Neljapäev, 1. oktoober 2015

Retseptijuttu - Pikkpoiss peedi ja suvikõrvitsaga

Seisin eile õhtul kodus silmitsi olukorraga, kus õhtusöögi valmistamiseks puudus enamus vajalikke koostisaineid. Tegelikult ei olnud ma kuni õhtuni veel päris kindel, et mida siis õigupoolest valmistada ja selline olukord on üsna ebamugav.
Ebamugav selle poolest, et kätte oli jõudnud totaalne kuu lõpp, mis tingis üsna tugevalt puhuva tühjusetuule meie külmkapis :D Poodi minek ei olnud aga kohe kindlasti mitte plaanis, seega tuli miskit mitte millegist siiski valmistada.
Long story short - käime iga nädal poes konkreetse nimekirjaga käesoleva või tuleva nädala toidukordadest. See tingib vaid vajalike asjade ostu ja emotsioonioste on tunduvalt vähem. Küll aga suutsin ma käesoleval nädalal listiga kuidagi puusse panna (ilmselt alateadlikult kuulõpp kimbutas) ja toiduainetest jäi väheks.
Ladusin siis eile endale kõik enam-vähem lootustandvad toiduained köögikapile ja mõtlesin mida nendega küll peale hakata.


Mul oli :

1 poolik suvikõrvits
peotäis porgandeid
1 keedetud peet
mõned munad
300g veisehakkliha
hunnik külmutatud juur- ja köögivilju
pool peotäit pruuni riisi
Adžika kastet
pool palli mozarellat
mõned küüslauguküüned

Otsustasin et proovin kokku keerata ühe pikkpoisi. Kuna veisehakkliha on teadupärast ahjuroogades kärme ära kuivama, riivisin segu sisse nii suvikõrvitsa (mida eelnevalt küll nii palju kuivatasin kui võimalik viitsisin) kui ka keedupeedi.
Samuti viskasin segusse ühe muna, supilusikatäie Adžikat ja kaks küüslauguküünt.


Mätsisin kogu segu ühtlaselt piklikuks ja asetasin ahjuvormi. Et mozarella pall raisku ei läheks, pikkisin tema pisikeste kildudena pikkpoisi seljale. Pikkpoiss pane ahju 185 kraadi juurde 35 minutiks. Et aga peedist punaseks värvunud pikkpoiss ahjus üksi punastama ei peaks, lisasin poole küpsemise pealt juurde ka hunniku juurvilju (brokkolit, lillkapsast, porgandit ja ube).


Pikkpoisi kõrvale valmistasin pruunist riisist, külmutatud köögiviljadest ja taaskord supilusikatäiest Adžika kastmest kergelt vürtsise vokiroa.



Õnneks mu loogika veisehakkliha kuivuse tasandamisel peedi ja suvikõrvitsaga toimis lihtsalt imetabaselt! Pikkpoiss jäi mõnusalt mahlane ja sobis väga hästi vürtsise köögiviljadest pakatava riisiroaga. Kohe täitsa kindlasti kasutan antud kaaslaseid veisehakklihaga ka järgmine kord ja soovitan seda teilegi! :)
Antud kogusest jagub ca. viieks toidukorraks.

Head katsetamist ja praeguseks tsauki!

Kommentaare ei ole: