Nädalavahetus kui patupäev? #kogumispäevik

Olen usinalt viimased kaks nädalat 50 eurose nädalamenüüga majandanud ja samaaegselt üht korralikku blogimõõna pidanud. Ma olen kuidagi nii-ii-ii keskendunud sellele eelarve ümber majandamisele, et endast elumärgi endmine on tahaplaanile jäänud.

Igatahes! Nagu eelnevalt mainisin, oleme Kogumispäeviku raames viimasel kahel nädalal, limiteerinud oma toidukorvi 50€ peale. See on olnud parajalt keeruline aga samaaegselt ka hästi põnev.
Olin enne väljakutse algust üsna pelglik ja kartsin, et lendame juba esimesel nädalal kogu eelarvega uperkuuti ja feilime täiega, sest meie tavapärane ostukorv ei ole kunagi jäänud alla 70 euro.
Endalegi üllatuseks, oleme siiani üsna kenasti vastu pidanud... küll aga mõningaste mööndustega.

Alustame siis täitsa algusest. Esimesel nädalal tegin esmalt kolmes e-toidupoes- Maximas, Coopis ja Selveris - võrdlevad toidukorvid, et näha milline on meie vajadusi arvestades soodsaim. Üllatuslikult tuli võitjaks Coop ja nende teenust siis kasutasimegi.
Ega ma tegelikult väga ei olnud enda jaoks lahti mõtestanud, et mis ja kuidas... põhimõtteliselt lendasin tuimalt nimekirjaga peale ja vaatasin kuidas läheb.
Asi millele ma aga tavapärasest enam tähelepanu pöörasin, oli grammkaalu ja hinna suhe. Kui muidu olen võtnud 150g juustupaki näiteks 2€ eest, siis nüüd uurisin e-poes pisut tähelepanelikumalt ringi ja sain sama hinnaga soodusosakonnast hoopis ligi 500g paki. Ma olin soodustoodete hulga osas tegelikult täitsa üllatunud. Näiteks tänase, ehk kolmanda säästutellimuse, tegingi enamjaolt vaid soodustoodetest.
Teine oluline õppetund oli muidugi meie kurikuulus kapselkohvimasin, mille jaoks oleme täite ostmata jätnud nüüdseks kahel järjestikusel nädalal. Uskumatu, aga oleme selle arvelt säästnud ligi 24 eurot (ja muidugi selle raames ka prügi tekkimist oluliselt vähendanud). Võtsime kasutusele hoopis presskannu, mille kahenädalane kulu on olnud vaid 6 eurot. Hetkel kasutame laenatud presskannu aga kokkuhoiumõttes tuleb see säästukuu lõpus endale ka koju soetada.

Lähenesin esimese nädala menüüle suure aupaklikusega ja valisin hästi turvalised ja kodused toidud, millega teadsin, et ei saa eealrvet lõhki ajada. Nii jõudsidki menüüsse toidud nagu ühepajatoit, karjase pirukas jms. Küll aga viskas kaikaid kodaraisse frikadelli-riisisupp, mille valmimisel selgus, et riis oli kummalisel põhjusel HALLITANUD ja supp läks seega raisku. Põhjusel, et ühest suurest toidukorrast ilma jäime, valmis esimese nädala jooksul üsna mitmel korral pannkooke. Nii möödunud nädalal üle jäänud keefirist kui ka munavabalt, sest munad olid mingil hetkel lihtsalt otsa saanud.
Tundsin end terve nädala üsna ebakindlalt ja leidsin end koo-guu-aeg toidule mõtlemas. "Ei tea kauaks sellest ikka jagub", "issand aga mida me ülehomme snäkiks sööme??", "tea kas nädala lõpuni ikka veab välja?". Muudkui vaaritasin igasuguseid tagavaratoite pea olematutest kuivainevarudest ja kuidagi selle najal ikka vedasime välja. Siinkohal tasuks mainida, et varusid ei ole meil pea, et üldse. Me lihtsalt sööme kõik lõpuni ära ja alustame iga nädal enamvähem puhtalt lehelt. Õnneks oli aga olemas piisavalt suur jahu- ja pähklivaru, et magustoitudeks ja vahepaladeks sai valmida hunnikus pannkooke, marjakook, energiapallid ja muud põnevat. Üldse töötas aju kuidagi ülekiirusel ja pidevalt midagi uut nuputades. Arvasin alati, et kui näiliselt on kodus kõik otsas siis nii ongi ja ei jää midagi üle kui poest kraami juurde tuua. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud.

Teist nädalat alustasin hoopis julgemalt ja võtsin menüüsse toidud nagu Pad Thai, burger jms. Küll aga muutusin pildistamisega mega laisaks, eeee... nimelt ma ei pildistanudki midagi üles.
Seekord vähendasin nädalaostul ka meie tavapärast vahepalade kogust ja veidral kombel jäi neid isegi alles. Isu oli kuidagi oluliselt vähenenenud ja kui esimesel nädalal oli viie päeva möödudes külmikus täielik põud, siis nüüd oli alles nii mune, piima, puuvilju kui ka hulganisti muud kraami. Ulme!
Nils tegi küll nädala sees mitu korda sohki ja einestas kaasa võetud karbilõuna asemel kontori kohvikus ja vast seetõttu jagus ka toidukordi oluliselt rohkemaks. Tabasin end nädala keskel mõtlemast, et kõht on koguaeg täis, mingeid paanilisi "mis me homme snäkime" mõtteid polnud üldse ja veidralt suur summa oli kontol alles. Hakkasin juba mõtisklema, et kas mingid arved on maksmata või mis värk on, sest tavaliselt juba kuu keskel liiguvad mõtted vaikselt järgmise palgapäeva suunas.
Jumal tänatud, et sel kuul on toidu pealt korralik sääst tekkinud, sest see laatsaret, mis meil viimase paari nädala jooksul kodus valitsenud, tahab ravimikulude pealt oma.
Lisaks sellele, lähen märtsi alguses täielikule ekspromptreisile Londonisse, mis on ju teada-tuntud kui üks kallimaid linnu üldse. Hetkel tundub aga, et vean peale säästude hoiusele kandmist ja tervet kuud säästumenüütamist, kenasti minireisi välja.


Ega tegelikult ei ole nüüd kõik ka nii lillelõhnaliselt ja vikerkaarevärvides kulgenud. Viimased kaks nädalavahetust on möödunud suhteliselt "patupäeva" vaimus.
Nädalavahetused on meil alati suhteliselt vabakava graafikuga olnud, mis tähendab, et toite me nädalavahetuseks ette ei planeeri. Mõnikord tahame väljas süüa, mõnikord tuua koju sushit ja noh... teate ju küll kuidas need nädalavahetused kulgevad. Küll aga ei ole meie kõige suuremaks komistuskiviks rämpstoit vaid hoopis uisa-päisa kulutamine, mis peale säästunädalat nii ahvatlev tundub.
Esimese nädala möödudes oli olukord muidugi eriti tragikoomiline. Tunne oli selline nagu pääseks kuskilt paastulaagrist ja tahaks poest kõike osta! Teisel nädalal kulges olukord õnneks natuke rahulikumalt, sest laupäeval oli Nilsi juubel, mille raames sõime lihtsalt sünnatoitu ja poes meeletult hulluma ei hakanud.
Sellele vaatamata, tunnen, et pean end veiiiits nädalavahetusel rohkem joone peal hoidma ja mitte nii pea ees poodi sisse lendama ja kõike kokku kahmama. Ei ole see lõppkokkuvõttes hea rahakotile ega ka muidu tervislikule elustiilile.

Kolmanda nädala eel olen ikka veel põnevil ja ootusärev, et kuidas meil läheb. Tegin just tellimuse ja olgugi, et Coopist oleks ilmselt soodsamalt saanud, tahtsin kiirelt tellimuse lukku lüüa ja tegin selle mugavusest Selverist, mille veebiversiooniga olen rohkem harjunud. Olen enda üle sigauhke, sest arve jäi isegi alla 50 euro. Seekord leidsid enda tee nädalamenüüsse köögivilja-püreesupp peekoniga, kana ja fetaga burrito, lasanje ja kartulipuder hakkliha-fetapallide ja tooralatiga.

Kas olete ka toidukuu raames kulude kokkuhoiult edusamme teinud?

hommikusöök õhtusöögiks e. kohupiimapannkoogid

Ma pean praegu ülehelikiirusel retsepti siia kirja panema, sest eile õhtul juhtus midagi hämmastavat. Ma olen täielik retseptiment ja ei saa ilma nendeta põhimõtteliselt üldse (magusroogi) kokatud. Okei, noh tegelikult midagi nipet-näpet ikka improviseeritult tehtud saan aga hinges närib kahtlus, et midagi läks raudselt valesti.

Et sel korral tegin tavapärase nädala alguse toidupoe tellimuse hoopis nädala keskel, suutsin mõndasid asju liialt palju toidukorvi laduda ja impro pidigi teoks saama. Oleme jõhkrad piimatoodete fännid aga nendega on ju selline lugu, et kuupäevad kukuvad üsna kiiresti. Eile õhtul vaataski mulle külmkapist vastu terve virn kohupiimalisi, seega võtsin (meespere rõõmuhõisete) saatel vastu otsuse, et õhtusöögiks valmistame hoopis hommikusööki. Näiteks kohupiimapannkooke.

Olen proovinud varem suure hurraaga nii banaanipannkooke kui tatrajahust pannkooke ja millest iganes veel, aga no ei ole need minu masti kohe üldse. Olgugi, et tervislikud ja puha, eelistan vähemalt pannakate juures klassikalisemat maitset. Eileõhtused kohupiimakad aga, ooooomaigaaden ma ei liialda kui ütlen, et need olid suussulavalt pehmed, kohevad ja lihtsalt igatepidi imelised! Seega aitab pikemast lobast ja siit tuleb mingite enam-vähem parameetritega retsept, et saaksite ka ise soovikorral nädalavahetusel mõnusate kookide saatel hommikut vastu võtta.

Sega mikseri abil kokku 3 muna, ca 200ml piima, ca 2dl jahu ja 2 pakki Farmi lahjat vanilliiniga kohupiima ning kõige lõpus lisa 0,5tl soodat. Aa suhkur ja sool ka muidugi. Segu peaks jääma pigem paksemapoolne ja küpsetada soovitan kindlasti  madalal kuumusel, sest muidu kipuvad kiiresti kõrbema.

Muide, millega teie armastate pannkooke süüa? Mina näiteks söön suhkruga 😛

Aga mis täna söögiks on?

Küsimus mille üle ma juurdlen absoluutselt igal nädalal vähemalt korra. Korra seetõttu, et terve nädala toidukraami tellime ju juba ammu Selverist kulleriga laupäeviti-pühapäeviti koju. Tänaseks päevaks on see minu jaoks ikka täitsa asendamatu teenus. Suvel olen sellest nüüd kohe eriti hästi aru saanud, sest puhkuseperioodil on seda sipsti toidupoodi hüppamist, et midagi külapeale hamba alla kaasa haarata või niisama vahepalaks, rohkem ette tulnud ja issand kus ma ikka suudan niimoodi emotsiooniostudele raha kulutada. Pole mingit probleemi kümneid ja kümneid eurorahasid poodi jätta, kõik tundub kuidagi nii ahvatlev ja põnev. Samas on see äkki lihtsalt mingi koduse ema fenomen? Et nagu saab kodust välja ja it's a whole new world ja asjad...

Ühesõnaga, et ma iga jumala nädal selle sama teema üle pead murran, on ju mõistlik vahelduseks siia retsepte ja ideid üles laduda. Saab siit teinekord enda mälu värskendada ja ehk teilegi mõtteainet pakkuda. Üritame vähemalt nädala sees enam-vähem tervislikult läbi ajada, sest nädalavahetuseti on see patustamine kerge tulema. Selline 5-2 suhe ei ole kõige hullem aga noh saaks ka muidugi paremini. Iga kevad ma mõtlen, et oh tuleks juba suvi. Saaks süüa nii palju marju ja arbuusi ja olla nii tervislik... Kui suur suvi kätte jõuab, on toidulaual ainult jäätised, külapeal koogikesed ja muu selline hea kraam, mida ju talvel nii lihtsalt ei pugi. Seetõttu tunnen, et sügis-talvisel perioodil on isegi lihtsam tervislikult läbi ajada. Niisiis, möödunud nädalal oli meie toidulaual lisaks vahepaladele ja hommikusöökidele, lõuna- ja õhtusöögi menüüs neli suuremat toitu.

Et ma üritan retseptid kokku panna alati pigem selle järgi, et kodus olevaid kuivained võimalikult mõistlikult ära kasutada, algas eelmine nädal kapiotsas kükitavale kinoale lahenduse leidmisega.
Esimeseks toidukorraks saigi tehtud kinoa-kanahakklihapallid, vana hea tatra ja köögiviljasalatiga.
Hakklihapallide tarbeks keetsin ca 150g kinoad ja segasin seejärel kokku paki broilerihakkliha, ühe muna ja meelepäraste maitseainetega. Paneerimiseks leidsin kuivaine kapist ainult rukkikama ja said vaat, et nii head, et teeme neid pallikesi nüüd kindlasti tihedamini. Suvise köögiviljasalati üks lemmikkomponente on mul aga alati redis, annab nii mõnusa kergelt vürtsise nüansi.

Millegipärast kipuvad meil köögiviljad üsna kiiresti riknema, mistõttu võtsin järgmise toiduna käsile mehhikopärase kana-köögivilja wrapi, mille sisse leidsid tee vürtsikas marinaadis kanafileeribad, paprika, tomat, jääsalat, riivitud porgand ja dipikaste. 

Üheks üsna hiljutiseks lemmikuks wrappide vahel on saanud just riivitud porgand, annab kuidagi sellise oo-see-on-vist-küll-kuskilt-kohvikust-ostetud meki. Kastmete osas olen aga wrappidega alati püstihädas. Mulle meeldib kui wrapp on hästi täidlane ja lemmikutena näen enda wrapi juures alati just köögivilju ja kastet. Mõnikord kasutan kastme asemel määrdeks hoopis toorjuustu või pehmemat fetajuustu. Dipp on ka selline suhteliselt ehku peale minek, kuna midagi targemat ei suutnud oste tehes välja nuputada. Tihtipeale eelistan väljas süües tellida wrappi hoopis falafeliga ja lihast loobuda. Falafelid on lihtsalt niiii geniaalsed ja maitsvad asjad. Seekord sain pildile aga hoopis teise-päeva-rullid, millede vahele enam kanafileed ei jagunud ja pidi asendama hoopis kalkunisingiga.

Kolmanda suurema toidukorrana sain taaskord inspiratsiooni meie kuivainekapist, milles olevat kuskussi rakendada tahtsin. Võtsingi kasutusse veel viimsed köögiviljariismed, hakkisin need pisikeseks, lisasin keedetud kuskussi ja keerasin need omavahel kokku salatiks. Tummisemaks ampsuks lõikasin õhemaks mõned broilerifileed, tampisin pisut suuremaks ja asetasin neile keskele törtsu pestot ja mõned mozzarella kirsid. Seejärel rullisin kokku ja pistsin ahju. Täitsa mõnus suutäis.

Mulle meeldib kui korra nädalas saab süüa suppi. Tekitab kuidagi kerge ja organismile puhastunud tunde. Kui mina võin süüa ükskõik mis suppi, siis Nilsi valikud on oluliselt väiksemad, õnneks kuulub frikadellisupp ühte tema poolt aktsepteeritud valikusse. Üldiselt on Nilsi käest üsna võimatu üldse toidu osas nõu küsida, sest iga jumala kord vastab ta "kana ja riisi võiks teha". Nagu... ei annaks vist väga palju igavamat kombot välja mõelda 😄 Eks ma siis sellest "kanast ja riisist" üritan kuidagi inspireeruda ja ikka midagi pisut põnevamat lauale tuua. 

Frikadellisupp on ilmselt üks lihtsamatest mida üldse teha, sest vähemalt minu tehtavasse lendavad sisse külmutatud frikadellid ja ka minu lemmik külmutatud juurviljade segu. Oli teine vist Aasiapäraste juurviljade segu. Samuti lisan juurde kartulit, porgandit ja mõnikord ka riisi, kui see kuivaineriiulil oma kohta otsimas parasjagu on. Aa ja noh, puljongikuubikuid kasutan ikka ka.

Sellised lihtsad, kodused ja ka laias laastus tervislikud valikud said meie majapidamises tehtud sel nädalal. Et ma aga forever and ever uute ideede jahil olen, oleks nii tore kui kirjutaksite kommentaaridesse ka enda lemmikud retseptid. Loodan, et meeldis ja räägime varsti jälle!

Tervislikud valikud (toa)piknikule

Kas te teate seda tunnet, kui lähenemas on nädalavahetus ja peas vasardab päevi ja päevi mõte - midagi ju peab ette võtma... midagigi noh... nädalavahetus ju siiski!
Eriti hullult käib see mõte ajudele minu meelest suvel, kus on lausa sund igal võimalikul juhul nina toast välja pista, et ikka viimsedki D vitamiini raasud enne sügishooaega kokku koguda.
Mul on hetkel käsil muidugi ka selline periood, mil ma olen kodus dekreedis, beebit veel pole ja kogu-friggin-aeg on vaja mingeid plaane genereerida. Iga minut on vaja millegi kasulikuga sisustada, sõita, teha, toimetada. Nii siis möödunud nädalavahetuse lähenedes ma otsustasingi ilmajaamu usaldada ja planeerisin meile reede õhtuks ühe mõnusa üllatuspikniku.
Panin valmis meie piknikukorvi ja tekid ja hakkasin nuputama põnevaid piknikuampse. Kuna üritame mõlemad ikka üsna tervislikku joont ajada, ei tahtnud ma minna lihtsat juustukuubikute-pirukate-viilutatud suitsuvorsti teed ja üritasin pisut rohkem üllatuselementi sisse tuua.

Üllatuselemendi tõi esimesena sisse hoopis ilmataat, sest temal ei olnud küll mõttes ühtegi piknikut hostida. Ilmselgelt sadas juba poolest päevast korralikult padukat ja plaanid tuli kärmelt ümber mängida. Egas seal muid võimalusi muidugi olnudki, kui otsida välja mõni mõnusam film, laotada piknikukraam elutoa põrandale ja teha üks näputoidu-õhtusöök hoopis toas. Iseenesest pole sest ka hullu midagi, sest noh, oligi vähem tassimist ja toitude karbistamist eksole 😃

Meie mõlema lemmikuks osutusid lavashipõhjal hawaii stiilis pizzakorvid, mille valmimiseks kasutasin täistera lavashi (kandiline variant), riivitud mozzarella juustu, tomatipastat, pizzamaitseainet, ananassi ja kalkunisinki. Esmalt lõikusin lavashid ruutudeks ja asetasin muffinipanni aukudesse kaks ruudukest risti, sisse lisasin kõike eelmainitut ja küpsetasin 200 kraadi juures kuskil 10 mintsa. Pizzaampsud said lihtsalt ii-mee-lii-seed!

