Vist...jälle...trennilainel?

Hei armsad,

minu viimasest trenniga seotud postitusest on möödas juba oi-kui-kaua aega.... Seda aga ühel väga lihtsal põhjusel - ma olin suvel laisk nagu lohe!
Kui üldjuhul üritan ikka olla hirmus tubli ja mahutada minimaalselt kolm, ideaalis neli treeningkorda nädalasse, möödus suvi sellisel lainel, et enne hakkab taevast pussnuge sadama kui mina end liigutama viitsin hakata. Ääretult veidral kombel olen ma iga jumala aasta suve lähenedes meeletult ärevil ja sisestan nii endale kui ka kõigile minu ümber, et suvi on ju nii mõnus värskuse ja liikumise aeg, suvel saavutame kõik enda ideaalvormi, eks?!!? Pfftt...mida ettekujutust!
Reaalsus on aga see, et just suvel saabub hetk, kui tahaks lihtsalt susiseva grilli kõrval lösutades päikest võtta, nautida veinikokteili ja ei tule just liiga tihti mõttesse end metsarajale silkama seada kui päikesevõtu tunnid nii hirmsalt arvel on. Kui tööpäeviti aknast välja vaadates päikesekiired siiski motiveerivad, on koju jõudes juba hoopis midagi muud plaanis - piknik, kiire sulps mere ääres või mida iganes, et ainult trenni ei peaks tegema :D *oeh me and my brain*

Olgu, tõele au andes tunnistan, et päris 24/7 ma meritähe asendis siiski ei lamanud ja ehk ca. 10 korda seadsin kolme kuu jooksul sammud jooksurajale. Jõusaalis käisin viimati vast juunikuus ja augustisse planeerisin üldsegi maksepuhkuse, ehk katkestasin üheks kuuks jõusaalikaardi kehtivuse. Kokkuhoid on ostujõud nagu mulle meeldib öelda :D

Minu teinekord liigsele muretsemisele kalduv meel oli aga täiesti veendunud, et pehmemana tunduv vorm tähendab suve jooksul seeneliste kombel korvitäis kogutud lisakilosid. Jumalale tänu, et seda kilokest oli vaid 1! Ma olen miskipärast hirmsasti numbritest sõltuv inimene ja kuna mul kodus kaalu ei ole, kaldun ehk liigagi tihti kaalunumbri peale mõtlema ja selle ümber oma teguviisi sättima. Olgugi, et riidenumber suvega suuremaks ei läinud, tundsin end siiski ühe paraja volaskina kuna ma olin lihtsalt niivõrd laisk. Jah ma teaaaan, et üks, kaks või isegi kolm kilo kõikumist on naiste puhul absoluutselt tavaline aga tead las ma ütlen sulle, kui sa kunagi oled olnud suur - oled sa peast alati natuke liiga suur. It sucks!

Toitumise osas võtsin möödunud suvel ikka absoluutselt laadnalt ja liiga palju puhtale toitumisele tähelepanu ei pööranud. Ausaltöeldes ei morjendanud see asjaolu mind ka absoluutselt ja nautisin täiel rinnal jäätiseid, ühe korra sõin isegi pitsat (vau onju haha :D), maiustasin oma lemmiku kartuli kallal, sõin ohtralt riisi ja ei pannud kätt ette ka niisama näksimisele (popcorn, kommid, krõpsud - you name it). Kahjuks olen aga kord juba määratud elama sellise ainevahetusega, mis eelmainitud toitude kaasmõjul aeglustub ning hirmkiirelt kõike talletab. Oi kuidas ma teinekord kirun neid inimesi, kel õnnestub elada ainevahetusega, mida absoluutselt ei huvita kui palju ja mida süüa - toimib ikka väekiirusel.

Kuna aga kõik on uus Septembrikuus, tegin eelmisel nädalal algust taas korrapärase ja aktiivsema toimetamisega. Vedisin end lausa kahel korral pisikesele 6km jooksuringile ( ma ei hakka siin luiskama ja ütlen, et vahepeal kõndisin ka kuna ausaltöeldes oli selline tunne, et nüüd saabub surm ;D) ja eile võtsin julguse rindu ja aktiveerisin taas enda trennikaardi mille najal uhkelt ja sirge seljaga jõusaali kõndisin. Oh-sa-poiss kus pärast oli alles võimas tunne! Uskumatu, et nii pisike asi nagu trennis käimine suudab meeled 360 kraadi positiivsemaks muuta.

