Hip-hip-hurraa!

Holy-moly-macaroni ma ütlen! Esimene koht videoblogide kategoorias Eesti Blogiauhindade jagamisel - on ikka uhke tunne küll! Kahjuks tuleb aga tõdeda, et siirast õnnetunnet jagus vaid üheks õhtuks, sest alates eilsest päevast on ürituse ümber toimunud jälle selline trall, et hoia ja keela. Kahju on öelda, et negatiivsus tekitab trotsi ja viib võidurõõmu alla.

Räägin teile esmalt muljeid enda mätta otsast ja seejärel lihtsalt pean sõna sekka ütlema ka ümbritseva tramburai osas.
Alustaksin kohe võrdlemisega. Ehk on asi selles, et käisin ka eelmisel aastal kohal ning tookord pisut korralduslikus pooles pettusin, sest olemine oli üsna kitsas ja palav. Seekord mulle asukoha valik meeldis, olemine oli mugav. Oli liikumisruumi ja õhku, laval toimuv kenasti kõigile nähtav/kuuldav. Ilmselt mängis siin suurt rolli asjaolu, et kohaletulnuid oli käesoleval aastal kõvasti vähem kui möödunud aastal. Olen aga juba lugenud nii mõnestki blogist, et oleks tahtnud istuda ja et jalad väsisid ära. Küll aga on ju ilmselge, et ööklubis suurt istumisvõimalust ei ole, seega tuleks sellega juba eos arvestada, et kui ikka kontsal terve õhtu tiksuda ei jaksa, tuleks midagi muud välja mõelda. Võibolla aga üks ainukesi asju millega tolle õhtu jooksul Ženjaga nõustusin on see, et õige daam ikka klõbistab kontsaga kui üritus on selleks vastav. Isegi mina - rase😅 - pidasin kaks pool tundi tornkontsal seismist ja ringi liikumist vastu, sest ma ju teadsin, mis mind ees ootab ja olin selleks valmistunud. Aga olgu, see võib olla lihtsalt minu kiiks, sest tihti ma kontsa vajavaid üritusi külastada ei saa ja kui ikka võimalus antakse, kannatan ja kannan! Ürituse lõpupoole avastasime ka esimesel korrusel oleva diivanitega ruumi, seega istumisvõimalus (vajadusel isegi lamamisvõimalus😄) oli tegelikult täiesti olemas.
Õnneks olen ka mõnest blogist saanud lugeda vaid peaasjalikult positiivset tagasisidet ürituse kohta, sest vahepeal jäi juba tõesti tunne, et kellegil pole mitte midagi head öelda. Tundub, et ülemise korruse vip ala rahvas jäi üritusega igati rahule ja tutvusid seal kõik üsna hoogsalt. Ei tea mis sel allkorruse rahval siis küll juhtus, et meel nii mõrudaks sai. Minul ja sõbranna Kertul oli igatahes põnev üles sätitud inimesi ja ürituse kulgu jälgida. Läksime kohale ca. 15 mintsa enne üheksat ja jäime mõlemad seal veedetud ajaga absoluutselt rahule.

Üritusele kohale jõudes ja vaid viis sekundit Venuse pinnal kanda kinnitanud olles, haarati mul juba käest ja pandi istuma Saagimi live ülekande diivanile. Ütlen ausalt, et värin tuli sisse, sest tuntud bravuuritari kõrval intekat anda ei ole mulle just igapäevane. Kümne mintsane jutuajamine oli aga üllatavalt meeldiv ja saime Anuga nö. hästi liinile. Arutasime blogindusest, videotest ja beebidest - igati sisukas intekas 😊

Mulle meeldis, et auhindade üleandmine käis käesoleval aastal nobedalt ja säilis põnevus. Möödunud aastal venis see meeletult ja viis tuju alla. Muidugi olen ma kõige rõõmsam selle üle, et minule lausa 2845 häälega esikoht koju tuli. Tänutunne on põhjatu!
Arvestades seda, et pidasin pikka aega enda rasedatervist liiga nõrgaks, et kohale minna ja endale reklaami pea et nullilähedaselt tegin, on see saavutus minu jaoks ikka ilgelt tegija! Olgugi, et meie kategoorias oli vähe osalejaid, pean kõiki kandidaate julgeteks ja tublideks. Ma tõesti ei saa aru, miks meie kasvaval videomaastikul nii vähesed end kirja panid. Ei saaks öelda, et antud kategoorias osalemisel ei ole mõtet kui osalejaid nii vähe on. Aga kui keegi ennast kirja ei pane siis kuidas me küll osalejaid juurde võiks saada...?
Mulle meeldisid enamused hääletustulemused, mitmes kategoorias nägin esikohtadel enda lemmikuid. Tuleb tunnistada, et igal aastal on auhindade osas ära tehtud ikka väga suur töö. Mina küll ei oskaks ega suudaks leida nii palju sponsoreid, kes kõik kategooriad ära kostitada tahaks. Loomulikult ei ole auhind siinjuures nüüd kõikse tähtsam, aga vahva on ikka kui sellele on mõeldud. Tore, et auhindadeks ei ole pudi-padi, vaid reaalselt tarbitav kraam.

Videoblogide peasponsoriks oli Balbiino, kellelt sain mina auhinnaks 12 kasti smuutijäätist. Ma ei ole veel korraldajalt uurinud, et kuidas ma selle realiseerima peaks (sest auhinda ei antud üle kaheteist kasti näol) ja ausaltöeldes ei kujuta ma isegi ette mis ma selle kõigega küll peale hakkan 😋 Ühe osa tahaksin kindlasti välja loosida enda tublide lugejate/vaatajate vahel aga hetkel on veel küsimärk, et kuidas ma jäätist loosida saan... kipub teine ju transpordi käigus sulama. Küll ma midagi välja mõtlen. Ühe mõttena turgatas ka pähe, et pakuks äkki Fitloorale vahetuskaupa, sest tema võidetud Valio piimatooted talle kui veganile suurt mokka mööda ei ole, mulle aga maitsevad. Ei tea kas see oleks väga imelik pakkumine?

Pille Väljataga

Fitloorast rääkides olen ausaltöeldes siiralt imestunud, et tema võidu ümber mingit pettust kahtlustatakse. Blogimaailm ei keerle ju ammu juba enam vaid blogide ümber ja ilmselgelt on tal kõikide sotsiaalmeedia platvormide peale kokku mitukümmend tuhat jälgijat, kes tema poolt hääletada soovivad. Minu meelest oli ta võit ja häältearv igati loogiline.

Ma olin ausaltöeldes täiesti ära unustanud, et peale suuri üritusi on alati üks paras trill-trall ja tramburai, sest kõigil on midagi (negatiivset) öelda. Oli ju sama ka alles mõned kuud tagasi toimunud Playnupp galal, kus üheks suurimaks meelehärmi tekitajaks oli žürii osalus hääletusprotsessis. EBA kohta väidetakse aga, et jube nõme žüriid ei ole. No võta nüüd kinni mis siis teha. Ma ei näe, et üritus oleks nii mastaapne, et peaks välja töötama miski Eurovisioni sarnase hääletussüsteemi - tegemist on lihtsate Eesti inimeste lihtsa üritusega, kus täiesti loogilise sammuna on hääletajaks lugejad/vaatajad.

Ilmselgelt pean ma aga nõustuma üldsuse meelehärmiga Ženja osas - olen teda ise alati natuke lausa peljanud ja hoian pigem eemale. Pole midagi parata, et tegemist on temperamentse karakteriga ja ükskõik kus ta ka ei figureeri, alati on tal midagi veidrat öelda. Päris piinlik oli tema kommentaare blogijate suunas kuulata ja kartsin ausaltöeldes täiega, et kui ma peakski lavale minema, mis laviini ta mulle kaela valab. Korra suutis mulle küll ühe blondinalja teha aga õnneks sellega ka piirdus. Ülejäänud vestlus oli viisakas.
Ma arvan, et õhtujuhtimisega oleks ideaalselt hakkama saanud ka Saagim, kes niikuinii terve ürituse vältel laval diivanil istus. Inimeste nimede välja hõikamine ja aeg-ajalt mõne küsimuse küsimine ei tundu olevat Anule kontimurdev ülesanne. Iseasi kas ta sellega muidugi nõus oleks.

Ma ei tahaks tegelikult üldse kogu seda negatiivsust ja boikoteerimise või mille iganes teemat puudutada, aga no ausõna, tuju viib alla. Minu arvates on EBAl osalemine iga inimese vaba tahe ja see kuidas ta enda jaoks üritust tõlgendab samuti. Minu tõlgendus sellest on, et tegemist on võimalusega saada enda aasta pikkusele hobitööle lugejatelt/vaatajatelt tagasisidet ja mis saaks selles halba olla? Kui sa midagi hingega teed, on ju kena teinekord tagasisidet saada ja enda fänne millessegi kaasata. Et inimesed lähevad ürituse tõlgendamisega aga niivõrd isiklikule tasandile, ma ei saa sellest võibolla päris lõpuni aru. Ei taha ma siin jumala eest kedagi risti lüüa nende uskumuste või arvamuste eest ja kui nende vaba tahe on mitte osaleda - neil on absoluutselt selleks õigus! Pigem häirib asjaolu, et ei osaleta, aga kommenteeritakse negatiivselt siiski.

Tunnistan ausalt, et tundsin end päris puudutatuna mõnd sissekannet/kommentaari lugedes/vaadates teemal "miks ma ei osale". Justkui jääks meist, sadadest blogijatest kes osalevad, mulje nagu teeksime midagi moraalitut ja läbimõtlematut. Ma ei arva nii.
Et üritust korraldavad just need inimesed ja niimoodi, on paratamatu. Keegi teine ju niikuinii ei korraldaks, seega mina arvan, et korraldajad on ikka väga vaprad, et niiviisi juba aastaid vastu peavad ja ikka edasi rühivad. Aga eks me kõik näegi asju enda vaatevinklist ja nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi.

Tegemist on ju ikkagi positiivse ideega üritusega ja mul on kahju, et selle ümber igal aastal pigem negatiivsus ringleb. Ma ütlen ausalt, et kui mina oleks korraldaja, no teist korda enam kindlasti ei teeks ja ütleks kõigile, et vaadake ise kuidas saate 😅 Mul lihtsalt ei ole nii paks nahk ja asi ants. Ise olen aga tänulik, et igal aastal üritus siiski jälle korraldada võetakse ja eks ole näha kas ja millises kategoorias ma järgmine aasta platseerun.

Et mina ju nüüd tohutu suur ja võiduvääriline videoblogija olen ( 😅 ), võtsin endaga loomulikult laupäeval ka kaamera ühes ja terve päeva linti sain. Soovin teile vaid head vaatamist ja positiivset olemist. Räägime varsti jälle!