Nooruspõlve lemmikud - osa II

Täna on see päev, mil tutvustan teile järgmiseid noorepõlve armastusi muusikamaailmas. Neid, kes mulle meeletult sümpatiseerisid ja mind tol ajal ka kindlasti väga palju valikutes - välimuses - maailmavaates mõjutasid.
Kui eelmises sama-teemalises postituses  (LINK) jõudsime Eminemi ajastusse (mis oli kindlasti üks pikimaid ja mõjukamaid :D ), siis nüüd jõuame otsapidi gängstaräpist tiini-rokini. Kui Eminemi armastusperioodil kandsin vaid peapaela, kottpükse ja kaenlas rula, siis tiini-roki ajastul hakkasin sellest vaikselt välja tulema ja avastasin enda jaoks tol ajal niivõrd kuuma stiili - teksaseelikud koos triibuliste paksude põlvikute ja skeitidega. Oeh :D
Et aga saaksite aimu, mis muusika mind tol ajal saatis, lisan teile siia mõned oma absoluutsed lemmikud.
Ei ole mina kunagi mõistnud seda vihkamist ja mahategemist Nickelbacki ümber, minu meelest jummala tibenstobens bänd niisama kaasaröökimiseks.

Et Nickelback süstis minusse rokipisiku, leidsin väljundi väga paljudes 2000ndate alguse tiinekate rokibändides. Oi kui vinge oli tõmblevaid liigutusi kaelaga tehes tantsida ja viisi mitte pidades häälepaelu kähedaks karjudes maailmavalu läbi elada. 

Tolleks ajaks olin jõudnud ka ikka, mil iga suvi sai külastatud mõnd (laste)laagrit ja esimest korda vanematest eemal olles vabadust nauditud. Usun, et kõik, kes suvelaagreid külastanud, on mingil hetkel kokku puutunud ka õhtustel diskodel aset leidvate playback (või mis see nimetus oligi?) showdega. Minu mäletamistmööda oli aastaid absoluutselt kõikide lemmik number playback'il esitamiseks Limp Bizkit - Rollin'. Tuli vaid leida ja ära rääkida suvelaagri kõige coolim kutt ja ise rahulikult back'is kottpükstes käega autosõitu imiteerides vehkida :D 

Siin aga teile taaskord mõned lemmikpalad tollest ajast.

Kui olin juba parajalt pikalt tiini-rokki jumaldanud, juhtus aastal 2004 selline vahejuhtum, et sõitsime klassireisile Prantsusmaa sõpruskooli. Nimelt käisin ma 12 aastat prantsuse keele eriklassis ja suhtlesime selle tõttu üsna tihedalt Prantsusmaa koolidega. Klassireis oli lausa kaks nädalat pikk ja tähendas seda, et elasime kõik eraldi erinevates prantsuse peredes. Ma mäletan, et see aeg oli mu jaoks üsna hirmutav, kuna millegipärast ei olnud mulle kaheksa aasta jooksul prantsuse keel just suurepäraselt külge hakanud ja selletõttu veetsin enamuse kodu-ajast enda toas mis oli mäletamistmööda külm ja kõle :D Kuna pidin palju aega üksinda oma toas veetma ja pererahvaga väga palju suhelda ei julgenud, tegin (ausalt mitte meelega :D ) 2500 kroonise telefoniarve, kuna rippusin koguaeg kodustega telefoniotsas. Sain koju naastes isalt korraliku ketuka :D

Olgugi, et mul oli seal raske, oli klassiga veedetud aeg näiteks Pariisi ülilõbus ja millegipärast hakkas just Prantsusmaal mind vallutama R&B hullus. Tol ajal (ja minumeelest ka praegu) oli Prantsusmaal ülipopp teha lugusid, mis pooleldi olid inglise keelsed ja pooleldi prantsuse keelsed. Sealt jäigi mulle külge ja sai lemmikuks järgmine lugu, mis mind siis R&B maailma soojalt vastu võttis. 

Peaees pehme-gängterimaailma lävel, leidsin end taaskord suvel (laste)laagrist, kus olid vaieldamatud hitid õhtustel diskotel plaastrinäo Nelly mahedad rütmid :D Elina, kui sa seda peaks lugema - tervitused siit sinu poole!

