Teisipäev, 5. juuli 2016

VIDEO + niisama päevakorralist lobajuttu

Hei armsad,

nagu eelmises postituses suure suuga lubasin, on täna teie ees Vlog meie Jaanipäevakust. Kuna aga lobasin ülejäänud enam-vähem olulise Jaanipäeva info juba taaskord eelmises postituses ära, teen täna niisama pisikese lobaposti.
Lobapost, kõlab nagu häbipost, kas pole :D Õnneks seda see siiski vast pole...
Olen hetkel veetmas viimast kibekiiret töönädalat enne kahenädalast puhkust, mis on oi-kui-oodatud sündmus. Valetaksin, kui väidaksin, et terve puhkus ei ole juba päeva tunnikaupa ära planeeritud igasugu põnevate tegevuste najal. Ilmselt olen oma puhkuse-eelse (või okei see on siiski üsna tavapärane tempo) töörabamisega suutnud endale kuidagi liiga teha kuna virelen juba üle nädala kahtlase tuikava närvivalu käes, mis on pesa teinud endale minu vasakusse käsivarde. Täna läks kontoris istudes valu aga eriti väljakannatamatuks ja ausaltöeldes oli ka hommikul tööle sõit üsnagi ebameeldiv, kuna rooli oli nõus keerama vaid parem käsi. Ütlen ausalt, et ma ei julgenud varem doktor Google poole pöörduda kuna suudan end alati pisiasjadest üüüberpaanikasse ajada. Täna tuli seda aga teha ja no loomulikult arvas Dr. Google, et mul on kohe saabumas kas a) südamerabandus b) põen raskekujulist diabeeti või midagi muud sarnast. Okei - paanika aktiveeru!
Õnneks on meil perekonnas ka arstiteaduskonna lõpetanud kodanikud ja südamerahuks sain teada, et pigem on tegemist siiski mõne närvipõletikuga õlavarres, mis levitab tuima valu käsivarde ja teravat valu aegajalt rindkere poole. Ega see nüüd miski hüppan-rõõmust-lakke diagnoos ei ole aga sellegipoolest hulga parem kui guugeldus. Pidavat seda tekitama üsna tihedalt pidev kontoritöö, kuna asend on tunde, päevi, aastaid laua taga konutades sama ja lihastel on sellest lihtsalt siiber. Jumalaletänu, et saan neljapäeva hommikul ka arsti juurest läbi käia ja loodetavasti närvid maha rahustada. Nii peas kui käes hehe.



Kuna ma viimaste kuude jooksul olen juba ausaltöeldes liiga palju vingunud, et "oh kui raske on nii palju tööd teha", võtsin vastu ühe kohusetundliku inimese jaoks üsna raske otsuse ja jätkan suuremas osas taaskord vaid oma vanas-heas ettevõttes. Küll aga jään tegevaks teise ettevõtte blogirindel, mille kirjutamine mulle tõepoolest vägagi vajalikku positiivset energiat annab ning milleks õnneks ka jaksu jagub. Näiteks täna jõudsin valmis kribada lausa kolm postitust, mis kõik minu puhkuse vältel avaldamisele lähevad. Minu meelest said need üsna meeleolukad ja et te neist ka ilma ei jääks, hoidke ikka SELLEL lehel teinekord pilk peal :)
Ei saa absoluutselt pahaks panna ka Nilsikesele, kes tunnistas, et tõepoolest olin viimastel kuudel üsna torssis olekuga, vaikne ja väsinud. Seda ma tõepoolest olin ja see ei ole kohe kindlasti mina! Ma ei tundnud end enam ära ja ilmselgelt oli põhjus asjaolus, et mul ei olnud lihtsalt füüsiliselt aega tegeleda ühegi sellise asjaga, mis minus kire sütitab. Näiteks blogimine!
Nüüd olen aga tagasi ja tunnen end jälle omas nahas hästi :)


*

Kuna puhkuse lähenemine on täistuurid sisse võtnud saan juba enam-vähem elevile minna, sest kohe reedel põrutame peale tööd Surfilaagrisse! Kui mõni nädal tagasi lubas ilmataat hirmkuuma suveilma siis nüüd tuleb vast hinge kinni hoida, et taevakraanid kinni püsiks. Las ma ütlen teile miks see nii on ... telkimine. Oehh see kurivaim telkimine. Olen valmis telkima vaid siis kui mu Nils mind kenasti palub ja käsi südamel lubab, et kõik saab korda :D Nagu te aru saate, mulle ei meeldi telkimine karvavõrdki! Õnneks leevendab asjaolu see, et meie kasutuses olev telk on niivõrd suur, et sinna saab täitsa ausõna sirge seljaga sisse kõndida. See tähendab ka seda, et telki mahub ära inimlikult kogu kaasaveetav kraam ja ruumi jääb veel ülegi. Millegipärast on aga alati nii, et just telgiga ööbimisel viskab ilma nii külmaks, et põhimõtteliselt võib telgi väliküljelt käia härmatist maha kraapimas. Miks, oh miks küll ei ole keegi leiutanud sellist ODAVAT soojapuhurit, mis vaid patakate jõul meie telgi soojaks puhuks... Õnneks suudan telkimise mured hetkeks kõrvale heita kui vaid meenutan seda idülli, mis Surfilaagris ees ootab. Seal on tõeliselt mõnus melu. Parajalt vaikne samas piisavalt meeleolukas. Olen veel eriti elevil kuna käesoleval aastal tahan ära proovida SUP'imise. Seega jääb üle vaid loota, et Roostal ei ole vesi taaskord 10 kraadi kanti nagu ta tavaliselt kipub olema.
Kas keegi teist on Surfikasse minemas?