Et mul oli millegipärast ilge kihk ajada toitu vardasse, nuputasin välja ka kaks põnevana tundunud vardakombot. Esimese jaoks küpsetasin kanafileetükid paneeringus ning lisasin vardasse kirsstomateid ja basiilikulehti ning teise variandi jaoks ajasin vardasse melonikuubikud, prosciutto singi ja mozzarellakirsid. Kanavardad lähevad kindlasti mingi hetk mõne ürituse jaoks kordamisele, sest neid oleks jube mõnus pugida mõne salati kõrvale. Ma isiklikult väga suur lihalemb just ei ole, seega selline pisike maitsekas amps on täpselt paras.

Et ühelt õigelt piknikulaualt ei saa aga puududa ju muidugi ka klassika - lavashirullid - kasutasin pizzakorvidest üle jäänud täistera lavashi ja määrisin selle täies mahus lahja toorjuustuga, katsin pealt juustu, kalkunisingi ja lehtsalatiga ja rullisin aga kokku. Mulle isiklikult sellised vähese sisuga lavashid istuvad hästi, ei pea muretsema pudenemise pärast ja rullid püsivad ka kenasti koos.

Tegelikult oli sellise valikuga minu poolt esialgne piknikumenüü lõpetatud. Küll aga oli mul veel tunnike aega enne Nilsi saabumist ja nagu ma juba enne mainisin, ma ei suuda lihtsalt paigal püsida. Rase pool minust käis ajudele, et ka midagigi magusat oleks ju vaja, sest arbuusi on juba sel suvel magusapähe söödud ette ja taha. Seega avasingi köögikapid ja tegin väikese improvisatsiooniringi, et kiirelt kokku visata üks marja-purukook. Purukoogid on juba pisikesest saati ühed mu suured lemmikud ja ei saa salata, et pistsime terve koogi pea et ühe õhtuga nahka. Sai vist hea teine.

Kasutasin koogi jaoks täistera nisujahu ja sisutäiteks külmutatud marju ja mustikamoosi. Retsepti näppasin SIIT lingilt. 

Maitsvate ampsude kõrvale rüüpasime aga kihisevat mahlajooki, sest et ka rase tahab teinekord midagi huvitavat peale vee 😃  Miskipärast olin ma küll veendunud, et toidust jääb meile õhtusöögi näol väheks aga loomulikult juhtus hoopis nii, et enamus toidust jäi alles ja valmistatud kogusest oleks tegelikult võinud ära toita vähemalt neli inimest. Sellegipoolest on selline pisut rutiinist väljas õhtusöögiplaan ja filmivaatamine igati mõnus ja meie kodus alati tervitatav. Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

Ühe mõnusa hommiku maitsvad retseptid

Heia sõbrad,

nädalavahetus on taaskord tasahilju ligi hiilimas ja mis oleks nädalavahetusel mõnusam kui üks pikk ja maitsev hommikusöök. Minu jaoks on just nädalavahetus see hetk, kus võin kasvõi mõne tunni köögis vaaritada ja seejärel oma töö vilju mõmisedes nautida. Tuleb küll tunnistada, et nautlemine kestab umbes maksimaalselt kümme minutit, sest mitteametlikult võin end tunnistada maailma kõige kiiremaks sööjaks. Ma ei tea mis värk sellega on...
Kui nädala sees mööduvad kõik hommiku- ja ka lõunasöögid kiires tempos tööarvuti taga (jah, ma tean, et see on väga halb), siis nädalavahetus ongi just see minu hetk, mil põnevaid retsepte katsetada saan ja vähemalt eine valmimiseks pisut rohkem aega võtan.
Täna näitangi teile variatsiooni meie pere lemmikutest, mis kas ühel või teisel kujul pea, et igal nädalavahetusel meie hommikusöögilauda enda tee leiavad.

Esiteks, nädalavahetusel meeldib mulle nautida hommikul sooja sööki, sest nädala sees kipub minu hommik koosnema smuutidest. Aga toitvatest smuutidest, ausõna!
Kuigi üks minu lemmikutest laisa hommiku putrudest on kaerahelbe puder, mille sisse keeratud ka tükeldatud banaan ja külmutatud marjad, siis seekord näitan teile hoopis oma lemmikut munaputru. Mõni aeg tagasi juba jõudsin sellest samast siin ülistavates toonides juttu teha, aga seekord annan teile retsepti samm-sammult ette. Meil näeb see välja tavaliselt niiviisi:

Pane pannile korralik tükk võid madalale kuumusele sulama. Seejärel löö kaussi 4-6 muna, ning aja need miksriga korralikult vahule. Lisa juurde õige pisut piima ja mikserda veel. Kui võisilm on sulanud, vala soola ja pipraga maitsestatud segu pannile ja lase tal seal taheneda vähemalt 3-4 minutit, kuni põhi on täiesti hüübinud. Seejärel keera põhi hästi kergete liigutustega pannil segamini, niiviisi, et jääksid suured munapudru tükid. Puder on valmis, kui segu on kuldkollane ja kergelt läikiv. Pea meeles, et puder küpseb edasi isegi kui tõstad ta kuumuselt maha ja taldrikusse.

Teine kindel võitja meie hommikusöögi (okei tegelikult sööme me teda põhimõtteliselt koguaeg) lauas on avokaadovõiku! Mina söön enda omasid tavaliselt maisigalettidega aga ei ütle ära ka leival serveeritud einevõilevast. Minu jaoks peitub asja võti selles, et avokaadole on kindlasti vaja peale asetada tomativiilud ja huuuuulganisti soola ja sidrunipipart. Või ei omagi iseenesest nii suurt tähtsust ja on rohkem nagu boonus. Teinekord kasutan pehmet avokaadot ennast hoopis võileivamäärdena ja asetan sinna peale tomativiilud. Ma võiksin seda võikut reaalselt hommikust õhtuni süüa non-stop!
Muideks, avokaadot saab väga edukalt või asemel kasutada ka munavõi sees.

Nüüd aga viimase ja selle kõige magusama pala juurde! Nimelt olen viimasel ajal enda jaoks avastanud trennisõpradele hulganisti põnevaid maiuseid - alustades proteiinijogurtidest, lõpetades külmutatud tervislike toormoosideni. Teinekord ongi aga paslik nad kõik omavahel kokku panna ja tekitada üks mõnus magusasümbioos. Selleks korraks otsustasin kokku keerata kahe erineva toormoosiga parfeed. Esmalt lisasin klaasi põhja maasika proteiinijogurtit, sinna peale õigepisut müslit ja kõige tipuks uhkelt maasika või mustika toormoosi. Ma ütlen teile ausalt, et need moosid on eriti keset talve süües nii hullupööra head, et viivad keele alla. Enamused kühveldasin pooleldi sulanuna juba otse topsist tühjaks, mõne suutsin aga õnneks alles hoida, et maitsvad parfee maiused kokku panna. Teinekord lisan toormoosi näiteks lahjale vanilje kohupiimale, saab samuti ühe hea ja parajalt mahusa ampsu!

Tänaseks aga siinkohal minu poolt kõik, mõnusat nädalavahetuse ootust ja räägime varsti jälle!

Mõni nädalavahetus on parem kui teine

Heia sõbrad,

tundsin juba eile suurt tunnetetulva ja tahtsin nii väga oma mõnusast nädalavahetusest siia kirjutama tulla aga mõte, et mul ei ole teiega suurt midagi piltide näol jagada, hoidis mind kuidagi tagasi. Täna hommikul läbi arktilise tuisu tööle jõudes ja nüüd kerget lumesadu ja kumavat päikesevalgust vaadates tuli aga tuhin peale tagasi ja tahan oma emotsiooni ikka teiega jagada.

Peale reedeõhtust trenni, ootas mind kodus sushi-veini-kinoõhtu, sest tahtsime Nilsiga pisut head-paremat endale lubada enne seda kui ta reisile läheb. Filmina vaatasime ära sellise teose nagu "Maigret's dead man", mis meenutas mulle olemuselt Sherlocki sarja. Põhimõtteliselt oli selline tunne, et kui film läbi sai, tuleb järgmine nädal ilmselt uus osa, sest sarjavaib oli lihtsalt nii tugev. Filmi peaosalist kehastas kusjuures Rowan Atkinson, kes on lõpuks suutnud seljatada Bean'i karakteri olemuse. Tuleb tunnistada, et nägi täitsa hea ja asjalik välja teine. Igatahes, kellele Sherlock meeldib, siis õigepisut lihtsamakoelisem Maigret in Montmartre peaks ka meelt mööda olema.

