Reede, 8. november 2019

Sisustamine soodsalt ja kvaliteetselt - on see üldse võimalik?

Sirvisin siin hetkel märtsikuus kirja pandud postitust, kus valmistusime vaikselt maja sisustusega tegelema. Ehk mäletate, et jagasin teiega ka sisustustabelit, maja tulevikuvisiooni Pinteresti piltide näol ja üldse mõtteid maja valmimise osas. Täitsa lõpp kui kummaline oli seda praegu lugeda. Alles pool aastat tagasi oli kõik nii poolik... kohe nii-nii poolik ja kolimiseni läks veel tegelikult ikka väga palju aega. Eeldasin selles postituses, et vast kohe-kohe hakkame kolima aga tegelikult saime kolitud ju alles juulikuus. Vai jummel kus see ehitusprotsess ikka venis. Aga eks täpselt samamoodi on veninud ka sisustusprotsess. Väga kift on, et tegelikult olemegi sisustada suutnud üsna sarnaselt oma välja valitud inspiratsioonipiltidele aga ega see muidugi lihtne ole olnud.
Mõtled küll alguses, et ahh tühja see mööbel ja tekstiilid, naudin oma uut kodu nii kaua kui vaja ka ilma nendeta. Aga ega ikka päris nii see asi ole. Tahad ikka ju hubasust ja kodusoojust nii kiiresti kui võimalik ja paratamatult on seda tühjal parkettpõrandal istudes üsna keerukas saavutada. Kogumispäeviku Kodukulude kuust ajendatuna, panen siia meenutuseks need eelmise postituse inspiratsioonipildid ka ja vaatame kuhu ja milliste kuludega me siis omadega jõudnud oleme.

tahaksin öelda, et need kõik pildid on meie kodus tehtud
aga siiski on tegemist inspiratsioonipiltidega
Esiteks alustame sellest, et ma ei tea kui suure stressipalli ma endale valmis oleksin veeretanud kui väljakutse raames seda hiiglaslikku exceli sisustustabelit meisterdanud ei oleks. Arvestades seda kui hull kontrollivajadus mul on ka asjade üle mida ma ei saa kontrollida... näiteks nagu ilm ja liiklusummikud... siis läks ikka jummala hästi, et vähemalt sel sisustusprotsessil sain sarvist õigel ajal kinni. Üldjuhul on meil siin valikud niiviisi välja kukkunud, et mina leian näiteks ühe meeldiva välimusega kummuti, diivani, voodi... ja siis Nils leiab samuti, et need on täitsa meeldiva välimusega 😄. Kui nüüd juba tehnilistema lahenduste juurde minna, nagu näiteks lõputuna näiv valgustiprojekt ja õhksoojuspumba termostaatide välimus... siis see jääb kõik Nilsi kanda ja mina siin sekkuda ei proovi ega isegi soovi.

Suure hooga hakkasime alustuseks nuputama elutoa-söögitoa sisustust, sest just see ruum on meie kodus põhimõtteliselt aula mõõtmetega. Võttis ikka omajagu aega ja mööblitükke, et kaja lõpuks toast välja saada. Kusjuures just eile saabusid ka peale kuue nädalast ooteaega elutuppa kardinad ja oi kui mõnus see ruum nüüd veel on! Enne viskas õhtuti ikka veidi kõhedaks, sest suured maast laeni kõrguvad aknad, mille taga vaid pilkane pimedus... no kust ma tean mis koletised meid seal metsas luurata võivad. Tunnen hetkel, et suurest toast on puudu veel mõni vaip ja küünlad aga üldmulje on ikka juba täitsa mõnus. Tulevikuplaan näeks ette ka päris-päris kunstiteoste paigutamist seintele, et värvidega pisut veel tuba ellu äratada. Söögilauaga oleme hetkel rahul, sest eks see töö ja vaev mis ma selle taastamisse panustasin... Nils ei julgeks vist isegi siis nuriseda kui ta väga tahaks 😅. Toolide osas tahame aga küll midagi juba üsna varsti ette võtta. Hetkel on siin seis selline, et grandioosset söögilauda kaunistab 4 punast taburetti ja kaks punutud korvtooli. Üks mis kindel - never ever eveeer ei taha ma ühtegi sellest samet?... samsi? sarnast materjali enam siin elamises näha. Diivan ja baaritoolid just sellest samusest ongi ja no jumal kus määrduvad. Söögitoolid tuleb kindlasti mingist muust materjalist nuputada.

üks osa elutoast oma peaaegu valmis hiilguses
Kui nüüd rääkida aga juba eelnevalt mainitud valgustiprojektist... siis ma isegi ei tea kas ma tahan sellest rääkida. Ma ei oleks eales osanud arvata, et üks mitte-üldse-nii-suurte-mõõtmetega maja võib vajada niivõrd palju valgusallikaid nii sisse kui välja. Tahate teada kui palju meil majas sees lampe on? Okei ma ütlen teile. 24... 24 friggin lampi. Kui palju see kõik maksma läheb ja aega võtab, no issaristivägi. 
Sama teema ka kardinatega. Aga mis siin aknakatete kulude osas muud oodata kui pool maja on põhimõtteliselt klaasist. Ma võrdleks nii valgustite kui ka kardinate teema keerukust ja kulukust lausa näiteks köögimööbli valikuga. Pikk ja kannatust proovile panev tootmisprotsess, mille vältel näed kuidas viimsedki kopikad vehkat teevad. 
Kui ma hästi paljude asjade osas olen sellise mentaliteediga, et vahet ju pole, sobib see soodsam ja nirum variant ka, siis vot valgustite ja kardinate puhul me seda teed minna ei tahtnud. Nii mahukad ja olulised teised, et ei julge sellist pool-suvalist valikut langetada. Õnneks kumbagi neist ma esialgses exceli tabelis veel märkida ei osanud, sest ilmselt oleksin muidu kohe kõigele käega löönud... 😅

killuke algsest eelarvetabelist
Tegelikult on mul üks jube hea nipp kuidas soodsalt ja kvaliteetselt mööbeldada. Kui eelmises postituses mainisin ära, et skoorisime vannitoa valamukapi soodusmüügi ajal, siis oi, see oli alles meie soodusmüükide jahtimise algus. Oleme siin ikka väga usinad kampaaniate jälgijad olnud ja kohe kui telekast mingi sooduskolmapäeva või ainultselnädalahetusel sooduka välja reklaamib, oleme me põhimõtteliselt juba paar päeva varem poe ukse ees ootel, et oma kraam soodsamalt kätte saada. Kusjuures täitsa huviga hakkasin jälgima ka seda, et kas poed tõesti siis teevadki soodusprotsendi alati originaalhinna pealt ja nagu ma ka eeldasin, siis tihtipeale see nii ei ole. Et ikka suuremat soodust näidata, keeratakse tihtipeale ka originaalhind kampaania ajal kraadi võrra kangemaks, seega tuleb ikka väga usinalt näppu pulsil hoida, et mitte vastu pükse saada.
Aga see ei olnud üldse tegelikult see nipp millest ma rääkida tahtsin!
Olen siin kodukeses hoopis päris usinalt mitukümmend aastat vana mööblit taaskasutanud, sest mulle tundub, et vanasti tehti ikka asju selleks, et need ka säiliks. Meil on siin seda kaasaegset saepuruplaati ka omajagu aga see on kõik see uuem ja moodsam kraam. Kõik vana mööbel on puhta puidune ja hullult vastupidav. Lisaks elutoalauale on ka pojakese toas üks kunagi köögis teeninud kummut, mis aastakümneid tagasi minu vanaema köögitarbeid mahutas ja nüüd juba aastaid poisu riideid majutab. Esikulauaks on meil üks iidvana lauake, mis näeb minu meelest uues keskkonnas hullult kift välja. Eks meil seda teise ringi kaupa ole siin omajagu - nii vaipade, vaaside, voodi, peegli ja mille kõige iganes näol veel. Tassin neid alati uhkuse ja suure hoolega üle koduläve, et neile ikka uus võimalus anda. Ja tegelikult on ju võit ülisuur, sest soodne diil ja taaskasutus ühe hoobiga!

