Esmaspäev, 5. veebruar 2018

Pilguheit möödunud aastale

Juba hirmus pikka aega tagasi nägin armsa Nineli blogis vahvana näivat küsimustejada 2017 aasta kohta. Et ma mitu aastat järjest niikuinii blogisse möödunud aastate kokkuvõtteid kirjutanud olen, leidsin end kohe küsimuste üle juurdlemas ja tahtsin endagi vastused kirja panna.
Iseenesest püüdsin kogu väest, et 2017 aasta mõtted uue aasta esimesel kuul blogisse kirja saada. Oleks nagu viisakas olnud aga no mis sa teed... ei ole see blogimine beebi kõrvalt veel minu võimekuste edetabelisse teed leidnud. Aga parem Hilja kui Leida eks... 😄

Kas tegid sel aastal midagi esimest korda?
Absoluutselt - olin rase ja ilmselgelt ka sünnitasin! Võrratu kogemus, mis ealeski ei unune. Või noh... rasked hetked ja piinav valu tollest päevast on nüüdseks juba küll igatahes ununenud... Aga eks see vist nii käibki. Esimest korda kogesin kolm kuud väldanud kõhugrippi meenutavat iiveldust ja nägin esmakordselt milleks üks naine ja keha tegelikult suuteline on. Võimas värk!


Milline on su 2017 aasta olnud?
Täis seinast-seina maksimeeritud hormonaalseid emotsioone, seikluseid, kogu väest tulemusele orienteeritud pingutamist, kuude viisi magamata öid, organismi proovile panemist, nuttu, naeru ja südantlõhkavat õnnetunnet.

Kas armusid sel aastal?
Jah! Armusin kõige sügavamal ja erilisemal moel enda pojakesse. Samuti armusin uuesti enda kallisse Nilsi, kelle teostatav isa ja perepea roll mind teda täiesti uues valguses nägema ja hindama pani.


Milline kuupäev aastast 2017 ei unune eal?
19.09.2017 - päev, mil karupojake maailma uudistama saabus.

Suurim edasiminek möödunud aastal?
Kuigi ma võiksin põhimõtteliselt igale küsimusele midagi enda armsast pojakesest kirjutada, püüan nüüd oma mõttemaailma pisut avardada ja leian, et üks suurimaid edasiminekuid möödunud aastal oli enda tunnustamine ja leidmine loovas võtmes. Päris enda ettevõtte asutamine ja selle rakendamine oma oskuseid maksimeerides.

Parim ost?
Tükk aega nuputasin hetkel selle punkti üle... et kogu beebiteemaline kraam oli pigem vajadusel põhinev siis neid ma siin mainida ei tahaks. Ilmselt oli mu lemmikuks meie uus söögilaua-toolide komplekt, mille peale köögiremonti meile organiseerisin. Kui varem hoiustasime köögilaua peal vaid igasugu nodi ja ealeski köögis söömiseks koos maha ei istunud, siis nüüd on asjalood hoopis teistmoodi. Kõik hommikusöögid ja tihti muudki toidukorrad, veedame mõnusasti perekonnana koos köögis.


Mille peale kulus kõige rohkem raha?
Kohe kui olin dekreeti jäänud, otsustasin ette võtta ühe parajalt nikerdamist vajava remondi, mille käigus uuendasin meie kodus esiku ja köögi. Et alguses plaanisin projekti alla vaid mõnisada eurot panna, juhtus lõpuks ikka nii nagu tavaliselt ja kulu oli enam kui poole suurem. Seda aga muidugi ka seetõttu, et ma olen juba kord selline, et kui näen miskit parendamise väärilist, pean ma sellega otsekohe tegelema ja nii see kopikas remondile kuluski. Tulemus oli aga igatahes seda sajaprotsendiliselt väärt.




Kas miski tegi sind väga õnnelikuks?
Jah - dekreediaegne rasedus. See periood oli lihtsali nii-ii-ii mõnus. Olemine oli väga hea ja tundsin ennast kõhukesega ringi veeredes uskumatult hästi. Kuna jäin dekreeti üle kahe kuu enne sünnitust, sain täpselt parajalt nautida ja toimetada nii kuis süda lustis. Ja jumalaletänu, et ma nii vara jäin. Kui oleksin jäänud dekreeti klassikaliselt - 30 päeva enne sünnitust - oleksin kodus saanud olla vaid ühe päeva, sest noh... karupojake ei mallanud ju pikalt kõhus chillida 😄


Aasta laulud?
Ed Sheeran - Barcelona
Ed Sheeran - Nancy Mulligan
Harry Styles - Sign of the Times
Marshmello ft. Khalid - Silence

Kellega oled kõige rohkem aega veetnud?
Ilmselgelt Nilsiga 😄 Teisel kohal on karupojake, kes liitus meiega septembrikuus.

Kas oled aastal 2017 olnud suhtes?
Jah, tähistasime Nilsiga detsembrikuus seitsme ühise aasta täitumist.


Aasta 2017 reisid?
Möödunud aasta reisikogemused piirdusid seekord vaid Helsinki päevareisiga. Noh... tegelikult pidime koos Nilsiga märtsikuus minema ka Londonisse, kuhu minu kabujalakesed veel eales jõudnud ei ole. Plaanis oli külastada nii maailmakuulsatest Youtuberitest kubisevat Brightonit kui ka kõiki Londoni pakutavaid legendaarseid vaatamisväärsuseid. Lennupiletid olid juba ostetud aga... juhtus nõnda, et pojake minu kõhus tekitas mulle sellist iiveldustralli, et otsustasime reisi ära jätta.


Midagi, millest tundsid aastal 2017 puudust ja mida ootad aastal 2018?
2017 aastal juurdlesin pikalt kas ja kuidas edasi minna nii blogi kui ka Youtube kanaliga. Aasta lõppedes olin aga enda soovides ja valikutes selgusele jõudnud ja selle üle on äraütlemata hea meel.

Aastalt 2018 ootan põnevat ja emotsiooniderohket kooskasvamist pojakese ja Nilsiga. Ootan pikisilmi mitmeid lähikonnas sündivaid pisikesi beebikesi ja juba näen, et tulevikuaastad tulevad vahvad ja lasterikkad. Lastega on see eluke ikka täiesti uus ja hoopis midagi muud. Uued rõõmud - uued mured. Vahva värk igatahes.
Samuti ootan kannatamatult meie oma pesakese ehitust, millega nüüdseks loodetavasti mõne kuu möödudes lõpuks alustada saame. Meie oma majakene metsaveerel - mõnus, nii mõnus!

Kui nüüd aga hetkesoovidest lähtuda siis üks pisikene unistus on magada 😅
Magada kasvõi ühe korra üle 2-3h järjest... eks näis kas unistused on mõeldud selleks, et täituda.

Kuidas tähistasid oma sünnipäeva?
Et mul septembrikuu alguseks oli juba ees üsna arvestatava suurusega pall, kokkasin ja katsin kodus pika laua meie üsnagi suurele kärgperele ja rohkemat plaani ei võtnud. Sünnipäevaraames väisasime koos Nilsiga ka päevareisina Helsinkit, peale mida juba kaks päeva hiljem olingi haiglasse teel, et pojakesega kohtuda. Minu ja Nilsi viimane reisuke kahekesi on jäädvustatud kenasti ka videosse.

Kas miski oleks saanud su aasta paremaks teha?
Eks see inimloom ole kord selliseks loodud, et alati jääb õhku rippuma asjaolu, et üks või teine aspekt võiks ju olla tehtud veelgi paremini, veelgi suuremalt, veelgi kiiremini. Teinekord tuleb aga lihtsalt minna lasta ja enam mitte jääda ootama seda veelgi veelgi veelgit. Suures pildis ma ütlen ausalt, et 2017 oli üks igavesti kordaläinud aastakäik. Kui nüüd pisiasjade kallale ikkagi nokkima minna, siis ehk kirun end pisut seetõttu, et oma kreatiivsust juba varem piisavalt väärtustada ei taibanud ja ettevõtte asutamisega niivõrd pikalt jokutasin.

Keda sa igatsesid?
Ma ütleks et sisimas igatsesin kindlasti seda, et oma suure perekonnaga rohkem aega veeta saaksin. Inimestel on kõikidel aga oma elu, mis hargneb omakorda perekonnaks, lasteks, vanemateks, sõpradeks ja tihtipeale on üksteise jaoks raske aega leida. Elu teeb aga omad korrektuurid ja peale pojakese sündi olen perega kordades rohkem aega veetnud ja tunnen selle üle vaid siirast rõõmu.

Parimad uued tutvused?
Sajaprotsendilise kindlusega minu superäge beebigrupp. Kiftid naised, kellega enda rasedust ja beebiaega lausa lust jagada on.

Midagi, mis tahad uuele aastale vastu minnes endale öelda?
Ole kannatlik ja anna endale aru, et kõik on mööduv. Hinda igat hetke ja keskendu rohkem positiivsele.

Selline see 2017 saigi -  emotsiooniderohke ja igas mõttes kõige erilisem, mida eales kogenud olen. Viimane aeg on ta nüüd aga teele saata ja lõpuks end uude aastasse sisse seada. Tänaseks aga kõik ja räägime aga varsti jälle!


3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sellised postitused on nii lahedad!

Mis valdkonnas su firma tegutseb? Kaugele linnast teie uus koduke tuleb?

Liisa Pärnpuu ütles ...

Ettevõtte tegevusalaks on hetkel reklaam ja turundus :) Koduke tuleb linnast ca 25km kaugusele...

ninel ütles ...

ise oled armas :D