Laupäeva hommik algas minul kella kaheksase äratusega, sest ega see töörežiim ei halasta. Kui organism on harjunud igapäev kell 7.20 end voodist üles vedima siis 8.00 tundub tema jaoks nagu täielik ülemagamine. Vanainimene juba ausõna, kella kaheksaks hommikul oled kondid kangeks maganud 😅 Olen ju teile rääkinud juba varem, et ei kannata mina muna süüa, ei ühelgi moel või vormil. Tenerifel olles jagas isa isake aga nippi Jamie Oliveri kokaraamatust, et valmiks tipptasemel scrambled eggs ehk munapuder. Oh sa püha püss kus ma elanud olen! Ma ei suuda uskuda, et ma seda imelist rooga enne nii valesti valmistasin ja no ega siin ei ole siis imestada, et muna mulle ei maitsenud. Antud retsepti järgi olen rooga nüüd üsna mitu nädalavahetuse hommikut valmistanud ja isegi kui kuldkollane päike meil nädalavahetuseti tavaliselt ei paista, siis see kuldkollane munapuder päästab päeva. Nipp seisneb siis selles, et munad tuleb lüüa küllaltki vahule ning lisada õigepisut piima. Pannil tuleb hääästi madalal kuumusel sulatada tükike võid ning seejärel munasegu sinna mõneks ajaks küpsema jätta. Kui segu on põhjast hüübinud, alles siis seda kergelt pannil ringi keerutada, niiviisi, et tükid jääksid suured, kohevad ja läikivad. Yumm yumm yumm!

Ausaltöeldes imestan siiani, et laupäeva hommikul kell kümme olin juba kodust väljas ja teel Ülemiste keskuse poole. Nimelt oli mul plaan õhtuse ürituse tarbeks paar meigiasja soetada, aga pooleteisttunnise tiirutamise peale haarasin H&M'ist vaid ühe lauvärvi paleti, millesarnaseid on mul kodus juba ka NYXilt ja BYSilt. Kuna tegemist on soodsa kosmeetikaga, ei ole ma ühegiga neist ka üleliia rahule jäänud, pudenemine on lihtsalt meeletu. Ma soovin lihtsalt ühte mõnusat beezides - punakates - pruunides toonides paletti, mis elaks üle ka ühe suuremat sorti blendimise ja ei kataks silmaaluseid paksu pudenenud kihiga. Soovitusi?

Peale Ülemistes jalutamist, mis tundub igakord nagu paras trenn, võtsin suuna vanalinna poole, kus sain kokku posu Eesti youtuberitega, kellega üheskoos järgnevad kolm tundi kipsitolmu sees tööstuslike tolmuimejatega möllasime. Lähemalt leiate sellele olukorrale selgituse minu sellel nädalal ilmuvast vlogist.
Kui kell kukkus kolm, kappasin aga kiirelt koju, et Nils kompsudega autosse pakkida ja lennujaama viia. Nimelt läks tema koos töökaaslastega talvepäevi veetma... Austriasse! Mhm, I know, kreisi.
Mees teele saadetud, kimasin kohe kodupoole tagasi, et kipsitolm maha pühkida ja nägu pähe teha. Nimelt olime leppinud sõbrantsidega kokku kella kaheksase õhtusöögi Tai Boh restoranis, et tähistada Kertu magistrikraadi omandamist. Vot Tai Boh on küll restoran, milles ei ole ma veel ealeski pettuma pidanud. Mekkisin Dim Sume, teravat veisesalatit ja veini ning ülimaitsvaid kokteile. Nautisime täiesti veatut teenindust ning mõnusat naisteõhtut. Mina isiklikult nautisin ka asjaolu, et sain lõõõõõpuks linnapeale jalutama viia oma uued lemmiksaapad, mille soetasin võileivahinna eest Ülemiste keskuse Molly Bracken poest.

Vahetult enne Tai Bohi sulgemist pakkisime oma kodinad kokku ja seadsime sammud vaid hetkeks ülerahvastatud Butterflysse ning sealt edasi juba Populari, kus tuli tunne, et läksime kümme aastat ajas tagasi ja olime taas 18. Enne kella kahte olin aga juba kodus ja nautisin üht tõelist quilty pleasurit, milleks on Statoili lahtine hotdog. Jumal tänatud, et nii varakult kodus olin, sest ilmselt tänu sellele ei olnud ka pühapäevane ärkamine nii raske. Hetkest kui silmad lahti lõin, teadsin, et päev peab tulema produktiivne.
Et aga hommik pehmel toonil alguse saaks, küpsetasin endale uhkes üksinduses 4 suurt Ameerika stiilis kaerajahust pannkooki ja uputasin nad mustika toormoosi. Peale seda olin niivõrd energiat täis, et koristasin kogu korteri ning sorteerisin kapist ja garderoobist välja 4 suurt kotitäit riideid ja jalanõusid, mida kodust ära viia soovin.

Seejärel andsin endale pisut puhkust ja tegin pühapäevase spa-rituaalina pähe keemiliselt kulmud, näomaski ning pooriplaastri. Et ma end juba energiaga täis laadinud olin, käisin kärmelt ära ka poes, et tühjusest haigutav külmkapp hea-paremaga täita. Õhtusöögiks valmistasin endale just SEDA suppi ja see sai hiiglama maitsev!

Terve päeva vältel kasutasin ära võimalust, et olen üksi kodus ja vaatasin ära vähemalt ühe hooaja jagu The Bachelor sarja, mis on ühtlasi ääretult ajuvaba kui ka täiesti sõltuvust tekitav. Samuti jõudsin ära vaadata neli esimest My Kitchen Rulesi uue hooaja osa ja ooomaigaaden marmelaaden see saade läheb lihtsalt iga hooajaga paremaks.
Mul on millegipärast selline komme, et kui ma koristan, kannan alati läpakat endaga ühest toast teise, et pidevalt saaksin mingit sarja vahtida. Ma eeldan, et see on nö. aja kokkuhoiu saavutamise eesmärgil, et olla maksimaalselt produktiivne ja teha mitut asja korraga...Neitsid ma ütlen.

Olgugi, et nädalavahetus möödus meeletu tempoga, oli see üle pika aja üks väga mõnus ja teistmoodi nädalavahetus. Nüüd aga ootan juba pikisilmi oma Nilsikest koju, kellest juba kahepäevane eemalolek mõjub veidralt. Õnneks saabub ta koju juba teisipäeva öösel ja seejärel tuleb hakata valmistuma järgmise nädalavahetuse üritusteks. Ma räägin, see jaanuar ja veebruar on lihtsalt kreisi.
Võin käsi südamel öelda, et möödunud nädalavahetus oli küllaltki ideaalilähedane, täis häid sõpru, maitsvaid toiduelamusi, piisavalt puhkust ja emotsioone - täpselt selline nagu üks nädalavahetus olema peakski.

Oeh, sukeldun nüüd töölainele kärmelt tagasi ja teile soovin hästi mõnusat nädala algust. Nautige arktilist külma ja ilusat valget lund!

Punase kapsa salat kinoaga // Retsept

Hei sõbrad,

kõigepealt ütlen kohe ära, et aimsousorrii selle pärast, et viimased postitused kõik retseptide teemalised on olnud. Neid on kuidagi hea siuh-sauh kirja panna ja ise hiljem vajadusel blogist kiigata.
Näiteks olen ma maailma kõige kehvem ahjuküpsetiste spetsialist, seega igakord kui vaja valmistada näiteks pikkpoissi või mõnd kooki, pean internetiavarustes ringi tuulama, et kätte saada õige kraad ja küpsemisaeg.
Täna oli aga ilge kihk siin üht retsepti jagada, mille olude sunnil pühapäeval nõutult keset Rimi seistes välja mõtlesin. Jah - ma läksin endaga totaalselt vastuollu ja peale pühapäevaseid pidusööminguid papside juures, läksime Nilsiga poodi kõhud täis - pead tühjad. Ei olnud meil ühtki ideed, nimekirja ega isu, mistõttu kolasimegi niisama poes ringi, korjasime korvi tavakaupa ja üks hetk leidsin end keset juurviljaletti jõllitamas punast kapsapead. Ei ole mina teda varem ostnud, sest ükski retsept teda ette pole näinud.

Üldiselt kulgeb käesolev nädal tõelise kapsa tähe all - pühapäeval ja esmaspäeval nosisime isa tehtud hapukapsaid uue broilerifilee verivorstiga (mis on muideks imetabaselt maitsev) ja eile õhtul oligi käes aeg kokku visata leiutis punasest kapsast. Miskipärast tundus mulle poes, et kodus olev poolik kinoa pakk sobiks just ja ainult punase kapsa salatisse ja nii viskasingi eile kokku sellise retsepti:

• pool pakki puljongis keedetud kinoad (sobib ka kuskuss)
• veerand kuni pool punast kapsast peeneks hakituna
• 1 purk konservmaisi
• poolitatud kirsstomateid
• 2 pakki tükeldatud basiiliku-mozzarellat
• 1 tükeldatud kollane paprika
• lahja majonees + hapukoor kastmeks (pigem vähem kui rohkem)

Liitsin eile kõik ülalmainitud väed üheks ja kõrvale otsustasin küpsetada suvikõrvitsa - kanahakkliha pikkpoisi, et toidule ka pisut tummisemat mekki anda. Antud küpsetise jaoks riivisin pool suvikõrvitsat ning segasin kokku ühe muna ja 600g kanahakklihaga, vormisin 3 piklikut pätsikest ja asetasin 50 minutiks 200 kraadi juurde ahju.

Ja mis ma oskan öelda, praise the lord and halleluujah - see toiduelamus viib keele alla! Ma ei ole väga suur isenuputaja ja liiga tihti enda leiutatud retsepte ei usalda - aga seekord lausa tungivalt palun teil kõigil antud kooslust proovida. Piisavalt huvitav ja modernne, samas koduselt maitsev.

