esmaspäev, 6. veebruar 2017

Mõni nädalavahetus on parem kui teine

Heia sõbrad,

tundsin juba eile suurt tunnetetulva ja tahtsin nii väga oma mõnusast nädalavahetusest siia kirjutama tulla aga mõte, et mul ei ole teiega suurt midagi piltide näol jagada, hoidis mind kuidagi tagasi. Täna hommikul läbi arktilise tuisu tööle jõudes ja nüüd kerget lumesadu ja kumavat päikesevalgust vaadates tuli aga tuhin peale tagasi ja tahan oma emotsiooni ikka teiega jagada.

Peale reedeõhtust trenni, ootas mind kodus sushi-veini-kinoõhtu, sest tahtsime Nilsiga pisut head-paremat endale lubada enne seda kui ta reisile läheb. Filmina vaatasime ära sellise teose nagu "Maigret's dead man", mis meenutas mulle olemuselt Sherlocki sarja. Põhimõtteliselt oli selline tunne, et kui film läbi sai, tuleb järgmine nädal ilmselt uus osa, sest sarjavaib oli lihtsalt nii tugev. Filmi peaosalist kehastas kusjuures Rowan Atkinson, kes on lõpuks suutnud seljatada Bean'i karakteri olemuse. Tuleb tunnistada, et nägi täitsa hea ja asjalik välja teine. Igatahes, kellele Sherlock meeldib, siis õigepisut lihtsamakoelisem Maigret in Montmartre peaks ka meelt mööda olema.

Laupäeva hommik algas minul kella kaheksase äratusega, sest ega see töörežiim ei halasta. Kui organism on harjunud igapäev kell 7.20 end voodist üles vedima siis 8.00 tundub tema jaoks nagu täielik ülemagamine. Vanainimene juba ausõna, kella kaheksaks hommikul oled kondid kangeks maganud 😅 Olen ju teile rääkinud juba varem, et ei kannata mina muna süüa, ei ühelgi moel või vormil. Tenerifel olles jagas isa isake aga nippi Jamie Oliveri kokaraamatust, et valmiks tipptasemel scrambled eggs ehk munapuder. Oh sa püha püss kus ma elanud olen! Ma ei suuda uskuda, et ma seda imelist rooga enne nii valesti valmistasin ja no ega siin ei ole siis imestada, et muna mulle ei maitsenud. Antud retsepti järgi olen rooga nüüd üsna mitu nädalavahetuse hommikut valmistanud ja isegi kui kuldkollane päike meil nädalavahetuseti tavaliselt ei paista, siis see kuldkollane munapuder päästab päeva. Nipp seisneb siis selles, et munad tuleb lüüa küllaltki vahule ning lisada õigepisut piima. Pannil tuleb hääästi madalal kuumusel sulatada tükike võid ning seejärel munasegu sinna mõneks ajaks küpsema jätta. Kui segu on põhjast hüübinud, alles siis seda kergelt pannil ringi keerutada, niiviisi, et tükid jääksid suured, kohevad ja läikivad. Yumm yumm yumm!


Ausaltöeldes imestan siiani, et laupäeva hommikul kell kümme olin juba kodust väljas ja teel Ülemiste keskuse poole. Nimelt oli mul plaan õhtuse ürituse tarbeks paar meigiasja soetada, aga pooleteisttunnise tiirutamise peale haarasin H&M'ist vaid ühe lauvärvi paleti, millesarnaseid on mul kodus juba ka NYXilt ja BYSilt. Kuna tegemist on soodsa kosmeetikaga, ei ole ma ühegiga neist ka üleliia rahule jäänud, pudenemine on lihtsalt meeletu. Ma soovin lihtsalt ühte mõnusat beezides - punakates - pruunides toonides paletti, mis elaks üle ka ühe suuremat sorti blendimise ja ei kataks silmaaluseid paksu pudenenud kihiga. Soovitusi?