Kui poolkükkis tantsuliigutuste imiteerimisest sai küllalt, pakkus Nelly tantsurõõme ka aeglasemate helide saatel.

Lastelaagritest ja Nellyst rääkides, jõuame minu Kurgjärve Spordilaagri aegadesse. Tegelikult käisin oma lauatennise trenniga Kurgjärvel lausa 8 aastat järjest aga mõned aastad on eredamalt meeles kui teised. Kui vanus oli juba korralikku tiineka ikka jõudnud, olime sõbranna Katriniga enda meelest ikka päris tegijad mutid ja üritasime korvpallitrenni poistele ikka silma visata (no shame :D). Mainin ära, et Kurgjärve kõige kõvemad tegijad olidki alati korvpallurid ja suusatajad, sest neid oli lihtsalt alati kõige rohkem. Aga kes käinud, teab seda vast isegi.

Et me ikka ilgelt lahedad välja näeks, kuulasime kõlarist koguaeg just seda lugu. Tegelikult meeldis Katrinile korvpalli ka päriselt jälgida ja ta sai sellest imetabaselt hästi aru. Mina aga sealjuures ei mõistnud mõhkugi ja plaksutasin siis kaasa kui teisedki :D

Mingi hetk oli minu ja Katrini lemmiklugu Kurgjärvel 2001 aasta Kreeka Eurolugu. Õigemini oli see Katrini lemmik aga kuna ta seda vahetpidamata KREEKA KEELES laulis, jäi see ka mulle külge. Pean ka saladuskatte all ära märkima, et ma olin MEGA kade. Kade sellepärast, et mina seda lugu Kreeka keeles ei osanud. Aga sellele vaatamata lonkisin Katsi sabas ja ümisesin kõva häälega mingeid häälikuid kaasa, nagu mulgi oleks see lugu Kreeka keeles peas :D 

Kui R&B ajastu (esimene neist) minu jaoks oma otsa leidis, avastasin enda jaoks põgusalt tolleagse house ja trance maailma. Minu mäletamistmööda oli trance mingil hetkel nii kõva sõna, et kui sa Benassi Bros'i ei kuulanud, ei olnud sa keegi. Kui ma aga juba Kurgjärve juttude lainel olen, pikin siia kiirelt sisse ühe loo, mis mind trance ja house ajastusse sissejuhatas. Mäletan seda nagu eilset päeva, kuidas me minu Sony Walkmanist kahekesi DJ Sammy - Heavenit kämpingu ukse ees laulsime :D

Et ma aga Benassi Bros'i teile mainisin, siis olge head ja nautige järgmist surematut hitti. 

Kui see poolhirmus trance ajastu otsa sai, leidsin tee tagasi "hingemuusika" ehk R&B juurde. Olin siis kohe-kohe 18 saamas ja hakkasin avastama klubimaailma. Klubisid vallutasid tollel hetkel just suuremas enamuses R&B hitid, mille järgi siis kõik naisolevused napis rõivais paarikesi keset tantsupõrandat või Hollyka tantsupukkide peal jalga keerutada said.

Samal ajastul tundis noor-Liisa ka palju armuvalu ( :D ) ja leidis, et kohustuslik on kuulata härdaid-kurbi hitte. 

Viimaste lugudega olemegi jõudnud vanusesse "täisea lävepakk" ehk 18. Nagu te nende kahe postitusega olete aru saanud, siis on minu muusikamaitse jooksnud ikka totaalselt seinast seina, edasi tagasi ja kuhu iganes veel. Vaatamata sellele, on erinevad stiilid mind kohe kindlasti mõjutanud igas eluetapis ja aidanud läbida igasugu emotsioone.
Uskumatul kombel, on iga viimane kui lisatud lugu siiamaani mul täiesti peas nagu oleksin neid fännanud alles eile (okei, see Kreeka lugu ei ole siiani peas). See vast näitab, et tegu on olnud tõesti lemmiklugudega.
Loodan, et leidsite nendest kahest postitusest endagi minevikuarmastusi ja saite meenutada-mõtiskleda. Taaskord - ootan teiepoolseid lemmiklugusi ja nendega kaasnevaid stoorisi  kommentaariumisse, oleks väga kift lugeda teie kogemusi :)

Tänaseks kõik, räägime varsti jälle!