Reede, 3. juuni 2016

Olgu õhus - maa peal - vees - ikka annab teha sporti!

Tsau-tsau armsad,

Nagu juba Detektiiv Lottest tuntud konkskäsi ja draakon Otto laulsid - olgu õhus, maa peal, vees - ikka annab teha sporti! Nii arvan minagi ja täna räägin teiega pisut trennijuttu.
Et teil aga reedene spordituju ikka peale tuleks, võite lahkelt palun selle vahva looga kõigepealt tutvuda:


Mäletate ehk kuidas mõned kuud tagasi, täpsemini aprillis, kutsusin teid liituma meie tubli Facebooki spordigrupiga ja täitma koos meiega 100km jooksuväljakutset? Kui mõni teist ei ole veel liitunud aga sooviks, ootan teid pikisilmi liituma SIIN!
Endale au andes ja miks mitte ka mütsi kergitades, silkasin aprillikuu 100km tublisti täis ja motivatsiooni jagus ka ühe hoobiga järgmiseks väljakutseks. Sellega aga läks pisut nihusti ja esialgu seatud 120km väljakutse maikuus jäi pehmelt öeldes soiku. Suutsin sellest täita vaid ligi 70km. Egas 70km ühe kuuga ole miski häbiasi aga siiski...eesmärgid on ju täitmiseks, eksole!
Tunnen end alati nii siga kehvasti kui endale seatud kõrgustesse hüpata ei suuda ja veetsin kaks nädalat lihtsalt norutades ja treening-võõrutust praktiseerides.

Et aga ilmad hakkasid muudkui mõnusamaks minema ja minu justkui teosammul liikumine valmistas endalegi piinlikust, seadsin juunikuuks endale taas uue eesmärgi. Seekord siis ikka see vana hea 100km ja olen juba 20km suutnud sellest täitagi! Täna lisandub veel pisike portsuke otsa ja ongi juba stardipauk jälle antud :)
Et end ikka pidevalt motiveerida, otsustasin vahetada enda päevi näinud treeningjalatsid jooksumaailma Ferraride vastu. Ei väida nüüd siinkohal, et tegu on miski maratoni väärilise treeningtossuga aga eelmistest keskpärastest Nike saalijaltsitest on need kordades siiski paremad. Nimelt sammusin üks päev sirge seljaga sisse Rademari ja sõnasin, et soovitatagu aga mulle nüüd midagi uut, head ja tulikiiret, seekord palun Adidaselt!

Valituks said kiftid Adidas Pure Boost jooksukad, mille disain oli esialgu mulle üsna võõras. Nimelt on neil talla ja päka vahelisel osal auk, justnimelt...auk! :D


Tegemist on minu põgusa kogemuse näol ühtede vingete kängurutossudega. Paks ja pehme tallaosa soodustavad koos "auguga" põrketugevust ja annavad jooksusammule hoogu juurde.
Olen jooksmiseks kasutanud juba ca. pool aastat Nike musti pikki jooksupükse. Et aga ilm otsustas järsku soojakraanid lahti keerata, tegin (enda jaoks) väga drastilise muutuse ja soetasin H&M'ist lühikesed treeningretuusid. Olin poodi sisenedes küll sajaprotsendiliselt kindel, et lähen ostma selliseid lühikesi jooksukaid, kus laiemate pükste alla on kinnitatud retuusid aga endalegi üllatuseks olid lihtsalt retuusid palju mugavamad ja nägid veidral kombel ka jalas paremad välja.
Üritangi täna enda julguseraasud kokku korjata ja esimest korda lühikeste kintsupükstega jooksma minna.


Üks õhtu peale jooksutrenni tuli meil Nilsiga aga mõte proovida ka miskit muud. Võtsime kätte ja proovisime paaridele mõeldud joogapoose! Selle kõik muidugi võtsime ka videosse, et saaksite pisut kõhulihaste trenni ehk nagu arvata võib siis meie katsed olid üsna naeruväärsed.
Lasen teid nüüd videot vaatama ja soovin suveks ikka jaksu ja motivatsiooni trenni teha!


Tänaseks minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Miks lühikeste pükstega jooksma minemine Sulle väljakutse on? :)

Liisa Pärnpuu ütles ...

Sest et jalad, õigemini kintsud on mu kõige suurem ebakindlus :D

Kadri Kiis ütles ...

Ma olen hakanud ootama Teie kahe postitusi,eriti neid mis on linti võetud. Üks lemmikuid bloggisid,kuigi ma ei tea paljusid,aga polegi vaja,kui üks hea on olemas,mida jälgida :)

Liisa Pärnpuu ütles ...

Aitäh :)