reede, 20. detsember 2019

On aeg tibusid lugeda!

Kui keegi oleks mulle eelmine aasta täpselt samal ajal öelnud, et aasta pärast olen ma äärmiselt kogenud haljastaja, "kohutav kahene" ei olegi lihtsalt müüt, aasta vältel kolmes telekanalis kogumisest jutustamine on täitsa tavaline ja et mu hoiusekonto on priskem kui kunagi varem... oleksin ma sellest vestlusest ilmselt üsna kiirelt vehkat teinud.


Mis siis aga tegelikult juhtus? Juhtuski see, et aasta möödus ülehelikiirusel, nagu ikka kipub minema, ja kõik ülalmainitu oli vaid väike osake sellest hullupööra tegevuste- ja katsumusterohkest aastast. Võin julgelt öelda, et 2019 oli minu jaoks uute teadmiste ja väljakutsete aasta. Mina kui eneses pidevalt kahtlev ja turvalist rutiini armastav inimene, avastasin endas täiesti uusi külgi ja seda vaid tänu sellele, et nii mitmelgi korral panin end fakti ette, et nüüd või mitte kunagi.
Kuigi distsipliin on põhimõtteliselt mu keskmine nimi, siis ükskõik kuidas ma ka varasemalt üritasin, ei suutnud ma seda rahatarkusesse ja -kogumisse rakendada. Ma olen ennast siinkohal tõeliselt ületanud, sest kui ma ikka terveks aastaks endaga kokkuleppe sõlmin ja säästupuhvrit läbi erinevate katsumuste elule äratan... suudan ma ju tegelikult teha mida iganes! Näiteks ilma pablamata Terevisioonis enda kogemusest rääkida ja ka teistele julgelt juba läbi proovitud ja toimivaid nippe soovitada (LINK). Kas ma veel eelmisel aastal oleksin seda teha suutnud? Kindlasti mitte!

Möödunud aasta lõpus olin vaimselt valmistunud, et majaehitus jõuab lõpule ja ees seisab kolimine... küll aga puudus mul igasugune ettevalmistus selleks, et mis see kõik meile veel jooksvate kuludena tähendada võib. Ma reaalselt veeretasin seda mõtet päevast päeva edasi, et jumala eest sellega tegelema ei peaks. Mõtlesin, et ah küll kõik laabub iseenesest. Olekski võib-olla laabunud, kui ma juba tükk maad varem Kogumispäevikuga liitunud oleks. Kui nad mind aga käesoleva aasta alguses enda ridadesse palusid, olin selleks rohkem kui valmis! Andsin endale aasta alguses terve posu lubadusi, mis on minu puhul pigem hästi ebatavaline. Üldiselt ma sellisest trallist pigem hoidun, sest noh... siis on ju võimalus põruda väiksem.😅 Seekord sõnastasingi lubadused ümber aga hoopis eesmärkideks ja olin valmis katsetama. Just nendeks samadeks eesmärkideks, millede poole olen ka viimased viis aastat üsna tulutult püüelnud. Aga asume nüüd siis asja kallale, kuidas mul läks?

foto: Alina Birjuk

Kui ma nüüd mõtlen tagasi nendele eesmärkidele, mis ma käesoleval aastal kohe kindlasti saavutada plaanisin, siis esimene nendest oli muidugi säästupuhver. Panin endale numbriliseks eesmärgiks 3000€, millega peaksin suutma vähemalt 4-5 kuud südamerahus hakkama saada. Mõistan tänasel päeval üsna hästi, et eks ta natuke laest võetud number oli ja seetõttu selle kokku ajamine ka pisut keerukaks osutus. Ei saaks öelda, et see nüüd muidugi ülemäära kontimurdev number oleks, aga kindlasti oleks mu teekond olnud palju sirgjoonelisem, kui eesmärk oleks seatud millegi veel konkreetsema suunas. Seetõttu olengi juba aasta algusest saati nagu katkine plaat kõigile huvilistele korrutanud, et rahatarkuse teekorda tuleb alustada eesmärgist ja mida täpsemast, seda parem!

Kui aasta alguses kuulutasin suure hurraaga, et 350€ kuus kõrvale panna on ju imelihtne, siis juba vähem kui poole aasta pärast olin omadega ikka täitsa plindris. Kogumispäeviku esimese poolaasta teemakuud kõnetasid mind ka tugevamalt, mistõttu oligi sel hetkel oluliselt lihtsam suuremaid summasid hoiusekonto jaoks eraldada. Võtame näiteks toidukuu ja garderoobikuu - ega enam palju ideaalsemaks need teemad minu jaoks minna saakski. Mõlemas kuus oli sääst isegi ligi 500€ kanti, sest kui ikka terve kuu 50€ nädalamenüü peale kulutada või teises kuus sadade eurode eest oma kraami maha müüa on võimalik, siis ongi puhver kerge tekkima.
Kolimise käigus suutsin aga ootamatuste katteks (mis oligi ju tegelikult ka puhvri üks eesmärke) pea kogu oma säästetu ära kulutada ja pidin alustama uuesti. Teise poolaasta teemad osutusid aga mõnevõrra keerukamaks ja iseeneslikult nii suurt säästu enam ei võimaldanud. Näiteks keskkonna- ja kodukuu. Mõlemad ju tegelikult hästi põnevad teemad, milles oli mul kaasa rääkida küll ja veel, aga säästuelement jäi kuidagi kesiseks.