ligi 50a vana laud, mis leidis enda tee meie esikusse
Kui ma nüüd sellele excelile otsa vaatan, siis südamerahuga saan tõdeda, et meil on põhimõtteliselt kõik need asjad juba ammu olemas, mis seal tühjade veergude kõrval oma aega ootavad. Tundub, et kõik valikud mis esialgu kirja panime, lõpplahendusena siia ka jõudsid seega saime kulusid ikka väga hästi tabeliga kontrollida ja ennetada. Aa teate mis, garderoobkappe meil siiski veel ei ole. Ja arvestades nende pöörast hinda ilmselt tükk aega ka ei tule. Aga me oleme juba stangedega päris harjunud... 😁. Siinkohal oleks muidugi paslik jagada nippi, et kapi ise ehitamine erilahedusega kaldseinale oleks kindlasti väga palju soodsam lahendus kui selle tellimine aga sellele nüüd küll meie hammas peale ei hakka. Mul on kapi sisu osas vist nii ebarealistlikult kõrged ootused, et nikerdaksime ise midagi liiga algelist kokku. 

Et meil on siin nodi kogunenud lisaks tabelis mainitule veel omajagu, sest elusees ei osanud me ette mõelda ja kirja panna, et peale kolimist on tarvis ka 50 tonni mulda osta, lehtede riisumiseks uut reha tarvis, suure ruumi täitmiseks hulgim taimi leida või et tahaks diivanipatju juurde jne jne jne, siis on see tabeli lõppsumma ikka päris... korralik. Aga kodu on võtnud tänu sellele väga koduse ja meie moodi ilme. Kodu, kus on nii hea olla ja tulla. Koht, mille kohta pojake ütleb alati nii armsalt "minu kodu".


6 kommentaari:

Piltz ütles ...

Käisime ka just pühapäeval koos väikeste lastega kell 9 ehitus abc-s 😁 meie elu hetkel , ja nimekiri siiani lõputu

Liisa Pärnpuu ütles ...

Põhimõtteliselt minu elu kirjeldus juba viimased pool aastat XD

Anonüümne ütles ...

Kena kodu muidu, aga see kamin seal on kuidagi nii mõttetu, ilmetu. Minu arvates (ei peagi minuga nõustuma, siiski teie kodu, teie eelistuste järgi) kamin on kodu süda, mis annab kodule nii palju juurde hubasust ja soojust ning seda mingisse suvalisse nurka või eemale lasta ehitada on täitsa raiskamine ja patt. Miks just selline planeering? Mina ikka tahaks kamina ees istuda, raamatut lugeda, teed kõrvale rüübata ja aknast välja vaadata vihamstel/lumistel sügis-talve õhtutel jne. Ise oleks selle planeeringu ikka väheke teisiti teinud, kaminale koha leidnud siiski elutuppa. Nii palju ilusamini oleks selle planeeringu saanud teostada. Aga teie visioonid ja eelistused. Lihtsalt tahtsin ära mainida. Muidu ju ilus kodu. :)

Anonüümne ütles ...

Olen oma kodu plaaneerimise alguses ja küsiks parema ettekujutuse saamiseks, mis mõõtmetega see aula suurune elutuba on? :D

;] ütles ...

Kas kamin ei ole mitte inspiratsiooni piltidel?

Liisa Pärnpuu ütles ...

Kaminaga pidi tegelikult algselt hoopis nii minema, et sisse pidi jääma vanast majast kamin ja korstnajalg, mis aga paraku ehitusele ikkagi vastu ei pidanud ja tuleohutusnõuetele ei vastanud. Viimasel hetkel olime valiku ees, et kas midagi... või üldse mitte midagi. Et selline inspiratsioonipilt sai kunagi leitud ja mõttesse mõlkuma jäi siis leidsimegi, et sellise lahenduse saame veel praeguses staadiumis ära teha. Tegelikult on see trepp elutoa-söögitoa osana täitsa arvestatavas kohas ja mõjub põleva kamina korral ikkagi ülimalt hubaselt. Paistab kätte nii köögis toimetades kui ka elutoas diivanil lösutades. Eks see kodu süda on selline lai mõiste, et kelle jaoks köök, kelle jaoks kamin, kelle jaoks söögituba ja nii edasi :)