tänane postitus endas pikka juttu ei oma, pigem on ta vormilt pildi-retsepti postitus, et välja aidata need, kes veel isadepäevaks sobivat koogiretsepti leidnud ei ole.
Minule on alati jäänud mulje, et isad on ühed parajad šokolaadimaiad... ilmselt on mulje kujundamisele aidanud kaasa asjaolu, et minu isa just seda on. Olgu tort või kook - šokolaad peab olema selle põhikomponent. Nii ma siis iga aasta isadepäeva eelselt ennast internetiavarustes kolamas leiangi, toksides kõikvõimalikesse otsimootorisse sisse märksõna šokolaad. Eks igasuguseid katsetusi on aastate jooksul juba tehtud ja olgugi, et muidu armastan jääda kindlate vanade klassikute küpsetamise juurde - nagu näiteks napoleon - tabab mind just isadepäeva eel alati tuhin midagi uut katsetada. Eks see ilmselt sellest tulene, et tahaks ju isa ikka millegagi üllatada ka.
Käesolevalgi aastal kaalusin üsna mitut retsepti kuid sõelale jäi üks näiliselt lihtne ja visuaalselt ilus koogike. Arvestama pean küll alati asjaolu, et minu iidamast aadamast vanal ahjul töötab vaid üks režiim, mis eriti kookidel kerkimist ei soodusta, seega pean alati nipet-näpet improviseerima. Esialgse retsepti saate kätte SIIT!
Kui te nüüd võrdlete retseptis olevat kohevat hõrgutist ja minu kooki, on kohe näha, et kohevus ei ole sama. Kasutasin ka pisut suuremat küpsetusvormi, mis juba ise tõmbab kõrguse madalamaks. Et aga koogile kõrguse asemel muud effekti anda, otustasin selle katta hea-paremaga ja maiustuste valiku tegin just selle järgi, mis mu papsile kindlasti hästi peale läheb. Ise muidugi loodan salamisi, et kogu seda magusat kupatust tasandab biskviidikihtide vahel olev hapu vaarikapüree... noh, loota ju võib :D
Rohkem juttu minu sulest täna ei tulegi, panen end hoopis valma ja kiirustan koogiga isa juurde. Ilusat isadepäeva kõikidele asjaosalistele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar