laupäev, 31. august 2019

Kui vanast saab uus

Uus kodu on ühteaegu hullult põnev aga samas ka hiigelsuur ja keerukas sisustusprojekt. Alustades sellest, et kuhu üldse mida sobitada, millises stiilis asju valida, kust saada soodne aga samas kvaliteetne toode ja lõppkokkuvõttes jõuad ikka ringiga selleni tagasi, et tegelikult on raha liiga vähe ja ega eriti midagi kuskilt osta kannatagi. Seetõttu olengi alati olnud täiega isetegemise ja vanade asjada taastamise poolt. Suurt rolli mängib siin kindlasti asjaolu, et ma olen hästi sentimentaalne inimene, tahan kümne küünega esivanemate asjadest kinni hoida ja neid iga hinna eest väärtustada. Õnneks Nils toob mind selles osas tavaliselt maa peale tagasi, sest ega see alati kõikide asjadega pole ka õigustatud teguviis. Teisalt aga meeldib see mulle niii väga, sest noh... soodne ju. Oleme Nilsiga ses osas tegelikult hästi erinevad, et mul on alati täiega tuhin kõike lihvida, värvida, parandada, päästa. Temal nii hullu isetegemise entukat peal ei käi ja seeläbi on meie uue kodu sisustusse ka ikka omajagu uut ja värsket kraami jõudnud. Selline miksimine ongi tegelikult mumst kõige ägedam.

Üks suuremaid üllatusi uue kodu jaoks mööblit otsides oli minu jaoks terrassimööbli hind. Põhimõtteliselt naftast tehtud plastikpunutis ja maksab isegi rohkem kui meie ükskõik milline toamööbel. Napilt kannul püsivad kardinad ja valgustid. Kõik nagu sellised asjad, et oleks tore kui need on... aga samas saab ka nendeta hakkama. Valgusteid ma ise nokitseda ei oska, kardinaid võiksin proovida õmmelda küll, sest tundub põnev projekt (mingi projektijuhi mentaliteet vist, et iga asi tundub väljakutsuv projekt) aga vot terrassimööblit ma kuidagi ise ehitada ei mõista. Õnneks oli meil siin vanast suvilast alles üks ligi 40 aastat vana mööblikomplekt, mis aga hädasti karjus uuenduskuuri järgi. Kunagi sai ta minu onu poolt kokku ehitatud ja eks talle ole aastate jooksul värvikihte korduvalt ja korduvalt peale pandud. See aga koorus nüüd juba nii hirmsasti, et toolide sihtotstarbeline kasutamine oli üsna keerukas ja ebameeldiv. Võtsingi üks päev kätte ja tegin neile värskenduse. Vana lahtise värvi eemalduseks ma oma tööriistu leida ei suutnud (niiii hästi olen peale kolimist ära pannud!), seega juustulõikur ajas täpselt sama hästi asja ära 😅 Valisin ehituspoest kümpsi eest värvi, mis klappis täpselt meie katusega ja pintseldasin toolid üle. Ulmelisel kombel suutsin kokku segada täpipealt katusele vastava värvi ja mu meelest näevad need toolid nüüd ikka hulga etemad välja.

enne
pärast
Vast mäletate mu lauaprojekti, millele ülientusiastlikult mõned kuud tagasi peale lendasin? Lühike meenutus - meil oli siin üks pikendatav kaunis söögilauake, mis oli tavotti meenutava pruuni värvi ja kollase lakiga paksult üle võõbatud. Mina muidugi eeldasin, et lasen kiirelt lihviga üle, kannan peitsi peale, pintseldan mati mööblilakiga üle ja tadaaa, päevaga peaks uus laud valma olema! See kõik võttis mul aega kaks kuud.
Lihvimine oligi see mis mind ahastuse äärele ajas ja nii metsikult kaua aega vōttis, sest värvi- ja lakikiht oli ikka mega. Nüüd on see laud õnneks valmis ja igapäevases kasutuses. Et ma utiliseerisin peitsimisel sama tooni, mis jäi üle maja sisetöödelt, sobib see interjööriga täitsa kenasti. Laua ümber on meil samuti hetkel kasutudes vanad tugitoolid ja punased taburetid, mis said kaetud tumesiniste toolipatjadega, et diivaniga paremini sobituda ja istumisalune mõnusamaks teha. Korraks käis peast läbi mõte taburetid lihvida ja värvida agaaa siis jõudis õnneks mõistus ikkagi järgi 😅

enne
pärast
Viimase reliikviana tahan teile tutvustada meie esikulauda. Tema on nüüd ses osas täitsa puutumata, et ei ole ega tule talle ühtegi uut värvikihti. Passib teine nii hästi meie esikusse juba praegugi, et dekoreerin teda pigem lihtsalt uute ja modernsete elementidega. Laua kohal on end sisse seadnud pildiraam, mis tutvustab kõikidele uutele tulijatele meie vana suvilat, mis siin kord meie kodu asemel seisis.



Kuidas teiega lood on? Kas kasutate ka meelsasti vanemaid mööblitükke uutega koos?

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Esikulaud on mu lemmik:)

Midagi oleme oma majas ka ikka renoveerinud, aga kahjuks pole väga algprodukte, mida renoveerida.

Kadi ütles ...

Jaa! Vanast uus! Meil kodus samasugune laud ja ta ootab oma järge ning ideid, mida teha täpselt. Veel 5-kuust poissi ootab aga minu lapsepõlve tool ja ema lapsepõlve laud. Neisse suhtun eriti suure austusega ning kaalun ammu,mida ja juidas teha. Tool kaetud paksu kakapruuni värviga ja ema laud naturaalset puidutooni.

Kertu ütles ...

Sellised projektid on nii "võidu" tunnet tekitavad - ja noh olgem ausad kui koju ei sobi -siis värvi üle ja hakkab sobima 🤷‍♀️

Liisa Pärnpuu ütles ...

Jaa võidu tunne on just see õige tunne, mis tekib! Et oled millegi niiii vingega ometi hakkama saanud :D