Peale Ülemistes jalutamist, mis tundub igakord nagu paras trenn, võtsin suuna vanalinna poole, kus sain kokku posu Eesti youtuberitega, kellega üheskoos järgnevad kolm tundi kipsitolmu sees tööstuslike tolmuimejatega möllasime. Lähemalt leiate sellele olukorrale selgituse minu sellel nädalal ilmuvast vlogist.
Kui kell kukkus kolm, kappasin aga kiirelt koju, et Nils kompsudega autosse pakkida ja lennujaama viia. Nimelt läks tema koos töökaaslastega talvepäevi veetma... Austriasse! Mhm, I know, kreisi.
Mees teele saadetud, kimasin kohe kodupoole tagasi, et kipsitolm maha pühkida ja nägu pähe teha. Nimelt olime leppinud sõbrantsidega kokku kella kaheksase õhtusöögi Tai Boh restoranis, et tähistada Kertu magistrikraadi omandamist. Vot Tai Boh on küll restoran, milles ei ole ma veel ealeski pettuma pidanud. Mekkisin Dim Sume, teravat veisesalatit ja veini ning ülimaitsvaid kokteile. Nautisime täiesti veatut teenindust ning mõnusat naisteõhtut. Mina isiklikult nautisin ka asjaolu, et sain lõõõõõpuks linnapeale jalutama viia oma uued lemmiksaapad, mille soetasin võileivahinna eest Ülemiste keskuse Molly Bracken poest.


Vahetult enne Tai Bohi sulgemist pakkisime oma kodinad kokku ja seadsime sammud vaid hetkeks ülerahvastatud Butterflysse ning sealt edasi juba Populari, kus tuli tunne, et läksime kümme aastat ajas tagasi ja olime taas 18. Enne kella kahte olin aga juba kodus ja nautisin üht tõelist quilty pleasurit, milleks on Statoili lahtine hotdog. Jumal tänatud, et nii varakult kodus olin, sest ilmselt tänu sellele ei olnud ka pühapäevane ärkamine nii raske. Hetkest kui silmad lahti lõin, teadsin, et päev peab tulema produktiivne.
Et aga hommik pehmel toonil alguse saaks, küpsetasin endale uhkes üksinduses 4 suurt Ameerika stiilis kaerajahust pannkooki ja uputasin nad mustika toormoosi. Peale seda olin niivõrd energiat täis, et koristasin kogu korteri ning sorteerisin kapist ja garderoobist välja 4 suurt kotitäit riideid ja jalanõusid, mida kodust ära viia soovin.

Seejärel andsin endale pisut puhkust ja tegin pühapäevase spa-rituaalina pähe keemiliselt kulmud, näomaski ning pooriplaastri. Et ma end juba energiaga täis laadinud olin, käisin kärmelt ära ka poes, et tühjusest haigutav külmkapp hea-paremaga täita. Õhtusöögiks valmistasin endale just SEDA suppi ja see sai hiiglama maitsev!

Terve päeva vältel kasutasin ära võimalust, et olen üksi kodus ja vaatasin ära vähemalt ühe hooaja jagu The Bachelor sarja, mis on ühtlasi ääretult ajuvaba kui ka täiesti sõltuvust tekitav. Samuti jõudsin ära vaadata neli esimest My Kitchen Rulesi uue hooaja osa ja ooomaigaaden marmelaaden see saade läheb lihtsalt iga hooajaga paremaks.
Mul on millegipärast selline komme, et kui ma koristan, kannan alati läpakat endaga ühest toast teise, et pidevalt saaksin mingit sarja vahtida. Ma eeldan, et see on nö. aja kokkuhoiu saavutamise eesmärgil, et olla maksimaalselt produktiivne ja teha mitut asja korraga...Neitsid ma ütlen.

Olgugi, et nädalavahetus möödus meeletu tempoga, oli see üle pika aja üks väga mõnus ja teistmoodi nädalavahetus. Nüüd aga ootan juba pikisilmi oma Nilsikest koju, kellest juba kahepäevane eemalolek mõjub veidralt. Õnneks saabub ta koju juba teisipäeva öösel ja seejärel tuleb hakata valmistuma järgmise nädalavahetuse üritusteks. Ma räägin, see jaanuar ja veebruar on lihtsalt kreisi.
Võin käsi südamel öelda, et möödunud nädalavahetus oli küllaltki ideaalilähedane, täis häid sõpru, maitsvaid toiduelamusi, piisavalt puhkust ja emotsioone - täpselt selline nagu üks nädalavahetus olema peakski.

Oeh, sukeldun nüüd töölainele kärmelt tagasi ja teile soovin hästi mõnusat nädala algust. Nautige arktilist külma ja ilusat valget lund!



2 kommentaari:

LIINA ütles ...

Appikene, mul on sama asi munaga nüüd! :D sõin millalgi sügisel niii rasvast ja juustust omletti, et peale seda pole ma muna süüa suutnud. Isegi mõte sellest teeb imeliku tunde sisse. :D
Ja MKR! Ongi nii, et kui paljud taolised sarjad ennast ajaga ammendavad, siis see aga aina tõstab latti :)

Anonüümne ütles ...

Super tänks, et MKRi uut hooaega mainisid, ma olin selle täiega unustanud! Päeva parim uudis, jeee!