esmaspäev, 22. aprill 2019

Lemmikleiud kirbukatest

Mina ja taaskasutus - kõlab natuke nagu 10. klassi kirjanditeema, aga tegelikult on see minu jaoks täiega teema! Taaskasutus, kirbukad, teisel ringil olevad riided, lasteasjad, mööbel - see kõik on meie jaoks viimaste aastatega niivõrd kättesaadavaks ja kvaliteetseks muutunud, et patt oleks seda vältida. Renditavad müügiboksid, netikirbukad, kirbufestarid - no mis sa tulihingeline (hinnatundlik) shoppamisfänn veel tahta oskad!

Võin julgelt väita, et vähemalt kolmandik minu riidekapist on taaskasutus. Ja kohe kindlalt on need ka ühed minu lemmikasjad. Kasutatuna on meie juurde jõudnud ka väga paljud pojakese asjad - olgu need siis riided, vankrid, voodi - kõik on meie juures teisel ringil. See ei tähenda koheselt tegelikult alati seda, et olen kõik need asjad kirbukatest ostnud, vaid palju kraami jõuab meieni peresiseselt. On täiesti tavaline, et voodi milles pere kõige pisem magab, on kuulunud enne juba näiteks kolmele pisikesele sugulasele. Ka ju omamoodi taaskasutusvorm?
Taaskasutus ei ole minu jaoks muidugi pelgalt vaid riide- ja mööblitükkide soodsalt skoorimine, vaid omab palju suuremat ja olulisemat väärtust. Kilekottide asendamine riidest kottidega, vanast mööblist millegi uue ja vajaliku nokitsemine - hullult südamelähedane! Aga kõigest sellest ehk mõnel teisel korral pikemalt.

Sel kuul on Kogumispäevikus käsil garderoobikuu, mille raames just riidekapi sisu erilise luubi all on. Praeguseks hetkeks olen oma riidekappi heade inimeste abiga tühjendanud juba ligi 180€ väärtuses ja SIIN on alles veel nii mõndagi põnevat, millele võid pilgu peale visata.
Naised ja riidekapp - igipõline murekoht. Näiliselt pole kunagi midagi selga panna, reaalsuses uputab aga kapp igast mulgust üle. Panin küll suure hulga riideid müüki, aga visuaalselt poleks kapis nagu midagi muutunud... ma lihtsalt ei saa pihta!?
Kuna mul saab asjadest üsna kiiresti villand, siis juba aastaid olen esemest tüdinenuna viinud üleliigseid riided ja jalatsid nii Uuskasutuskeskusesse, kogumiskonteineritesse ja jaganud niisama pereliikmete vahel laiali. Mulle meeldib, et riidekapp on pidevas roteerumises ja täitub aeg-ajalt "uue" kraamiga. Aga püüan ikka end joonel hoida, et uue kraami soetamisel, ei toetaks ma juba niigi ülemõistuse kontrolli alt väljunud tarbimisühiskonda liiga palju ja seetõttu olengi hullult rahul, et nii suure osa oma garderoobist, olen teise ringi kaupade näol skoorinud.

Kui teise ringi toote eest raha välja käin, püüan veenduda, et ese on piisavalt korralik, taaskasutatud tootele vastava hinnaga ja defektivaba. Lihtne on muidugi öelda, et "ma veendun!", aga tegelikult olen ikka korduvalt ka alt läinud. Niimoodi emotsiooni pealt ostes - "oumaigaad seda ma vajan ju kohe" - olen ikka omajagu liiga suuri või liiga väikeseid asju koju tassinud. Mingis pimedas lootuses, et aga äkki ikka mahub...?! Kindlalt olen täiega süüdi ka niisama asjade kokku ostmises, mille järgi ma tegelikult üldse läinud ei ole. Muudkui keerutan proovikabiinis peegli ees ja tekitan endale illusiooni, et kannan seda kleiti ehk ühel või teisel üritusel... äkki need kingad ikka sobiks selle ägeda käekotiga... no mitte eriti ratsionaalne mõtlemine igatahes. Aga viimasel ajal olen end tegelikult väga palju parandanud. Rohkem meelekindlust = vähem ebavajalikku kraami!

Olen siin juba aastaid lubanud, et varsti tuleb postitus minu lemmikute kirbukaleidudega. Et ühes aastaringis saab kirbukakaupa soetatud ikka omajagu, on mul teile ka üht-teist põnevat näidata. Kirbukaleiud on mu jaoks alati kuidagi eriti magusad, eriti kui leian sellise eseme, mida olen ka varasemalt poes piilunud aga hinna tõttu ostmata jätnud.
Minu lemmikkirpparid on tänasel päeval Sarapuu kirbukas, Riisaikel ja Moepärl (mis küll kahetsusväärsel kombel just suleti). Palju olen kuulnud ka Kalamaja Bazaarist aga sinna jõudnud veel ei ole. Netist ajan asju taga Facebook marketiplaceis, Yagas ja Basaaris. Kui netishoppamine sai kunagi alguse Buduaarist, kus sai nii müüdud, ostetud kui ka vahetatud, siis niisama teise ringi kaubaga olen sina peal juba tegelikult täitsa noorest east saati. 15-20 aastat tagasi, kui veel kooliteed käisin, oli kaltsukaup tavapoe valikust nii palju soodsam, et ega väga valikut ei olnud, kust riidekaup soetada. Nüüd ma aga naljalt enam kaltsukasse ei lähe, sest tegelikult tahaks ju ikka teada kust ja kellelt müüdav kaup tulnud on. Sellepärast mulle see tänane kirbukamajandus nii hullult meeldibki - inimesed ise viivad oma kauba müüki ja hindavad selle omale tahtele vastavalt. Okei, aitab lobast, killuke minu lemmikutest kirbukaleidudest on lõpuks teie ees - koos hindade ja (kui mälu võimaldab) ka asukohtadega.

Narmastega kleit 5€ (Moepärl), Zara punane kleit 10€ (Telliskivi kirbufestival)

Kleit 20€ (Sarapuu, vist kõige kallim asi mille kunagi kirbukast ostnud olen), nahast platvormid 10€ (blogijate kirbuturg), paksem tagi 5€ (Sarapuu)


Siidjas roheline kleit 5€ (Sarapuu), laiade varrukatega kampsun 15€ (Yaga), villane seelik 4€ (Moepärl)

Nike trennipluus 4€, Victoria's Secret trenniretuusid 8€ (Moepärl), laiade varrukatega kampsun  8€ (FB marketplace), teksalühkad 5€ (Sarapuu)

Mis teie lemmikud kirbukad on?






5 kommentaari:

Sandra ütles ...

Minu lemmikud on Riisaikel ja Sarapuu 😊

Anonüümne ütles ...

minu käsi kirbukal 20 eurot kindlasti maksma ei tõuseks, isegi kui asi väga meeldiks😬 max 6-7 😀

Liisa Pärnpuu ütles ...

Ma üldiselt üle 5€ maksva tootega olen juba ülikahtleval seisukohal aga no niiii meeldis see konkreetne kleit :)

Anonüümne ütles ...

Lemmik on Tori kaltsukas Pärnumaal, Toris. Ma käin seal iga kuu korra ja skoorin meeletult palju asju, sh ka uusi asju superhea hinnaga.

Jane ütles ...

Raplas oli kaltsukas, kust skoorisin ühe euroga kleite, pintsakuid, pükse. Kuid üllatus oli suur kui reipalt poe poole sammusin ning avastasin, et nad on uksed sulgenud :(
Aga muidu linnas kindlaid lemmikuid polegi, kui jääb mõni tee peale, siis hüppan alati läbi :D