Üks versus teine A.K.A. Canonite võimuvõitlus

Hei,

Viimase paari kuu vältel avanes mul suurepärane võimalus testida kaht erinevat Canon kaamerat. Võimalus avanes muidugi sel põhjusel, et haarasin ise härjal sarvist ja võtsin nendega ühendust. Kenad inimesed nagu nad on, eraldasid mulle kohe kaks väga vinget masinat.

Ma tunnistan ausalt, et olen taoliste imekaamerate vallas totaalne võhik ja puutusin mõlemaga neist kokku täiesti esmakordselt. Minu ainuke tingimus oli see, et kaamera peab filmima ja suur pluss oleks ka ekraan, mida saab kaamera ette pöörata. Ehk siis nö. selfiemode. Kuna ma ei ole spetsialist, siis ei osanud ma ka ilmselt kõiki kaamera funktsioone ära kasutada ja jäin pigem kindlaks lihtsatele seadistustele, mis tundusid loogika reegleid järgivat. Neile tuginedes saangi nüüd pisut põhjalikumalt kaameratest rääkida ja sügavatesse tehnilistesse detailidesse ei lasku. Näitan teile mõlema kaameraga tehtud pilte ja videosid ning toon välja enda lemmikud detailid :).

Esimeseks testkaameraks ulatati mulle Canon EOS M3, mis võlus mind kohe oma kiftide pisikeste aksessuaaridega. Nimelt on EOS M3'l võimalik põhja külge kinnitata tõeline retro hõnguline nahast ümbris, mis näeb minu meelest välja nii hea, et sellega annab isegi rõivastele vunki juurde lisada kui vaid kaamera kaelas ripub.

EOS M3 eeliseks on kindlasti asjaolu, et ta on kerge nagu linnupoeg. Olgu, esialgu tundus temaga eesvaates filmimine küll raske aga seda vaid selle tõttu, et olin ju harjunud varasemalt selfietama vaid telefoniga, mis on tõesti sulgkerge. Kui aga sukelduda objektiiviga kaamera maailma, on EOS M3 kergkaalane.
Tõsistele fotohuvilistele pakub EOS M3 vaheldusrikast klõpsutamist, kuna tal on võimalik vahetada objektiive. Antud mudeli jaoks on välja töötatud lausa 9 erinevat objektiivi. Minu jaoks tundus see aga pisut hirmuäratav, sest pidevalt võitlesin paranoiaga, et objektiiv kukub suvalisel hetkel kaamera küljest ära...seda muidugi ei juhtunud :D
Veidikene hirmutas ka asjaolu, et kaamera kere ei ole ilmastikukindel, mis tähendab teoorias seda, et kui jääksin järsku vihma kätte, võib kaamera töötamast lakata.
Minu lemmiktegelasteks antud kaamera puhul oli aga kindlasti automaatse fokuseerimise olemasolu, terav värvikvaliteet, puuetundlik ekraan ning juba eelmainitud liigutatav ekraan.
Et ekraani on võimalik liigutada erinevatesse asenditesse, teeb see väga kergeks näiteks pealtpoolt pildistamise. Seda eriti juhul kui pildinurk on vaja sättida kõrgele, kuid ise tooli peale ronida ei söenda. Keerad aga ekraani enda poole alla, samal ajal sättides kaamera objektiivi ülalt vaates pildistatava eseme suunas.

Veidi harjumatu oli esialgu filmida nö. vlogimise stiilis niivõrd suure objektiiviga. Käe hoiak on ju sama mis telefoniga filmimisel aga kaamerapilt see-eest palju lähemalt. Ei saa ju seda va kätt ka pikemaks venitada ja tuleb seega kiiresti pildiga harjuda. Selle asjaolu kaalub aga kindlasti üles videokvaliteet mis on lihtsalt imetabaselt hea. Filmisin sel viisil üles meie külastuse Kakerdaja Rabasse, mida näete klikates SIIA. Samuti on kaamera tugevaks küljeks helikvaliteet ning automaatne fokuseerimine. Tõendusmateralina saate tšekata näiteks jutustamise stiilis videot SIIT.

Esimese kaamera, ehk EOS M3'ga oli mu ahvivaimustus liigutatavast ekraanist niivõrd suur, et tegelesin peaasjalikult filmimisega ja pildistamine jäi tahaplaanile, sest noh...mis suur pildistaja ma nüüd ikka olen...rohkem nagu selfiemeister või nii. Samuti oli minu kui esmakasutaja jaoks pisut keerukas paika saada objektiivibaasil zoomimist ja pildi teravustamist zoomile kohaselt. Kui aga zoom ja teravus kord paigas, oli piltidegi tulemus väga vinge!