Kuna armastan aga toorainest alati viimast võtta, et raisku läheks võimalikult vähe - jäi mulle nüüd ülesanne, mida teha nädala teises pooles pooliku suvikõrvitsa ja pooliku punase kapsaga. Tundub, et kapsalainel seilame rahulikult edasi, sest tegemisele läheb punase kapsa - riivitud suvikõrvitsa - pehme feta salat. Ilmselt leiavad tee salatisse ka kirsstomatid ja ega suurt muud vast mitte. Kastmeks võiks proovida midagi õlibaasil - äkki kookosõli-sinepi-mee? Kui teate aga mõnd head punase kapsa retsepti, olge nii kenad ja andke kommentaarides märku, et ma omadega täitsa jänni ei jääks.

Tänaseks aga ongi minu poolt kõik ja lobiseme varsti jälle!

Külluslik vaarika-šokolaadikook

Heia sõbrad,

tänane postitus endas pikka juttu ei oma, pigem on ta vormilt pildi-retsepti postitus, et välja aidata need, kes veel isadepäevaks sobivat koogiretsepti leidnud ei ole.
Minule on alati jäänud mulje, et isad on ühed parajad šokolaadimaiad... ilmselt on mulje kujundamisele aidanud kaasa asjaolu, et minu isa just seda on. Olgu tort või kook - šokolaad peab olema selle põhikomponent. Nii ma siis iga aasta isadepäeva eelselt ennast internetiavarustes kolamas leiangi, toksides kõikvõimalikesse otsimootorisse sisse märksõna šokolaad. Eks igasuguseid katsetusi on aastate jooksul juba tehtud ja olgugi, et muidu armastan jääda kindlate vanade klassikute küpsetamise juurde - nagu näiteks napoleon - tabab mind just isadepäeva eel alati tuhin midagi uut katsetada. Eks see ilmselt sellest tulene, et tahaks ju isa ikka millegagi üllatada ka.

Käesolevalgi aastal kaalusin üsna mitut retsepti kuid sõelale jäi üks näiliselt lihtne ja visuaalselt ilus koogike. Arvestama pean küll alati asjaolu, et minu iidamast aadamast vanal ahjul töötab vaid üks režiim, mis eriti kookidel kerkimist ei soodusta, seega pean alati nipet-näpet improviseerima. Esialgse retsepti saate kätte SIIT!

Kui te nüüd võrdlete retseptis olevat kohevat hõrgutist ja minu kooki, on kohe näha, et kohevus ei ole sama. Kasutasin ka pisut suuremat küpsetusvormi, mis juba ise tõmbab kõrguse madalamaks. Et aga koogile kõrguse asemel muud effekti anda, otustasin selle katta hea-paremaga ja maiustuste valiku tegin just selle järgi, mis mu papsile kindlasti hästi peale läheb. Ise muidugi loodan salamisi, et kogu seda magusat kupatust tasandab biskviidikihtide vahel olev hapu vaarikapüree... noh, loota ju võib :D

Rohkem juttu minu sulest täna ei tulegi, panen end hoopis valma ja kiirustan koogiga isa juurde. Ilusat isadepäeva kõikidele asjaosalistele!

Pähklimüsli ja õunakrõbedik

Hei sõbrantsid,

Viimasest jutustamisest on möödas kaks päeva ja mis on selle ajaga siis muutunud? Maha on tulnud korralik lumevaip, teed on muutunud talumatult libedaks ja mina olen haigeks jäänud ning istun juba teist päeva nelja seina vahel kodus. Kuna möödunud kahe nädala vältel põdes sügisest gripilainet kodus Nils, tundub, et korjasin selle kenasti temalt üles ja vaevlen nüüd ise kodus.
Tegelikult ei tiksu ma siin küll täisa niisama, nimelt olen kodus nö. kodukontori tingimustel, sest tegelikult on hetkel üsna töine aeg ja kuna haigus ei hüüa tulles - tuleb tööasjadega siiski ühele poole saada. Õnneks saan kodus aga ravimite koostööl enamvähem funktsioneeritud ja jõuan isegi muudki põnevat ette võtta.

Olen juba hiiiirmus ammu tahtnud koduse kuivainelaoga miskit ette võtta ja miski all mõtlen ma loomulikult müslitegu. Olin seda hiiglama pikalt edasi lükanud, sest ei leidnud ühtegi sellist retsepti, mis mind tõeliselt kõnetaks aga vot mõni nädal tagasi sain viimase tõuke kui lugesin ja imetlesin absoluutselt võrratuid pilte Pille-Riinu blogist ise tehtud müsli kohta. Tema pildid on ikka tõeline meistriklass omaette ausõna!

Kuna mulle tundus, et kõik vajalikud materjalid on kodus olemas, otsustasingi eile müsliteo ette võtta ja selleks läks mul tarvis:

• 1 suur klaasitäis täistera kaerahelbeid
• 3spl mett
• 3spl kookosõli
• peotäis mandleid
• peotäis maapähkleid
• peotäis kookoshelbeid
• 3tl kaneeli
  

Esmalt hakkisin kõik suuremad koostisosad väiksemaks ja sulatasin mikrokas mee ja kookosõli, segasin kogu kompoti omavahel kokku ja viskasin 30minutiks 160 kraadi juurde ahju. Kodu täitus selle pooltunniga tõelise jõululõhnaga, sest noh...kaneel eksole. Ma olen igatahes peale tänaöist lumetormi niiiii jõuludeks valmis... kuigi ma isegi ei ole seekord jõulude ajal kodumaal, aga ikkagi! 

Ahjust väljus üks mõnusalt krõbe pähklimüsli, mis maitses pudrule ja smuutile vahelduseks hommikueinena imetabaselt hästi. Kahju ainult sellest, et esialgu tundunud suurest kogusest keskmisest väiksem purgitäis müslit valmis... teinekord peab vist koostisainete lisamisega veel julgem olema. Aitäh Pille-Riin inspiratsiooni eest! :)

Et mul aga ilmselgelt kodus liiga palju vaba aega käepärast hetkel on - tahtsin midagi põnevat veel katsetada. Ehk olete kursis kuulsa fitness kaunitari Helena Mangiga ja asjaoluga, et ta päris põnevaid tervislikke retsepte nii enda Instagrami kui ka Facebooki gruppi postitab? Mul oli juba pikalt meelel mõlkumas üks retsept mille ta miiitu-miiitu nädalat tagasi meile avalikustas ja kõlas see midagi tervisliku õunakoogi moodi. Kuna tahtsin retsepti ka enda vastvalminud maitsvat müslit lisada, nimetaksin enda tehtu ümber Apple Crumble'iks, millele aga kuidagi eestikeelset vastet leida ei oska... õunakrõbedik? :D

Ühesõnaga, sul läheb tarvis:

• vähemalt 2 Valio Profeel kohupiima - mina kasutasin ananassi ja banaani maitselisi
• 2 muna
• 2 õuna
• soovikorral müslit
• 2 spl kaera- või mandlijahu
  

Sega omavahel munad, kohupiimad ja jahu ning vala ahjuvormi. Kata segu pealt õuntega ning aseta 175 kraadi juurde ahju 25 minutiks. Peale 20 minutit, raputa vormi peale soovikorral ka müslit, ning lase vormil veel 5 minutit ahjus olla. Peale küpsemist peaks vorm pisut tahenema, sest küpsetisel puudub ju põhi, mis teda ilusti tõsta aitaks. Eriti hea on õunakrõbedik järgmisel päeval ;)

Selleks korraks on katsetamistega ühelpool, räägime varsti jälle!

Ühe nädala toidukorvi hind ja retseptid vol4

Heia sõbrad,

teie küsite - mina vastan, ehk et jah - teeme siis vähemalt ühe nädala veel seda kõneainet pakkuvat postitustesarja ja laotame laiali minu nädalase ostukorvi sisu. Vaatame, mis sellest teha annab ning palju see kõik maksma läks.
Algselt oli plaan täna tegelikult Halloweeni teemal postitada, aga tühi temaga, jõuab hiljem järelheietusi teha küll - täna on ju regulaarne toidupostituse päev eksole! :D
Teate selline järjepidamine paneb ikka aeg-ajalt parajalt pead murdma. Olgugi, et ma olen hirmkorralik ja nimekirja-inimene, ei ole ma ilmselt nii korralikult 4 nädalat järjest poes käinud ealeski. Egas ma ju taha ka siia korduvaid retsepte riputada ja üritan ikka igaks nädalaks miskit uut välja nuputada. Nils on kindlasti salamisi selle üle väga õnnelik, et meil nüüd selline buffee kodus avatud on iga nädal :D Ise olen küll lihtsama menüüga harjunud aga ega mul siis kahju ole teist inimest rõõmustada. Eks ole näha kui pikalt ma siin retseptimajandusega vastu pean ja neid teile veel ette jõuan kanda.
Võiks ju mõelda, et maailm on retsepte täis - küll uusi ideid jagub, aga kui olen iga nädal arvestanud siiski enam-vähem toidukulutuste peale kindla summa, siis väga ekstravagantseid asju tihti koju tassida ei tahaks.

Eilne ostukorv sai tegelikult pisut läbimõtlemata, sest miskipärast otsustasin enne kodust lahkumist pilku külmkappi mitte visata. Kuna veetsime suurema osa nädalavahetusest Nilsi vanematekodus, olin absoluutselt ära unustanud, et mis meil üldse möödunud nädalast külmikusse ja kuivaine lattu (minu meelest annab see hunnik kuivaineid, mis meil kappides kõrgub küll lao mõõtmed välja) alles jäänud on. Seal meid muidugi söödeti-joodeti nii, et seda nägu, seega kodus jäi nii mõnigi asi meist puutumata.

Hilisemal vaatlusel selgus, et eelmisest nädalast oli alles puuvilju (mida muidugi klassikaliselt nädala keskel täiendasime), ProFeel kohupiimasid, suur pakk piima, porgandeid ja muud nodi. Suutsin vaid möödunud nädalal nii tubli olla, et juba eos tuvastasin kanafilee ülejääki ja viskasin selle kärmelt sügavkülma. Nii, nüüd aga poekorvi juurde - seekord jätsin Rimi kassapidajale täpselt 60,40€, millest toidupoolise peale kulus 46€. Ülejäänud summa jagunes erinevate kodu- ja ihukeemiate vahel nagu dušigeelid, šampoon, kuivšampoon, vatitikud, pesupulber ja pesupehmendi. Samuti otsustasime eile päeval laiselda ja ostsime koju Rimi lahtisest letist sushit - mis on meie arvates lihtsalt imehea kui arvestada value for money! Soodne hind - hea maitse.

Läheme nüüd rohkem detailidesse ja asume retseptide kallale:

Esmaspäev/Teisipäev
Pühapäeva õhtul viskasin kokku lausa neli potitäit erinavat kraami, et nii Nilsil kui ka minul oleks nädala alguseks kohe tööle miskit kaasa võtta. Kuna Nils avaldas tungivat soovi Bolognese pasta järgi, ostsin selle tarbeks poest tatraspagette, Bolognese kastet, sibulat, küüslauku, tomatit ja veisehakkliha. Keerasin kogu gemüüse kokku ja asi ants. Et ka endale midagi meelepärast valmistada, otsustasin enda vana-hea lemmiku kasuks ja tegin potitäie kapsa-kanahakkliha hautist, mille sisse armastan tükeldada ka porgandit ja kõrvale teha tatart. Hommikusteks paladeks terve nädala vältel nagu ikka - Nilsil võikud ja muna, minul smuuti või täistera kaerahelbe puder. Viimasel ajal olen küll rohkem smuuti usku olnud, mis tähendab seda, et üsna jätkusuutlikult tühjendan kaubandust külmutatud marjadest. Muide - Rimi külmutatud vaarikad on praegu jube mõnusa maitsega. Kui paneks silmad kinni, tundub nagu sööks kesk lõõskava päikesega suvepäeva maal vaarikapõõsast marju :)

Kolmapäev/Neljapäev
Et eelmisest nädalast sai sügavkülma pistetud üks suuremapoolne kanafilee, saab temast käesoleva nädala keskel punane karri. Selle tarbeks ostsin kaks suurt pakki kohvikoort, punase karri segu, suure paki tomateid, sibulat ja küüslauku. Armastan alati Aasia toitude alustuseks viilutatud sibula ja tomati pannil pehmeks hautada ning seejärel lisan sisse sobiva lihalise. Nils nõuab kõrvale ilmselt pruuni riisi, mille varud on meil kodus juba olemas ja minule nagu ikka - vana hea tatar. Kõrvale valmistan kindlasti kapsa-hapukoore-lahja majoneesi salati, sest muidu ei ole mul selle hiiglasliku kapsapeaga lihtsalt mitte midagi peale hakata. Ausaltöeldes olen ma alati jumala ahastuses kui pean ühe toidu jaoks poest mingi viie kilose kapsa koju tassima - miks nad ei või neid rohkem sektoriteks/poolikuteks lüüa? Arrgghh! Aa - kui karrikaste on valma - tükeldan sinna peale alati pähkleid, et anda juurde pisut krõmpsuvat tekstuuri.

Reede
Kuna tuleval nädalavahetusel ootab meid ees ööbimine vanalinnas, sest võitsin pisut aega tagasi Facebookis Delta Apartments mängu raames kaheöise puhkuse mõnusas vanalinna korteris, tuleb nädalalõpu toidu valmistamise osas kogustega ettevaatlik olla.
Plaanis oli teha kaerajahus paneeritud kanahakkliha-kodujuustu kotlette, mida tavaliselt aga hirmus suur kogus tuleb. Hmm... äkki venitab hoopis karriga nädalalõpuni välja? Kuna reedel sööme vaid lõunasööki, sest Delta Apartments lubas meid lahkelt õhtul sushiga kostitada - peab vist lihtsamate meetoditega nädala sees välja venitama... Igal juhul, kui midagi peaks minema aga teisiti, on vähemalt plaan olemas. Kapsapea peaks nädalalõpuni vastu pidama küll, et temast veel salatit vorpida ja praegu mul tuli meelde, et külmikusse jäi eelmisest nädalast ka veel keedupeet. Temast saab ka ilmselgelt salat. Kotlettide kõrvale armastan tavaliselt valmistada tartar kastet, mille tarbeks purgi hapukurki korvi ladusin.

Huuuhh, kuidagi juhtus nii, et koos retseptide kirjeldusega sai kirja ka eelseisva nädala sisu. Kuna nädala sees sööme alati kodus, siis nädalavahetusel üritame vähemalt korra kuskil miskit uut ja maitsvat katsetada. Möödunud nädalavahetusel käisime vilksamisi Kumus ning peale seda otustasime katsetada Kadriorus asuvat NOPi. Olen nende juures mõned aastad tagasi ka käinud ja tookord ei jäänud ma teps mitte rahule. Minu pärlkuskuss ja kala maitsesid ääretult veidralt. Kuna antud elamusest oli juba mitu head aastat möödas, lootsin, et ehk nüüd koos Nilsiga minnes saame palju kiidetud kogemuse osaliseks... Tutkit! Taaskord komistasin kehva valiku otsa, millega kahjuks üldse rahule ei jäänud. Aasia toidu lembelisena otsustasin katsetada Vietnami suppi ja kõrvale võtsin avokaado maisileiva võileivad. Supp oli nii hapu, et süüa suurt ei kannatanud ja avokaado võikudega olen kodus rohkem rahule jäänud. Nilsi katsetatud Vietnami salat oli minu jaoks tunduvalt maitsvam aga Nilsi sõnul tema sellega üldse rahule ei jäänud. Ausalt öeldes tundub mulle ääretult kummaline, et juba kaks korda NOPiga olen alt läinud, kuigi ta nii hirmus kiidetud on...Võiks ju arvata, et ehk on nende maitsebukett minu koduste toitudega võrreldes lihtsalt liiga nüansirikas? Aga ega ma sellega eriti nõustuma ei soostu, sest restoranides/kohvikutes einestamas käies armastame mõlemad ikka erinevaid asju katsetada ja valime alati pigem midagi sellist, millega ise kodus hakkama ei saaks. Kuidas teie kogemused NOPiga on?

Igaljuhul, loodan, et meil kõigil seisab ees mõnus nädal ja egas muud midagi kui räägime juba varsti jälle!

Happiness is a piece of cake!

Heia sõbrad,

täna jagan teiega taaskord üht videot, mille valmimisele aitas seekord pisut kaasa Superi Kõnekaart. Nimelt esitasid nad mulle väljakutse kokkamaks posu vingeid erinevate kujudega pannakaid ja videost saategi järgi tšekata kas sain ülesandega hakkama või mitte :)
Eriti tahan aga jagada antud videot sel põhjusel, et videost leiate step-by-step minu absoluutse lemmiku pannakate retsepti. Tegemist on nö. Ameerika pannkookidega, ehk pisikeste paksukestega, kes pannil korralikult kohevust koguvad.

Teate ju küll kuidas Ameerika filmides inimesed hommikuti kuskile dinerisse maha istuvad, kannude viisi kohvi kõrist alla kulistavad ja hommikusöögiks suure hunniku pannakaid koos siirupi ja võitükiga tellivad. Olgugi, et olen üles kasvanud alati suurte õhukeste ülepannkookidega, mille tegemises on mu ema-emake saavutanud absoluutse meistriklassi tipptaseme, siis vot mul endal need üldse välja ei kipu tulema. Seetõttu otustasingi üks hetk katsetada hoopis midagi teistsugust ja eks põnevust tekitas ka ju loomulikult asjaolu, et need paksud pannakad saab üksteise otsa torniks laduda ja enda soovi järgi kas marjade või karamellikastme või moosiga kaunistada.

Kuidagi on juhtunud aga niiviisi, et pannakaid teeme oma kodus haruharva. Julgen väita, et ehk vast kord kolme kuu jooksul? Möödunud nädalal juhtus aga selline lugu, et tegime pannakaid lausa kaks korda - esimest korda video filmimiseks, millest sai ka meie õhtusöök - because adult! :D Teine kord võtsin pannakateo ette otseloomulikult laupäeva hommikul ja otsustasin sellele sisse keerata ühe pisikese vimka. Kuna meil ei olnud kodus ühtki moosi ega muud varianti, millega pannakaid hea nosida oleks, katsetasin hoopis täidetud pannkooke. Pannakate sisse pistsin lusikatäie nutellat ja oh my dear lord I went to heaven!

Et sellist maagilist kooslust saavutada, tuleb pisut taigent asetada pannile ja välgu kiirusel selle keskele kühveldada nutellat. Seejärel pannaka peale veel pisut taigent panna, et nutellane osa kaetud saaks. Nii iisi-briisi ongi!
Kuna tegutsema peab tõesti ahvikiirusel, sest pannakas küpseb kärmelt, on lihtsam variant eelneval õhtul nutella "kettad" küpsetuspaberile valmis teha ja sügavkülma pista. Seljuhul on neid kohe kindlasti veel lihtsam küpsevale koogile asetada.
Tulem sai tõesti imehea ja soovitan tuleval nädalavahetusel katsetada!

Nüüd aga on aeg lisada video minu pannkoogi kunsti katsetusega ja hea meelega ootaksin kommentaaridesse ka teie poolt tagasisidet - kas olete pannkoogi taignaga kunagi joonistada proovinud?

Tänaseks aga minu poolt kõik, olge mõnusad ja räägime juba varsti jälle!

Ühe nädala toidukorvi hind ja retseptid vol3

Heia sõbrad,

ja kena uue nädala algust teile! Minu nädal on alanud kuidagi erakordselt uimaselt ja ka juba kolmanda aurava kohvikruusi taga istudes ei suuda ma und eemale peletada. Asi mida ma samuti ei suuda eemale peletada, on soov teha siia taaskord jooksva nädala toidukorvi postitus. Teades, et antud postitus ehk tegemist vajab, ajab mind toidupoes veel eriliselt hasarti, et eelarvesse kenasti mahtuda ja maitsvad söögid lauale kanda.
Mäletan, et eelmise nädala postituses tõin välja toidukorvi maksumuseks mingi summa mis jäi sinna 40 kanti. Ilmselgelt panin möödunud nädalal poes olles toiduarvestusega totaalselt pange, ehk et ostsin liiga vähe. Samuti suutsin ära hapendada juba esmaspäeval enda hiigelsuure potitäie kanasuppi, kuna lisasin sisse herneid ja jätsin ta üleöö niisama kööki seisma. Herned aga teadupärast ajavad toidu soojas seistes hapuks. Olin seega olukorras kus terve nädala toiduplaan tuli uuesti läbi mõelda ja käisime möödunud nädala jooksul veel poes väikestel lupsudel vähemalt 3-4x. Seda loomulikult ilma korraliku listita seega kulutused olid kohe kindlasti suuremad kui oleks pidanud.

Aga mis seals ikka, uuel nädalal uue hooga! Eile seadsin sammud taaskord poe poole ja avastasin suureks üllatuseks, et Rimis on mingi hullumeelne sooduskampaania lahti läinud. Haarasin vähemalt pooled tooted sooduskampaania raames ja jätsin poodi 51€. Möödunud nädalastest "kogemata" poes käikudest oli kodus alles veel hunnik banaani, Profeel kohupiimasid ja muna, seega osta oli vaja praktiliselt kõike, et toidukorrad käesoleval nädalal õnnestuksid. Lisaks oli tarvis täiendada stantsionaarvarusid ehk kaerahelbeid, puuvilju, tatart, juustu, külmutatud marju jms. Haarasin poest kaasa ka kolm kotti erinevaid pähkleid, sest soodukas oli liiga hea, et loobuda.

Esmaspäev/Teisipäev
Kuna ilm on ilgelt sombune, otsustasin nädalat alustada taaskord ühe maitsva supiga, seekord aga sellisega, mis mõlemale ühe katuse all elavale inimesele peale läheks. Valituks sai frikadellisupp, aga kuna mina külmutatud frikadelle üldse ei salli, otsustasin lihapallid ise kanahakklihast kokku klopsida ja assa nugis kui head nad said! Segasin omavahel 2 muna, 600g kanahakkliha, soola, pipra ja pisut kaerajahu. Vormisin nii väikesed pallikesed kui suutsin ja praadisin need pannil läbi. Supi puljongi sisse viskasin kolm tükeldatud kartulit, kaks tükeldatud porgandit ja ühe paki külmutatud juurviljasegu. Iseenesest mõistetavalt liitsin lõpuks kõik komponendid omavahel suures potis ja tulemus sai hää!

Kolmapäev/Neljapäev
Kesknädala roaks sain inspiratsiooni reedel külastatud Klaus kohvikust, kus sõin üht väga maitsvat kinoa salatit. Koduse salati jaoks ostsin paki kinoad, läätsesid, salatisegu, peeti, suvikõrvitsat, kirsstomatit, avokaadot ja laimi. Salati kõrvale leiab oma tee ahjukana. Moodsad ajad, moodsad ajad ma ütlen.

Reede/Laupäev
Teate ma enam lihtsalt ei jaksanud kauem oodata... ning ostsin nädala lõpuks verivorsti ja praekapsast :D Olin juba mitu nädalat praekapsa hiiglaslikke purke poelettidel näinud ja nüüd sai mõõt täis, pidin ära ostma. Ma lihtsalt ar-mas-tan jõulutoitu ja südamerahus võin seda süüa ka paar kuud enne ja paar kuud peale jõulu. No problem here! Kõrvale teen tatart ja juba eos näen, et pisut jääb üle ka kinoa salati jaoks soetatud keedupeeti, mis saab ilmselt peedisalatiks.

Vat selline see käesolev uimase alguse saanud nädal olegi. Kui muidu praktiseerin kodus turvalisi ja klassikalisi retsepte, siis aeg-ajalt meeldib sisse tuua ka mõni vimka, nagu käesoleval nädalal kinoa salat. Praegu mõtlen, et oleks võinud ka granaatõuna osta...tundub salatisse hästi sobivat, aga noh tühi temaga. Hetkel soovin teile aga mõnusat nädalat ja räägime juba varsti jälle!

Ühe nädala toidukorvi hind ja retseptid vol2

Heia mu sõbrakesed,

nädal on silmapilkselt mööda vihisenud ja minul Rootsimaal käidud ja Stockholmi linnaelu nähtud. Mõnus oli, tõesti oli väga mõnus. Täna küll akna taga eelmisele nädalale sarnast kuldsäravat sügispäikest ei ole, aga tuju on sellegi poolest üsna positiivne ja pigem heade mõtetega rikastatud. Meie paari päevane minipuhkus läks tõesti asja ette ja aitas pisut igapäevasest töörutiinist välja lülituda. Reisile minek tekitas tegelikult veel mõned päevad enne parajat stressi, kuna suutsin eelmisel nädalavahetusel endale kuskilt tühja koha pealt hirmsa jalavigastuse hankida. Et end kuidagigi jalule aidata ja Stockholmis aset leidvale kilomeetrite pikkusele teekonnale vastu astuda, lasin endale eelmisel nädalal teha kiirkorras spetsiaalsed tallatoed nii tavaliste jalanõude kui ka spordijalatsite sisse. Sain infoks nii palju, et toed oleks pidanud mul olema juba ammu ja oligi parajalt viimane hetk need teha. Õnneks suutsid tallad mind pisut edasi aidata ja saime kõik käigud kenasti tehtud. Vigastus on aga üsna terav tänase päevani, seega olen üsna nõutu, et mis nüüd edasi teha. Nii kaua kui mina aga oma vigastuse üle mõtisklen, lasen teid Rootsi vlogi vaatama. Video sai üsna pikk aga minu meelest täitsa vahva:

Tallatugede soetamine ja reisuke Stockholmi ajasid eelmise nädala kulutused üsna üle ääre, mistõttu tuli käesoleva nädala toidukorv üsna hästi läbi mõelda. Samuti, nagu reisidele ikka kohane, liialdasime pisut hea-paremaga, mistõttu tuleb selle nädala retseptivaramusse lisada pisut kergemaid toidukordi kui ehk mõnel teisel nädalal.

Eile saigi tehtud suurem toiduost, millele eelnes retseptide planeerimine. Tegelikult sai kiiremas korras pisut poest kaasa haaratud ka juba laupäeval, kui tühjusest haigutav külmkapp meid Rootsist tagasi tulles kodus tervitas. Laupäevasesse toidukorvi maandus ca 10€ eest piima, Nilsile võileivamaterjali, puuvilja ja pisut juurvilju. Eilne, suurem toidukorv, mahutas aga 41€ eest endasse järgmise kraami:

Tarbekaupadest viskasime korvi ühe hambapasta ja pesupulbri, ülejäänud on kõik hamba alla pistmiseks. Nagu käesolevalt pildilt on näha, siis ostetud sai pisut vähem kui möödunud kord, mil teile antud postitust tegin. Seda aga lihtsal põhjusel, et palju vajalikku on juba varasemast kodus olemas, mille hulgas ka suuremat sorti õunalaar. Nüüd aga asume retseptide kallale.

Esmaspäev/Teisipäev
Minu nädal algab ühe tummise kana-juurviljasupiga, millesse läheb kahe kanakintsu jagu rebitud liha, pea et terve lillkapsa õisikud, kaks porgandit, mõned puljongikuubikud (olid juba kodus olemas), pool pakki riivutud peeti, purk konservherneid ja terve pakk külmutatud juurviljasegu. Olen alati olnud suuremat sorti suppide fänn ja võin täitsa vabalt kolm päeva järjest suppi nii lõunaks kui ka õhtuks süüa - ongi köögis vähem mässamist. Supi kõrvale haaran aga alati kas maisi- või tatragaletid. Nilsile sai nädala alguseks ahju visatud mõned kanafileed, mille maitsestasin paprikapulbri (oli juba kodus olemas) ning pipra ja soolaga, kõrvale pruun riis ning peedi- ja porgandisalat.
Möödunud korral jätsin vist postituses mainimata hommikusöögid erinevatel hommikutel. Nädala esimestel päevadel katsetan mina kaerahelbepudrule vahelduseks hommikusmuutisi, kuhu sisse blenderdan 2 banaani, külmutatud kirsse ja vaarikaid ning kaks supilusikat kaerahelbeid ja pisut pähkleid. Mõnel teisel hommikul saavad koostisosad ilmselt kaaslaseks ka mango, sest mingil kummalisel põhjusel otsustasin ühe kõvemat sorti mango endaga poest koju tuua.
Nilsile saab hommikuseks saagiks tavaliselt mõned võileivad, muna ja puuviljad.

