Uued tehnika"vidinad" minu elus

Heiii,

alustan täna kirjutamist ülima ekstaasiga kuna viimase kahe päevaga on minu ellu lisandunud kaks suuuuurt ja vinget ja tähtsat ja lahedat ja vajaliku tehnikalisa mida tahaksin ka teile näidata.
Ehk mäletate, et eelmises naistepäeva teemalises postituses kuulutasin kõva häälega, et Nils olevat mulle valmistanud mingise üllatuskingituse. Olin üllatuse tulekust niivõrd elevil ja lootsin siiralt, et ma seda enne kätte saamist juba ära arvata ei jõua.
Nimelt on pea, et alati üllatuste ootuses Nils mulle niivõrd palju vihjeid andnud, et mina vana salakaval detektiiv suudan kõik välja nuhkida (enda meelehärmiks muidugi). Seekord ma arvasin üllatuse ka peaaegu ära, aga mitte päris :D
Nimelt oli mul teada, et minu jaoks on kuskilt miskit tellitud ja üllatus viibib veidi kuna kuller ei ole seda veel Nilsile kohale toimetanud. Hakkasin kohe meeleheitlikult mõtlema, et mis kes kus see nüüd siis olla võiks...
Eile kui ma töölt koju jõudsin, oli Nils ise nii põnevil ja tippis kikivarvukil, et saaks mulle juba kähku üllatuse üle anda.
Nii, aga mis ma siis kingiks sain??

Nagu pildilt näha võib on tegemist nüüdseks päris minu enda GoPro kaameraga! Muidugi pean tunnistama, et säästu-kuninganna minus suutis esimese asjana mõelda ainult, et "Issssssand see oli ju niiiii kallis!!!", aga Nils suutis koheselt olukorra ümber pöörata tõdedes, et mulle lihtsalt peab selliseid asju kinkima, sest ma ei tee ise mitte kunagi oste, mis ületavad 15€ piiri ja jään seljuhul lihtsalt headest asjadest ilma :D Väga õige!

Meie pisike nunnu GoPro'ke on lihtsustatud variant ja sobib ideaalselt nö. amatöör-filmijatele. Tema kere on üleni plastikust ja turvaliselt läbipaistva ümbrise sees kinni. 

Kui me Austrias käisime, filmisime samuti kogu tegevuse üles laenatud GoProga ja ma armusin sellesse ülepeakaela. Mulle sobis tema kvaliteet ja kasutajasõbralikkus. Tema lihtsus ja kerge käsitlemine. 

Nüüd ei jäägi muud üle, kui vaid mälukaart sisse osta ja laupäeval esimene video temaga linti võtta. Mainin saladuskatte all ära, et tulemas on üks päris põnev ja naljakas video :)

Kui GoPro sadas mulle sülle kui välk selgest taevast, siis järgmine asi millest teile räägin, on olnud minu poole teel juba paar kuud. 

Kindlasti ei saa seda nimetada pisikeseks tehnikavidinaks kuna paramparamparaaaaa, see on auto!

Nimelt oleks ma tänaseks päevaks olnud autojuht juba 9 aastat ja olen omanud kahte autot. Esimene auto oli minu esimene-armastus Honda Jazz, mis oli aastaid absoluutselt laitmatus korras ja teenis mind suurepäraselt hästi. Kui ma temaga aga olin juba 5 aastat sõitnud, hakkas ta väsima (sest ostmishetkel oli ta juba mõned aastad kasutatud) ja tuli see väikseke välja vahetada. Otsus langes Citroen C4'ja kasuks, mis tol hetkel võlus mind eelkõige enda ilusa välimuse poolest. Ostuhetkel oli temagi kasutatud ja juba päevi näinud kuid esimesed aastad siiski tublilt vastu pidas. Kui aga aastad möödusid, hakkas selle prantslase iseloom murduma. Ma nägin kuidas ta päevast-päeva Eesti ilma- ja teeoludele alla vandus ja lihtsalt katki läks. 

Nagu ma juba sada korda maininud olen, ei tõuse minu käsi lihtsalt kulutusi tegema. Remontisin küll autot visalt aga uut autot ma vaadata ei julgenud. Uue auto ostuga kaasnesid minu jaoks niivõrd keerulised paberimajandused ja panga-asjaajamised, et üritasin selle peale lihtsalt mitte mõelda.

Möödunud sügisel aga mehed minu elus, isa ja Nils, võtsid mul kratist kinni ja andsid mõista, et on aeg soetada lõpuks midagi uut ja korralikku. 

Üsna mitu kuud vaagisin erinevate mõtete vahel, et millist autot siis valida. Kui käesoleva aasta alguses lõpuks kõik detailid paika said ja auto tehasetellimus sisse antud, jäin pikisilmi oma tutikat isendit ootama.

Lõpuks jõudis aeg nii kaugele, et eile said tehtud viimased pangatoimingud, korjatud peale Citroeni suverehvid ja viimane pesukord pesutänaval tehtud. Täna hommikul viisin oma neli aastat ustavalt teeninud Citroen'i Škoda esindusse ja vahetasin ta täitsa tuttuue Škoda Fabia vastu.

Škoda poisid olid mu autokese niivõrd kenasti katte alla ära peitnud, et põnevust ikka viimse hetkeni põhjas hoida. Ja siin ta on, minu uus sinine-mini-rallikas! Täiustatud kõikide soovitud lisade ja vidinatega. 

Minu suurim rõõm peitub selles, et kui 9 aastat sõitsin südamerahus manuaal-käigukastiga, siis nüüd on mu elu umbes 5x lihtsam ja saan esimest korda ringi rallida automaat-käigukastiga. Teiseks suurimaks muutuseks antud auto puhul on asjaolu, et telefoni saan ühendada Bluetooth'i kaudu otse auto kompuutrisse, ehk lõpuks on mul võimalik autoga sõites ka legaalselt telefoniga lobiseda :D Katsetasin selle täna hommikul ka kohe Nilsile helistades järgi ja sain teada, et mul ei olegi vaja autos esiaknasse röökida, vaid võin ka üsna tasasel häälel omaette rääkida ning heli jõuab siiski suurepäraselt vastuvõtjale kohale :D

Long story short - olen oma uute tehnika"vidinatega" ülepeakaela õnnelik ja eriti rahulolev, sest tean, et nüüd pikalt ei ole tarvis enam miskit soetada.
Kui te peaks üht blondi isendit linnapeal GoPro käes ringi silkamas või sinise rallika roolis (aeglaselt) kimamas nägema, olge aga lahked ja pange lehvitused minu poole teele :).

Praeguseks aga kõik ja räägime varsti jälle, tšau!