Kui aga aeg oli sealmaal, et katsetada teist supermasinat, ehk Canon PowerShot G3 X'i, võtsin ka pildistamise tihemini käsile, kuna tegemist on siinkohal superzoom objektiiviga. PowerShoti eripäraks peetakse justnimelt tema objektiivi, mis ei ole kaamera küljest eemaldatav. Tegemist ongi justnimelt superzoom obejektiiviga, millel on 25 kordne optiline zoom. Ja las ma räägin teile....selle objektiiviga näed sa välja nagu profifotograaf!

Taaskord on kaameral olemas liigutav ekraan aga kuna antud kaamera on kaalu poolest palju raskem kui tema sugulane EOS M3, on temaga vlogimine üsna keerukas, kui et mitte võimatu. Aga mis siin ka imestada, tegu on lausa poole raskema isendiga kui EOS M3.
Selle asjaolu korvab aga täiesti müstiline zoomivõimalus, millest ma olin ausaltöeldes lummatud. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, katsetasin antud kaameraga pildistamisvõimalusi oluliselt rohkem ja seeläbi on mul teile näidata ka suurem variatsioon pilte. Kui tavalise pildikvaliteedi osas oli minu jaoks mõlema kaamera osakaal üsna võrdne, siis zoomivõistluse medalid jagan heameelega kõik PowerShotile. Värvide teravuse osas on minu jaoks samuti mõlema võimekus üsna sarnane ja liialdamata väga väga hea.

Nüüd aga näitan teile meistriteoseid, mis said üles võetud kasutades zoomi. Nagu te allolevatelt piltidelt näete, on zoomi kasutamisel säilinud ülimalt hästi nii värvikvaliteet kui ka pildi teravus.

Powershoti juures meeldis mulle ka väga asjaolu, et kaamerat oli väga mugav käes hoida ja võrreldes EOS M3'ega oli hoidmiskoht kuidagi kummisem ja kindlasti suurem. Tekitas turvalisema tunde. Ilmselt on see antud kaamera puhul ka hädavajalik kuna objektiivi täismahus zoomides võtab kaamera ikka üsna suured mõõtmed ja stabiliseerimiseks on tarvis tugevamat haaret. Samuti on kaamera kere ilmastikukindel, mis tagab paanikaolukordade vältimise kui juhtumisi peaks hakkama sadama vihma või jumalaeest kes seda Eesti suve teab, lundki.

Ma ei ütle nüüd, et PowerShotiga filmimine oleks olnud kuidagimoodi halb, ei seda kindlasti mitte. Aga võrreldes kaht kaamerat, oli filmimine EOS M3'ga lihtsalt kuidagi mugavam. Samuti on EOS M3 kaameral suurem resolutsioon ehk ideepoolest peaks videokvaliteet justkui parem olema.
Kui teid peaks huvitama, et kuidas PowerShotiga filmitud video välja näeb, siis saate chekata minu kahte teost SIIT ja üks teile vaatamiseks SIINGI.


Kokkuvõtvalt võiksin öelda vast nii palju, et ilmselt saite isegi aru, et kaameratel oli palju funktsioone, mis minu kui tavakasutaja käes kasutust ei leidnud, näiteks sisse ehitatud WiFi ja palju muudki.
Canon EOS M3 osas oli ülekaalukas pluss tema kergus ja funktsionaalsus filmimisel, samuti hind, mis on pea, et poole soodsam kui PowerShotil. Kindlasti on tal oma tugevad küljed ka lihtsalt fotokaameraga, sest ometi 9 erinevat objektiivi peaksid juba variatsioone andma.
Canon PowerShot G3 X ülekaalukas võiduelement seisnes aga tema superobjektiivis, mis tõesti tegi sellist tööd nagu oleksin just palgatud National Geographicu fotograafiks.

Kui tunned, et oled rohkem ringi kulgeja tüüpi ja soovid kaamerat kotist haarata tihemini näiteks vlogimiseks või niisama hea kvaliteetidega klõpsutamiseks, soovitaksin sulle kindlasti Canon EOS M3 kaamerat.
Kui aga leiad, et sinus on soov minna keset talve rabasse jäätunud rabalaukaid või talviseid rebaseid pildistama, on kindel valik Canon PowerShot G3 X. Samuti saad vahele pikkida mõned hea kvaliteediga videoklipidki ;)

Täpsemat ja tehnilisemat infot saate ise lisaks uurida Canoni kodulehelt:

Canon EOS M3

Canon PowerShot G3 X

Veelkord aitäh ja sügav kummardus Canoni toredale tiimile, kes mulle kaamerad katsetamiseks lahkelt andsid.

Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!