Kolmapäev/Neljapäev
Nädala keskel viskan kokku ühe kiire kanatiibade-riisi-kurgi-tomati-salati roa. Tunnistan, et olin seekord lihtsalt ilgelt laisk ja viskasin toidukorvi mitu erinevat segu, millest lihtne toidukordi valmistada on. Antud roa jaoks sai korvi visatud Santa Maria kanamarinaad. Kanatiibadega koos viskan ahjuplaadile ülejäänud lillkapsaõisikud ning porgandid. Hommikusöögiks saab ilmselt tavapärane kaerahelbepuder (kaerahelbed on juba kodus olemas), mida aga pidevalt tuunida üritan ja olen leidnud endale jälle uue lemmiku pudrukatte. Üldjuhul olen igal hommikul putru söönud külmutatud marjadega ja nädalavahetusel kostitanud auravat pudru ka törtsukese maapähklivõiga. Viimasel ajal olen aga hakanud tegema niiviisi, et valmiva pudru sisse segan banaaniviilud ja peale hakin pähklisegu. Küpsetatud banaan on lihtsalt nii maitsev.

Reede/Laupäev
Nädalalõpp tuleb meil mõnusalt vürtsine ja ma usun, et väike vürts kulub jahedatesse sügisõhtusesse igati ära. Möödunud nädalal otsustasin katsetada Umami veebipoodi ja tellisin paki Shirataki nuudleid, mis teadupärast peaks ju olema need nö. imenuudlid milles ei peitu pea, et ühtegi kalorit... Viskan nuudlid seekord Tom Kha Gai supi sisse, mille jaoks ostsin valmis maitseainesegu ja kookospiima. Supi sisse lähevad ka tomatid ja šampinjonid ning kana kintsuliha. Korra nädalas armastan katsetada ka miski hea-paremaga (loe: magusaga) ja ilmselt valmistan reedel mõned täidetud ahjuõunad. Kuna õunu on meil kodus küllaga, on nad paslik millegi magusaga ära täita ja ahju visata. Minu kasutan täiteks tavaliselt riivitud õuna-maapähklivõi-kookoshelbe segu ja panen kogu kupatuse ca. 15 minutiks ahju. Tulemiks üks mõnusalt krõbe sügismaius.

Vot selline saigi siis enamus meie nädalamenüüst seekord. Ilmselgelt tuleb nädala keskel veel poodi minna, et täiendada puuviljavaru, sest see haihtub lihtsalt imeväel, eriti kui plaanis smuutitegu.
Mul on igati hea meel, et teile sellistlaadi postitused meeldivad, sest eks mul endalgi ole siin hea järge pidada ja endale süsteemi luua. Loodan, et saate siit häid mõtteid ja ei jäägi üle muud kui soovida teile mõnusat uue nädala algust!

Ühe nädala toidukorvi hind ja retseptid

Tsauki sõbrakesed,

nägin siin enda pisikeseks üllatuseks, et eelmine - säästuteemaline - postitus pakkus teile hirmsasti huvi ja uurisite minult korduvalt, et kas oleks võimalik teha nädalamenüü või toidukorvi postitus, et välja selgitada mainitud 60€ nädalase toidukorvi sisu.
Eile oligi puhtjuhuslikult päev, mil nädalase toidukorvi Rimis kokku panime ja otsustasin sellest ka teile pisut lähemalt jutustada. Näitan teile kõigepealt kogu toidukorvi sisu, mis läks maksma umbes-täpselt 59€. Sealjuhulgas mainin ära, et ostsime lisaks toidukraamile ka ühe kahe eurose nunnuka plastikust lõikelaua, paki pesupublrit ning ühe paari musti sukapükse. Eelmainitud tarbekaubad ampsasid 59€ kogusummast 8€, ehk toidukauba kulu oli lõppkokkuvõttes 51€ kopikatega.

Endalegi üllatuseks, avastasin pilti tehes, et kokku sai kahmatud päris palju kraami - täpsemalt siis nelja erineva retsepti, vahepalade ja muu niksi-näksi jagu toitu. Vahepalade alla arvestan puuviljad, kohupiimakreemid, pähklid, maisigaletid ja võileivamaterjali. Eelnevast nädalast on meil kodus ka suur tops Kreeka jogurtit, millest puuviljade ja koduse õunapüreega maitsvaid magustoite/vahepalasid valmistame. Hommikusöögi varusid on antud pildil vaid piima ning külmutatud marjade näol, mille kaasabil valmistan igahommikuse täisterakaerahelbepudru, mille jaoks helbed olid juba eelmise nädala ostukorvist kodus olemas.
Käesolevaks nädalaks planeerisin, nagu eelnevalt mainitud, 4 erinevat retsepti, millede jaoks mõned asjad juba kodus ka olemas olid. Et nüüd pisut retseptidest täpsemalt kuulda, loe aga edasi :)

Esmaspäev/Teisipäev
Nädala alguseks valmistasin kanahakklihast hakklihakastme tatra, peedisalati ja kapsasalatiga. Selleks haarasin poest paki kanahakkliha, sibula, paki tatart, suure paki hapukoort ja riivitud keedupeeti. Kodus oli olemas eelnevast nädalast pool kapsapead ja lahjat majoneesi, millest valmis kapsasalat. Hakklihakastme valmistamiseks kasutasin sibulat, kanahakkliha, enamuse hapukoorest, vett, soola, pipart ja kodus leiduvat paprikapulbrit. Peedisalati valmistasin riivitud peedist, soolast ja piprast. Kapsasalatisse läks peeneks hakitud kapsas, lahja majonees, pisut hapukoort ja sool ning pipar. Tatrapuder vist edasist selgitamist ei vaja...

Kolmapäev/Neljapäev
Nagu teile ka eelmises postituses selgitasin, sööme Nilsiga tihtipeale erinevaid sööke. Seda kas põhjusel, et Nils paljusid minu lemmikuid ei armasta või valmistan talle teinekord midagi pisut toekamat kui endale. Kolmapäevaks ja neljapäevaks valmistan Nilsile ahjus kanafileed, mille jaoks lõikan broilerifileed keskelt õhemaks, praen neid hetkeks pannil ning viskan 15 minutiks 180 kraadi juurde ahju küpsema. Marineerin ja maitsestan sellega mis parasjagu kodus olemas on, seekord ilmselt sool+pipar+paprikapulber ja Adžika. Kõrvale teen talle pruuni riisi, kapsasalatit ning kurgi-tomati-lehtsalati segu. Endale valmistan kolmapäevaks-neljapäevaks kanahakklihaga täidetud paprikaid. Selleks lõikan paprikad keskelt pooleks, täidan eelnevalt praetud kanahakkliha-chilli kastmes punaste ubade-maisi-tomatipasta-adžika seguga ning katan pealt mozarella juustuga, seejärel viskan ahju küpsema. Kõrvale hautan enda suurt lemmikut lillkapsast.

Reede/Laupäev
Nädala lõpu poole keeran kokku kanahakklihast karri. Jah - jälle kanahakkliha :D Kuigi olen siin blogis eelnevalt maininud, et kana mulle eriti ei istu, siis pean tunnistama, et kanahakkliha on mu uus lemmik avastus. Kanafilee mulle tekstuuri poolest absoluutselt peale ei lähe aga hakklihaga on teised lood. Nüüd aga karri retsepti juurde - kõigepealt kuumutan pannil kahe tomati jagu tomativiile ja pool sibulat ning pisut värsket ingverit. Lisan kanahakkliha ning seejärel karri maitseaine. Seekord võtsin katsetamiseks rohelise karri pulbri. Kui kõik kuivemad ained on kokku podisenud, lisan suure kohvikoore, peotäie hakitud maapähkleid ning pisut vett ja jätan segu veel veidikeseks podisema. Kõrvale teen endale tatart ja Nilsile soovikorral pruuni riisi. Kui midagi värsket veel selleks hetkeks alles, üritan tavaliselt teravamate toitude kõrvale pisut värskust lisada salati näol.

Nädalavahetusel kipub tavaliselt juhtuma ka niiviisi, et ühe toidukorra einestame kas kuskil väljas või tellime hoopis kulleriga koju. Korra nädala jooksul täiendame tavaliselt ka piimavaru, sest see kulub igahommikuste kohvi ja pudru sisse üsna kiirelt ning ostame juurde ka puuvilju, kuna tarbime neid mee-lee-tult palju. Samuti tuleb Nilsil üsna tihti täiendada enda võileivamaailma kuuluvaid tegelasi, sest keegi ju ei suuda piirduda vaid ühe võikuga... Loomulikult varieerub toiduvaru igal nädalal - mõnel nädalal leiab ostukorvist kas hunniku kodujuustu või veisehakkliha, kaerajahu, muna, lõhefileed või hoopis paki küpsiseid - eks iga nädal ole erinev, retseptid panen kokku vastavalt tujule :)

Vot selline saigi üks meie nädala näidismenüü, loodan, et saite siit ehk põnevaid ideid ja küsimused on alati kommentaarides teretulnud :) Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!