Et ma aga olen meeletult tüdinud oma eelmisest kavast, millega üsna tükk aega kuni maikuuni opereerisin, palusin Nilsil endale miskit uut ja põnevat otsida. Leidis tema sellise põneva kava nagu Back to Fit in 12-weeks. Tõmbasin koheselt alla ka nende mobiiliäpi, mille kaudu siis treeningsaalis mõnusalt näpuga saan järge ajada. Ma olen jõutrenni osas millegipärast ääretult valiv ja paljud harjutused mind end tegema ei motiveeri.  Eelmainitud kavas tunduvad harjutused olema just minu cup-of-tea ja ootan juba põnevusega jõusaalis vehkimist.
Eesmärgina sean endale vast lihtsalt asjaolu, et lihaseid pisut rohkem toonida ja välja tuua, sest ma ei tea kuidas teiega on aga mulle väääga meeldivad toonitud lihaseid naiste kehal. Enda juures armastan kõige enam käelihaseid - mis on mul kõige kiiremad kaduma kui trennist loobun ja kõhulihaseid - mis on vist ajapikku nii hullult vatti saanud, et on väikese polstrikihi all siiani kivikõvad ja ootavad vaid väljapääsu :D

Olen üritanud paari viimase nädala vältel ka toidulauda pisut tervislikumaks pöörata ja leida enda jaoks jälle see niiöelda zen, et tekiks viitsimine ja tahe katsetada-meisterdada-uuendada. Olen selle käigus avastanud ka paar uut ja põnevat retsepti, milledest lemmikuks on kindlasti juba mitmeid kordi tehtud kanahakkliha-kodujuustu kotletid. Te ei kuuu-juu-taa ette kui head need on! Ma ausaltöeldes vältisin kanahakkliha nagu kulutuld ja olin antud retsepti osas ääretult skeptiline - oh boy was I wrong!

Et Nils aga mulle pidevalt veejoomist konkreetselt peale sundis ja mind vähese vedelikutarbimise eest noomis, hakkasin eelmise nädala algusest tööl kaasas kandma trennis kasutusel olevat nö. lutiotsaga veepudelit, mille eelnevalt kodus millegi maitseküllasega täidan - näiteks sidruni ja laimiga. Maagilisel kombel olen suutnud lutiotsiku ning maitsenüansi kaasabil igapäev ära juua ca. 2L vett.

Ja muideks sõbrad - kui te veel endas sügisest spordivaimu ei ole üles leidnud, annan teile infoks edasi, et 10-18 september, korraldab Eesti Olümpiakomitee spordinädalat. Antud ürituse motoks on "Leia oma rütm" - mis on minu arvates üks igavesti õige tähelepanek! Justnimelt oma rütmis suudad end ju motiveerida ja omas tempos tegutseda. Minu rütm on näiteks jõusaalisport, samas kellegi teise rütm on rühmatrenn või sootuks akrobaatika. Igale ühele oma, eks!
Ürituse raames on avatud järgmine infoleht - www.spordinadal.ee , kust võib leida absoluutselt igast spordialast endale miskit meelepärast - ja seda kõike meeletult soodsalt või sootuks tasuta! Luusisin nende lehel pisut ringi ja avastasin, et katsetada saab lisaks jõusaalispordile näiteks kergejõustikku, vibulaskmist, lauatennist, wake'imist ja oi mida kõike veel.

Ühesõnaga - et ma nüüd siia nii grandioosselt oma vastleitud trennielevuse kirja panin - annaks jumal, et ma ka rajale püsima jään! Kuna hetkel on käimas minu sünnipäevanädal (nimelt kolmapäeval on teie ees üks värske 27 aastane) siis vihun kohe  eriti motiveeritult sporti teha, et uuele eluaastale tervislikult vastu minna. Loodan, et ka teie sügis tuleb aktiivne ja tervislik.

Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!