Neljapäev, 24. oktoober 2019

(kile)kotib?

Käesoleva kuu alguses seisin silmitsi enda keskkonnateemaliste pahedega, võtsin südame rindu ja jagasin neid ka Kogumispäeviku keskkonnakuu raames teistega. Ülesande täitmiseks pidin esmalt aga kodus tõsise pilguga otsa vaatama kõigele mida me siin üle jala teeme ja paremini saaks. Esikoha minu silmis sai muidugi asjaolu, et me ei sorteeri prügi ja ega kaugele maha jäänud ka hiiglaslik plastikutarbimine. Olin juba täiesti motiveeritud meie probleemidele lahendusi otsima kui järsku jõudis kätte reisiaeg, pakkimine, lendamine ja kõik muu, mis mu mõtted täiesti okupeerisid. Teotahe oli selleks hetkeks kadunud ja otsustasin, et ahh pärast reisi vaatan sellele teemale uuesti värske pilguga otsa. Ja oi kui värske see pilk nüüd sai!

Kümme päeva välismaal andis asjale ikka hoopis teise perspektiivi ja näitas, et vaatamata kõigile Kogumispäeviku videopostituses välja toodud pahedele, toimime me siin ikka päris keskkonnateadlikult. Alati saab muidugi paremini aga praegu oleme ikka vähemalt juba poolel teel, võrreldes sellega mis teisel pool merd toimub. See metsik kilekotindus ja plastpudelindus oli ikka täiesti teine maailm. Mind vaadati pigem väga küsiva pilguga, kui avaldasin soovi kilekotti mitte vastu võtta, sest ühe mähkmepaki või plätupaari kilekotti mässimine tundus neile lihtsalt hädavajalik. Ma ei liialda kui ütlen, et loobusin kilekotist vähemalt kümnel korral aga paraku mingi osa sattus meile ikkagi kuidagi kohvrisse kaasa ka. Järelikult ei olnud kõrvalepõiklemine täielikult edukas aga noh sul tarvitseb osta vaid üks väike pulgakomm ja sekundi murdosa kiirusel on see väike kommike kilekotti pakendatud. No täiesti müstiline ma räägin.


Reisilt saabudes oli mott ikka rohkem kui täiega laes, sest kultuurišokk oli korralik. Olen ise juba aastaid riidest poekottide fanaatik ja võtsin neid ka usinalt reisile kaasa. Pakkisin neisse nii jalatseid, pesuvahendeid ja kõike muud mida tavaliselt ju reisikotis kilekotiga eraldatakse. Tahaks öelda, et meil lihtsalt ei olegi juba ammu kodus kilekotte, aga tegelikult neid ikka e-poest toidukulleriga omajagu meieni jõuab. Kuulu järgi pidavat aga poed juba üsna hoolsalt kottide ületarbimisel silma peal hoidma, mis on minu silmis ikka väga suur pluss. Tegelikult kui ma ausalt ütlen, siis eks mõnikord ju tõesti riidest kott ununeb ja tekib vajadus poest mõni kandevahend osta. 95% juhtudest valin ma siis küll paberkoti aga kui tõesti on võimalus ainult kilega toimetada siis tekib tõeline rahvusvaenlase tunne - löön silmad maha ja sätin selle va kilekoti kiirelt lindile, et saaks selle asjaga juba ühelepoole.

Puu- ja juurviljad jõuavad meie koju kas täiesti lahtistena või võrkkotis. Mäletan, et esimesed korrad kui võrgus puuviljad kassalindile panin, olid kassapidajad pisut kimpus, et mis sa siin nüüd korraldad ja pomisesid endamisi, et kas peaks selle koti ka süsteemist läbi lööma või kas nüüd viljaletist saab selliseid tasuta. Nüüd olen neid juba rohkem ringluses näinud ja müüjadki tunduvad teemaga rohkem tuttavad olevat. Aga no tõesti ei ole mitte vähimatki probleemi virskud-õunad-porgandid koju tuua ka kotita, sest tegu on ju ometi viljadega mis saavad kodus nii kui nii korraliku pesu.

tacoõhtuks valmistumine
Oleme püüdnud viimastel kuudel prügikottidega ka biolagunevate peale üle minna, et ei tekiks isegi vajadust kilekoti järele. Algselt ajasid need ikka tegelikult korralikult närvi, sest pehmeid biokotte oli üsna keeruline prügikasti külge haakida. Kippusid teised ikka väga lihtsalt purunema. Ilmselgelt ostsime aga esimeses tuhinas soodsa diiliga liiga väikesed kotid.
Prügi sorteerimise teema on tegelikult küll see, mis mind suhteliselt kimbatusse ajab. See on lihtsalt müstiline kui palju plastpakendeid me pahaaimamtult iga jumala päev prügikasti loobime. Esiteks võtavad nad meeletult ruumi ja lihtsalt vastik tunne tekib seda prügiladu vaadates.
Kortermajas elades jäi harjumus, et olme- ja paberprügi käib eraldi prügikastidesse ja seda oleme saanud ka nüüd eramajas praktiseerida. Paber läheb põletamisse aga muu prügi tuleks veel omakorda sortida. Terve kuu on mul peas vasardanud mõte kompostimisest ja olen selle kohta ka omajagu uurinud. Leidsin ühe hästi lihtsa ja loogilise kompostimise ABC, mis mulle teema väga hästi ära seletas ja nüüd on kompostientukas veel suurem!
Mäletan üsna pisikesest saati, et siin samas, kus nüüd kõrgub meie koduke, pesitses suvila aianurgas kompostikast, kuhu vanaema juhendamisel ikka kõik munakoored ja õunasüdamikud viima pidin. Täpselt sinna samasse ma ühe püsti panna tahaksingi, et biojäätmed leiaks endale pisut parema pesitsuspaiga kui prügikast, mis niigi liiga kiiresti täis saab.
Kusjuures alles nüüd keskkonnakuu alguses sain Kogumispäevikust teada, et eramajadele pakutakse tasuta pakendiveo teenust. Pakendid omakorda töödeldakse ümber rõivasteks, autodeks, klaasvillaks ja milleks iganes veel. Nagu issake! Halleluuja mida luksusteenust. Kui ma nüüd hakkan mõtlema, et biolaguneva paneks komposti, pakendid saadaks tasuta veoga ära ja paberi põletaks ahjus... põhimõtteliselt võib prügiveo teenuse ära lõpetada?!? 😅 Kas keegi teist kasutab tasuta pakendivedu?

riidest poekottide varasalv
Vähemalt selles osas võin endale küll patsu anda, et veepudelid jäävad meie pere poolt kõik poodi. Kunagi ammu ammu aastaid tagasi olin tohutu maitsevee fanatt aga peale seda kui tervislikust toitumisest pisut aimu sain, kukkusid need pooleteist liitrised maitseveed igapäevasest tarbimisest ikka väga kiiresti välja. Hull biznez ikka tegelikult veest tehtud - tegin siin kiire arvutuse, et kui ma igapäevaselt juba aastaid kraaniveega täidetud veepudelit kaasas ei kannaks, oleks mu kulu VEE joomisele aastas ca. 250€. Liidame siia juurde veel Nilsi, kes joob vett minust palju rohkem ja meie pere kulu oleks äkki ligi 600€? Jeebus küll. Ma olen õnneks märganud, et enda pudeli kaasas kandmine on viimastel aastatel pigem tavapäraseks saanud ja ühekordses plastpudelis joogi ostmine pigem harvenenud. Järgmine mõistlik samm minu poolt oleks muidugi see, et kaasaskantava plastpudeli vahetaksin näiteks klaaspudeli vastu.