*

Mõtlesin siin mingi päev, et ehk peaks muutma blogi taustkujundust? Tundub, et blogi kujundust tuleks muuta vähemalt korra kvartalis, vähemalt selline mulje on jäänud kuna niivõrd paljud blogijad sellega hetkel ametis on...aga ma ei oska juu!!! Samuti on see roosamanna lillekujundus mulle kuidagi südamelähedaseks saanud, vähemalt mulle endale tundub, et see on mingil viisil Liisajutustamiste imago ja kahju oleks sellest loobuda. Samuti armastan jäägitult oma blogi päisekujundust, mille armas lugeja Sabrina mulle juba tükimat aega tagasi täitsa niisama tegi. Avastasin mina üks päev postkastist kirja, mille sisuks mitu erinevat tema kujundatud blogipäise lahendust. Küll mõni inimene on ikka kuldaväärt :)
Siiski tundub mulle alatihti, et ehk oleks teil pilte lihtsam heledama tausta pealt vaadata... ma tõesti ei tea... palun andke nõu :)

*

Olen viimased paar nädalat elanud mõnusa Youtube mulli sees, kuna seal toimub ikka pidevalt midagi uut ja hullumeelset. Näiteks lükkasin käima paar nädalat tagasi ühe loosi, et anda tagasi tänu tolleks hetkeks 3000 kogunenud jälgijale. Olin absoluutselt veendunud, et loosis osaleb ehk 50 armsat fänni aga ohsapühajumal! Loosis osales üle tuhande inimese. No ikka täitsa sõnatuks võttis. Tundub, et auhind läks vaatajaskonnale hästi peale ja mis saakski mind rohkem õnnelikumaks teha kui teistele rõõmu toomine. Teate ju küll mind - ise hakanud üllatustekuninganna nagu ma arvan end olevat :D Loosi väljakuulutamist ja võitjate loosimist ma blogisse ei postitanud, kuna tundsin, et see on kuidagi sajaprotsendiliselt minu Youtube audientsi teema. Seega kui keegi teist peaks huvi tunduma, et mida ma seal siis küll välja loosisin - kutsun teid lahkelt videosid järgi vaatama:)
Samuti olen ma siiralt õnnelik, et minu kanalit on märgatud ja saan sellega mõne aja pärast juba midagi veelgi põnevamat ette võtta. Aga sellest kõigest juba siis kui see aeg käes on ;)

*

Käisime pühapäeva õhtupoolikul meie suvila maalapikesel (millega seoses meil Nilsiga tulevikus ääretult grandioossed plaanid on) kõvasti umbrohtu ja üleliigset loodust hävitamas. Saag ja hekikäärid on üks pagana hea trenn ma ütlen teile! Leidsin maalapikeselt eest ühe vohava rabarberipesa ja haarasin sealt kõik varred endaga koju kaasa. Muideks Nils teadis rääkida, et rabarberilehed pidavat mürgised olema (tõsi? ei? ja?) ja need jätsin kohe heaga leekivasse lõkesse. Kuna rabarberikooki on juba mitu korda küpsetatud, mõtisklesin pikalt, et kas valmistada kisselli või miskit muud põnevat. Otsus langes hoopis raberberimoosi kasuks. Otsisin välja kõige lihtsama retsepti, mis vähegi leidus ja nagu tavaks on saanud sattusin ikka Silja, Food & Paris blogilehe kütkeisse. Kasutasin SEDA retsepti ja loodetavasti saan seesuguse lihtsa toimetamisega hakkama. Rabarberid on igatahes koos suhkruga potis ja homme saavad need ka keedetud.

*

Nüüd aga katsun oma närvihaigele käsivarrele lamaskledes puhkust anda ja lasen teid lõpuks Jaanipäeva Vlogi vaatama. Minu meelest sai see täitsa vahva!
Tänaseks aga kõik ja räägime varsti jälle!


1 kommentaar:

Kertu ütles ...

Nõustun täiesti, viimasel ajal oli näha küll et oled olemuselt väsinud, mitte selline särasilm nagu alati. Nii et koormuse vähendamine oli ainuõige otsus :)!