Saingi juba tegelikult üsna aasta alguses aru, et lisaks niisama raha hoiustamisele, tuleb mul puhvri kokku ajamiseks miskit veel välja nuputada ja leidsin, et lisateenistuse tekitamine on siinkohal hädavajalik. Lisa teenimise teema oli tegelikult kogu aasta vältel Kogumispäevikus üsna läbiv teema. Kes teeb päevatöö kõrvalt tõlkimist, kes on oma kodu pannud airbnb näol lisaraha teenima, kes sõidab Bolti või nagu moodsad ajad võimaldavad, teenib lisa sotsiaalmeediaga.
Lisa teenimise element oligi tegelikult see mis mind eesmärgile oluliselt lähemale aitas ja veel lõpuni pingutama pani. Et numbritest rääkimine on ju ometi nii põnev, siis toongi siinkohal välja, et kõige edukam kuu oli minu jaoks garderoobikuu, mil suutsin hoiustada 550€ ja kõige kehvemaks osutus kooliks valmistumise kuu, mil ma otseselt miskit kõrvale ei pannudki ja näppasin hoiuselt hoopis 500€ majaga seotud kulude tarbeks.
Ma ütlen ausalt, et veel mõned kuud tagasi olin ma veendunud, et kogu selle kolimisjandi tõttu ei ole mul võimalik käesoleval aastal enda eesmärki täita... et noh äkki järgmine aasta prooviks uuesti, kui elukorraldus juba tavapärasem on. Aga vahi imet - läbi ilgema ponnistuse ma selleni siiski jõudsin. Ilmselt aitas siinkohal suuresti kaasa ka see, et "distsiplineeritud Liisa" tahtis kohta kätte näidata sellele "ah las ta jääda Liisale".

See distsiplineeritud Liisa on ka ilgemalt rahul, et Kogumispäeviku utsitamisel rahakoolist osa võtsin ja esmakordselt endale investeerimismaailma tutvustasin. Just mõned päevad tagasi viskasin oma portfellile pilgu peale ja pidin kreepsu saama, et see päriselt ka kõik toimibki nii nagu rahatargad õpetasid. Kümne protsendine kasv ja nagu täiesti niisama sülle kukkunud raha!😄

Just mõned päevad tagasi püstitati grupis teema, et valida aasta parim rahatarkuse nipp. Tundub, et läbivalt lemmikuks on kõigil täpipealt need samad, mis ka mind läbi aasta vedasid ja kõige enam kaasa aitasid. Ikka see vana hea "maksa endale esimesena" ja täiesti lollikindel nädalamenüü planeerimine.

foto: Alina Birjuk

Põikan põgusalt veel ka teiste seatud eesmärkide juurde, mis aasta alguses kirja said pandud. Nagu me kõik teame, ja ma juba vähemalt kaks miljonit korda kirjutanud olen, saime me kolitud ja isegi sisustuselemendid on oma koha meie kodus sisse võtnud. Olen seda kõike aga aasta jooksul üritanud võimalikult rahatargalt teha, mistõttu miksinud omavahel nii uut kui vana, et ka sellel rindel väike rahaline võit terendaks.

Seadsin endale sihiks lugeda aasta lõpuks 7 raamatut. See võib tunduda inimese jaoks, kes loeb aastas 50 raamatut, ilgelt näotu eesmärk aga minu jaoks pole ta seda teps mitte. Minu proovikivi on siin ilmselgelt see, et lugemine on mulle meeltmööda enne õhtust uinumist ja raamat uinutab mind kiirelt. Ilmselt isegi liiga kiirelt, sest kui iga päev vaid kaks lehekülge lugeda siis ei jõua just kuigi kiiresti eesmärgini. 😅 Tänasel päeval olengi seisus, kus käsil on käesoleva aasta viies raamat ja töötan usinalt selle nimel, et vähemalt aasta lõpuks sellega ühele poole saada. Mäletate ju küll õpetaja Lauri tarkust, et "tee pool, aga tee korralikult!". Seega vähemalt üle poole olen sellest eesmärgist täita suutunud. Ja korralikult ka veel pealekauba!

Kui ma nüüd aga mõtted uude aastasse sean, olen üsna põnevil. Esiteks tahan muidugi kõrvalseisjana jälgida, milliseid väljakutseid Kogumispäevik meile seab ja nipet-näpet neid ka kaasa teha. Teisalt olen endale juba praegu välja mõelnud mitu miniväljakutset, et uuel aastal uue hooga puhvri kasvatamist jätkata. Näiteks kavatsen jaanuarikuus kulusid kontrollida sellise täpsusega, et meie koju võib uuest kraamist jõuda vaid toidukraam. Ei mingit nodi, riideid, nipsasjakesi. Jõuluaeg on selles osas ikka üsna laastavalt mõjunud aga õnneks annab uus aasta jälle uue väljundi otsast alustada.

Olen äraütlemata tänulik selle isikliku arengu eest, mida väljakutsetes osalemine mulle pakkus ja loodan, et ka teie aasta alguses seatud sihid, hakkavad vaikselt eesmärgile jõudma.

Kogumiseni!

foto: Alina Birjuk


2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas Ma võin küsida, et kuidas seda säästuraha hoiustasid? Mina panen iga kuu raha kõrvale ühte ümbrikusse. Kas tegid eraldi konto ja kandsid sinna? Või majandasid samamoodi ümbrikuga? Mida soovitad?

Liisa Pärnpuu ütles ...

Kõigest 8 kuud hiljem nägin su kommentaari, anna andeks!
Olen alati kasutanud hoiustamiseks eraldi kinnisena seisvat hoiusekontot, millele iga kuu alguses planeeritud säästusumma kanda.