neljapäev, 24. august 2017

Tervislikud valikud (toa)piknikule

Kas te teate seda tunnet, kui lähenemas on nädalavahetus ja peas vasardab päevi ja päevi mõte - midagi ju peab ette võtma... midagigi noh... nädalavahetus ju siiski!
Eriti hullult käib see mõte ajudele minu meelest suvel, kus on lausa sund igal võimalikul juhul nina toast välja pista, et ikka viimsedki D vitamiini raasud enne sügishooaega kokku koguda.
Mul on hetkel käsil muidugi ka selline periood, mil ma olen kodus dekreedis, beebit veel pole ja kogu-friggin-aeg on vaja mingeid plaane genereerida. Iga minut on vaja millegi kasulikuga sisustada, sõita, teha, toimetada. Nii siis möödunud nädalavahetuse lähenedes ma otsustasingi ilmajaamu usaldada ja planeerisin meile reede õhtuks ühe mõnusa üllatuspikniku.
Panin valmis meie piknikukorvi ja tekid ja hakkasin nuputama põnevaid piknikuampse. Kuna üritame mõlemad ikka üsna tervislikku joont ajada, ei tahtnud ma minna lihtsat juustukuubikute-pirukate-viilutatud suitsuvorsti teed ja üritasin pisut rohkem üllatuselementi sisse tuua.

Üllatuselemendi tõi esimesena sisse hoopis ilmataat, sest temal ei olnud küll mõttes ühtegi piknikut hostida. Ilmselgelt sadas juba poolest päevast korralikult padukat ja plaanid tuli kärmelt ümber mängida. Egas seal muid võimalusi muidugi olnudki, kui otsida välja mõni mõnusam film, laotada piknikukraam elutoa põrandale ja teha üks näputoidu-õhtusöök hoopis toas. Iseenesest pole sest ka hullu midagi, sest noh, oligi vähem tassimist ja toitude karbistamist eksole 😃


Meie mõlema lemmikuks osutusid lavashipõhjal hawaii stiilis pizzakorvid, mille valmimiseks kasutasin täistera lavashi (kandiline variant), riivitud mozzarella juustu, tomatipastat, pizzamaitseainet, ananassi ja kalkunisinki. Esmalt lõikusin lavashid ruutudeks ja asetasin muffinipanni aukudesse kaks ruudukest risti, sisse lisasin kõike eelmainitut ja küpsetasin 200 kraadi juures kuskil 10 mintsa. Pizzaampsud said lihtsalt ii-mee-lii-seed!


Et mul oli millegipärast ilge kihk ajada toitu vardasse, nuputasin välja ka kaks põnevana tundunud vardakombot. Esimese jaoks küpsetasin kanafileetükid paneeringus ning lisasin vardasse kirsstomateid ja basiilikulehti ning teise variandi jaoks ajasin vardasse melonikuubikud, prosciutto singi ja mozzarellakirsid. Kanavardad lähevad kindlasti mingi hetk mõne ürituse jaoks kordamisele, sest neid oleks jube mõnus pugida mõne salati kõrvale. Ma isiklikult väga suur lihalemb just ei ole, seega selline pisike maitsekas amps on täpselt paras.



Et ühelt õigelt piknikulaualt ei saa aga puududa ju muidugi ka klassika - lavashirullid - kasutasin pizzakorvidest üle jäänud täistera lavashi ja määrisin selle täies mahus lahja toorjuustuga, katsin pealt juustu, kalkunisingi ja lehtsalatiga ja rullisin aga kokku. Mulle isiklikult sellised vähese sisuga lavashid istuvad hästi, ei pea muretsema pudenemise pärast ja rullid püsivad ka kenasti koos.


Tegelikult oli sellise valikuga minu poolt esialgne piknikumenüü lõpetatud. Küll aga oli mul veel tunnike aega enne Nilsi saabumist ja nagu ma juba enne mainisin, ma ei suuda lihtsalt paigal püsida. Rase pool minust käis ajudele, et ka midagigi magusat oleks ju vaja, sest arbuusi on juba sel suvel magusapähe söödud ette ja taha. Seega avasingi köögikapid ja tegin väikese improvisatsiooniringi, et kiirelt kokku visata üks marja-purukook. Purukoogid on juba pisikesest saati ühed mu suured lemmikud ja ei saa salata, et pistsime terve koogi pea et ühe õhtuga nahka. Sai vist hea teine.
Kasutasin koogi jaoks täistera nisujahu ja sisutäiteks külmutatud marju ja mustikamoosi. Retsepti näppasin SIIT lingilt. 


Maitsvate ampsude kõrvale rüüpasime aga kihisevat mahlajooki, sest et ka rase tahab teinekord midagi huvitavat peale vee 😃  Miskipärast olin ma küll veendunud, et toidust jääb meile õhtusöögi näol väheks aga loomulikult juhtus hoopis nii, et enamus toidust jäi alles ja valmistatud kogusest oleks tegelikult võinud ära toita vähemalt neli inimest. Sellegipoolest on selline pisut rutiinist väljas õhtusöögiplaan ja filmivaatamine igati mõnus ja meie kodus alati tervitatav. Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nägin just su vlogi ja no see kaaluteema raseduse ajal. Ma mõtlen iga kord kaalule astudes, et kas see on nüüd suurenenud rindade eest, lootevesi, laps ise või olen lihtsalt lisakilo kusagile puusale juurde söönud. :D Ma tean, et peabki kaalu juurde tulema, aga ikkagi on nii hirmus, et numbrid nii kiiresti liiguvad. Tore, et keegi selle nüüd välja ka ütles.

Liisa Pärnpuu ütles ...

No just just, millegipärast inimesed kes ei ole rasedad, arvavad et kaalutõus raseduse ajal on ju nii loomulik ja tavaline asi. Ise samal ajal veel võtavad vaevaks kommenteerida et wow sul on vist päris suur kaalutõus olnud... nokk kinni saba lahti ausõna :D Naisemõistus ei lase ilmselt mitte kunagi kaalutõusu loomulikuna võtta, ka raseduse ajal mitte.