Üks koht kus me aga taaskord oleme täiega plastpakendi orjuses, on pesuvahendid. Nii isiklikud, kui ka pesupesemiseks tarbitav ja kõik säärane. Olen juba ammuilma tahtnud proovida palju kiidetud tahket šampooni ja enne selle kuu lõppu kavatsen selle kindlasti ka ette võtta. Lushil pidavat vist päris head olema? Pesitsevad need tavaliselt pisikeses metalltopsis ja näevad üsna esteetilised välja. Kodukeemia osas loodan pisut nõuandeid ja abi saada juba järgmisel kuul kui Kogumispäevikus rullub lahti kodutemaatika. Samas on mulle juba praegu ka Eesti turul silma jäänud mõned puhta koostisega ja loodussõbraliku pakendiga pesuvahendid, mis tuleks tegelikult ära testida. Ma ei saa sinna midagi parata aga olen üks nendest inimestest, kes naudib pesupulbrist tulenevat "puhta pesu" lõhna. Adun küll, et ilmselt on see lõhn päris keemiline aga no meeldib, mis sa ikka ära teed.

Võib-olla tuleneb see pisut ka sellest, et hästi paljud rõivad jõuavad meie koju teiselt ringilt ja lendavad seeõttu esimese asjana pesumasinasse, et "värske" lõhn saavutada. See toob meid omakorda juba korduvkasutamise teema juurde, millest olen blogis küll vist juba päääris palju juttu teinud. Hullult südamelähedane ja põnev teema mu jaoks. Me ju mitte ainult ei korduvkasuta igapäevaseid tarbeesemeid nagu näiteks rõivad ja mänguasjad, vaid ma löön totaalselt särama kui taamal terendab mõni isetegemise projekt. Vanast uus on minu meelest täiega tuus! SIIN postituses saate kiigata mõnda mu lemmikut kirbukaleidu ja SIIN näitan teile ette uues kodus tehtud mööblitaastamise projektid. Eelmises kodus sai neid isetegemise projekte muidugi ka seinast seina - nii plastlusikatest lambikuplite kui ka köögiremondi näol.
Tuleb tunnistada, et ilmselt oleks kõige keskkonnatealikum pigem üldse kiirmoest hoiduda ja investeerida vaid kauapüsivatesse ja kvaliteetsetesse rõivastesse, mis kannatavad kandmist aastakümneid. Aga noh... mu maitse ja eelistused vahetuvad nii sigatihti, et pigem paotan kirbukate uksi ja hoian rõivaid ringluses.

Ühesõnaga, tõmbame nüüd otsad kokku. Ma püüan sel kuul end nii palju veel keskkonnasõbralikumaks motiveerida, et kompostikast tekkigu ja plastpakendid vähenegu! Millisest keskkonnateemalisest pahest sina tahaksid kõige rohkem võitu saada?

2 kommentaari:

Taavi ütles ...

Väga tubli!
Siit paar pikka sammu edasi ... märkasin avokaadosid pildil ja juttu virsikutest. Mõtlemisainet - kuidas need Teie lauale on jõudnud ... pikk teekond lõunamaalt - transport. Meil ju ka oma aia- ja metsaannid, mida me tegelikult oleme sajandeid manustanud. Kui edumeelsemad kliimaaktivistid on hakanud loobuma pikkadest reisidest, siis sama peaks kehtima toiduainete reisimise kohta.

parimat
T

Punapea ütles ...

Pakendiveo teenust (https://tvo.ee/elanikele/teenuste-tellimine/pakendikott)
kasutan mina.
Hästi mugav on, kuigi eks tuleb ka pakenditele selleks ajaks koht leida (meil on garaažis sellesama kollase kotiga) ja köögis 2 paberkotti, kuhu pakendeid kogun ja neid siis kollasesse jooksvalt tühjendan. Mõtled küll et ega see kott ju täis ei saa, aga saab üsna kiirelt - ja see aitab pakenditarbimisele ka rohkem otsa vaadata ja läbi mõelda need asjad, mida teisiti teha - oma karbiga ostmine, suuremas koguses etteostmine, lahtiselt ostmine jm. Tegelikult on võimalusi nii palju.

Pakendite sorteerimisest - ei ole tegelt nii suur töö ! Ma ise olin kunagi .. no kui mitte sorteerimisvastane, siis ei näinud sellel mõtet - ikka lähevad ju ühte kohta. Nüüdseks on see süsteem (ja ma ise ka, hehe) ikka kõvasti arenenud. Näiteks rohelisemelu.ee blogi kirjutab väga lihtsalt oma pere pakendisorteerimisest.