, võite ainult ette kujutada mis tunne oli lennukiga täielikus surmahirmus õhku tõusta. Lennuk rappus nagu me oleks sattunud pesumasinasse. Ma ei tea kas Nils tegi lihtsalt vaprat nägu, et mul oleks kergem, aga tema arvates ei olnud hullu midagi :D.
Et vähegi mõtteid eemale saada (väga kehv on 3h mõelda iga minut, et kohe kukume alla) ütlesin Nilsile: "Näe ma nüüd teen ühe video. Kujuta ette et mul on blogi ja selline näeks välja minu vlog "(peale seda videot tekkis ka Nilsi poolt surve alustada blogi! ).
Please don't mind Nilsi väikest sarkasmi täis kommentaari video lõpus :D
Kuna video üleslaadimine ei olnud mul algselt loomulikult plaanis siis ei pööranud ma tähelepanu ka sellele, mis pidi ma oma kaamerat (vana Iphone'i) käes hoian.
Rooma reisi kokkuvõtteks aga nii palju, et kõnnitud kilomeetreid said kokku 57km.
Hotell Californiat soovitan kõigile, kes tahavad minna low budget, Termini lähedal asuvasse ja ilusasse hotelli.
Proovige cannolisi ja minge Rooma foorumisse!
Tsaukitsau :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar