Koduperenaise ajast, ajastusest ja netipoodlemisest

Tänaseks päevaks olen koduse perenaise rolli saanud etendada juba rohkem kui üheksa kuud, milledest seitse olen peaasjalikult tegelenud paralleelselt nii pojakesega kui koduse majapidamise korrashoiuga. Ja ma lihtsalt armastan seda!
Hakkasin siin mõtlema, et meenutan endale mingil määral neid kurikuulsaid 50ndate koduperenaisi. Teate ju küll, need kes muudkui küürisid, keetsid ja toimetasid. Ise samal ajal aga ideaalses kleidikeses ja soengus juustega mööda elamist ringi kepsutamas. Noh... minu panus sellesse ilus olemisse on täna näiteks selline, et hommikul määrisin end marineerima isepruunistavasse kreemi, et vähegi magamatust oma näolapikesel peita püüda. Ilmselt mitte kõige kaunim vaatepilt, see tolmulapp käes, kergelt oranzikas daam siin hommikumantlis ringi hõljumas.

Olen alati olnud nagu orav rattas, vaevu suudan võtta selle tunnikese blogimiseks maha istuda, samal ajal ise mõeldes, mida kõike järgmiseks ära teha. Teate ju küll - muudkui remondin, askeldan ja toimetan.
Tänase poole päevaga olen näiteks ära jõudnud teha juba nii palju, et hommikuse pannkoogiteo kõrvale vaaritasin pojakesele tulevaks nädalaks suvikõrvitsa-, lillkapsa- ja bataadipüreed sügavkülma valmis (ise samal ajal nuputades, et peaks vist pirnid keema asetama, et ka pirnipüreed valmistada), peale hommikusööki tuulasin kiirelt tolmulapiga üle kõik pinnad ja põrandad, sest minu jaoks pole olemas mitte midagi jõledamat kui pudised põrandad, monteerisin valmis uue video, valmistasin lõunasöögi ja seda kõike lapsega toimetamise kõrvalt, olles ärganud kell 6.30 hommikul ja sealhulgas ka viis korda öösel pojakesele süüa andnud.
Unedefitsiit on saanud uueks reaalsuseks ja oma aega kui sellist pean näpistama enamjaolt pojakese lõunaune arvelt, ise samal ajal koduste toimetuste mõtteid vägisi eemale tõrjudes. Okei, okei - Nils ka natuke ikka kõrvalt aitas lapsega toimetada, seega kasutasin seda pühapäevast aega lihtsalt võimalikult produktiivselt ära.
Mõni päev lihtsalt on selline, kus muudkui toimetad ja toimetad. Need on ju tegelikult ideaalselt balanseeritud nende päevadega, kus unevõlg on niivõrd halvav, et jõuan vaid pojakesega mängukaare all oma tavapärases kodurüüs - hommikumantlis, krunn peas, sussid jalas ja näpuotsas jahtunud kohvitass - kaasa laliseda. Ilmselt elab iga ema tõe järgi, et päevad ei ole vennad.

Olen nüüdseks seitsme kuuse pojakesega üritanud rohkem tegevusi päevakavasse võtta, tihedamini külas käia ja muid vahvaid toimetusi väljaspool kodu teha. Ühe jaoks mul aga veel julgust ja mahti pole olnud, nimelt pojakesega koos poodlemine. Toidukaubad tellime ju iganädalaselt netipoodlemise kaudu ja tuleb tunnistada, et ega ma midagi muud ka teha tahaks. Toidukottide tassimine on nii eilne päev! 😅
Tuleb tunnistada, et ka muud shopinguvajadused olen üle kolinud e-poodidesse. See pisike oma aja aken on lihtsalt nii kitsuke, et pigem piilun ringi internetis kui suurtes kaubanduskeskustes.
Hetkel meenub vaid mõni üksik kord viimase seitsme kuu jooksul, kui olen oma nina kohe päris poe ukse vahelt sisse pistnud. Kõik riided nii endale kui ka pojakesele olen skoorinud siiani neti vahendusel.

Et minu ilunõuded on seitsme kuuga üsnagi devalveerunud, on mul igakord äraütlemata hea meel kui õnnestub end kuskile minekule sättida ja selleks puhuks ka pisut rohkem välimusega vaeva näha.
Mõned tooted aga on kohe sellised, et neid kulub isegi siis kui tihti kusagil käimist pole, sest noh... mingil määral kasutame me naised ju ilutooteid siiski igapäevaselt.
Eile oligi lõpuks üks hästi eriline päev, mille tarvis end täies ilus lille oli vaja lüüa. Ma olen kord juba selline, et vähemalt kaks nädalat enne üritust tean ette, mis selga-jalga panen ja milline tahan välja näha. Sellekspuhuks olingi juba mõned päevad enne õekese 18. sünnipäeva internetiavarustes end valmis seadnud, et täiendada ilutoodete varamut, mis koduriiulitelt vaikselt otsa saama hakkas.

Sel korral sai valitud abimeheks Iluversum. Ütleme nii, et tegelikult teen ma alati rohkem nö. window shoppingut ja ostukorvist enamus kordadel kaugemale ei jõuagi. Sel korral oli aga kraami enam kui rohkem vaja ja täitsin korvi vähemalt viis korda, valides välja hunniku kraami, millest lõpuks sõelale jäi just järgnev. Selline mõnus kompott baastoodetest, mis mind neil päevadel, kus ilu tikutulega taga tuleb ajada, hädast välja aitavad.
Valitud toodeteks said seekord Osis Freeze juukselakk, DKNY Be Delicious parfüümvesi, Max Factor Facefinity primer,  Max Factor Facefinity jumestuskreem, Nacomi kehavaht, London Pride meigipintslite komplekt ja Power Puff meigisvamm.

Et lillelöömine üks minu meelistegevustest tegelikult on, saigi see ka videopilti. Üheaegselt multitaskides ja vaatajate põnevatele küsimustele vastuseid andes, oli see ikka paras ülesanne, kui nüüd aus olla.

Suurima hea meelega ja kõvahäälselt aga kuulutan, et ka teil on võimalus võtta mõni mõnus hetk ja Iluversumis pisut poodelda. Nimelt toimub alljärgneva video vahendusel loosimine, kus võimalik võita 2x 50€ kinkekaart just eelmainitud vahvasse veebipoodi. Uskuge mind, valikut on ja vägagi põnevat! Olgu sinu hingesooviks end poputada ilutoodetega nagu minagi või isutab hoopis patuvabade maiuste ja mahedate supertoitude järgi - leiad oma uued lemmikud nüüd kõik mugavalt ühest kohast. Kiika aga julgelt videost järgi, et mis-kus-kes ja juba nädala pärast võtan õnnelike võitjatega ühendust.

Magamisest, magamatusest, lisatoidust ja modellindusest

Näedsanüüdsiis kui asjalik see blogikene mul on. Mina siin muudkui mõtlesin ja mõtlesin, et millest viimati teile küll kirjutasin, vahepeal ju juba maa ja ilm mööda läinud. Ja välja mõtlesin! Tuli vaid oma eelmisele postitusele pilk peale visata ja mälukest pisut turgutada 😅 #mommybrain

Nõnda... oleme siin kenakesti kuu jooksul läbi elanud täiesti seinast seina olukordi ja aeg on need kõik mälestusteks talletada.
Et karupojake on tänaseks juba kuue ja poole kuune, toimub meie majapidamises hästi asine lisatoitumine. Selgeks on saanud, et kõrvits, porgand ja brokoli on täiesti out. See eest suvikõrvits ja lillkapsas on aga täiega teema! Mõmisedes süüakse sisse ka kõik pudrulaadsed ollused, mis sellest, et emme maitsemeele arvates on need päris jõledad. Aga ega väike karupojake ju peale piima suurt maitseid ei tea, seega pudruolluse lähenemisel aetakse ikkagi suu linnupoja kombel ammuli ja võetakse suutäis hea meelega vastu.
Väikemehe arengust veel nii palju, et püüab teine nii meeleheitlikult end mööda maad edasi vedida, aga ei tule see keerukas ülesanne veel kuigi hästi välja. Hetkel piirdub tegevus vaid sellega, et kui käega piisavalt suure kaarega vehkida, siis saab mänguasju ka kaugemalt kui vaid oma nina eest kätte ja ega see liikumatus seetõttu ka väga rõõmurulli morjenda. Väikemees on nii asjalik ja tubli, et võib piiikalt pikalt omaette nohisedes mängumatil mängida. Piisab vaid aeg-ajalt emme poole kiikamisest, et kindel olla minu kohalolus ja mäng võib jätkuda.

Rõõmurulli lakkamatut positiivust on viimase kuu jooksul morjendanud vaid asjaolu, et kuskilt suutsime kinni püüda ka esimesed pisikud ja väikemees oli totaalses nohus. No mida nuhtlust, see nohu! Ega enne ikka ei oska karta kui olukord lõpuks käes on ja oi kui kibekiirelt siis rhinomeri järgi apteeki oli vaja kimada. Õnneks saime nohust nädalaga jagu, pidevalt salvi määrides, aurutades, Humeriga loputades ja rhinomeriga puhastades. Oi seda lapse õudu, kui nägi, et rhinomer jälle lähenemas on. Hästi raske oli see nohunädal, tüütu, unevaene ja raske.

Kui nüüd uneteemal rääkida, siis ehh... kust ma küll alustan?!?
See uni-uneke on meil alati pisut keerukas olnud. Päevaunedega on tegelikult siiani kõik täitsa kenasti ja graafikus, kui välja jätta vaid asjaolu, et toas väikemeest magama pannes võib ise end hullarisse sisse kirjutada, sest voodis magamine tundub olevat tema jaoks suhteliselt mõttetu tegevus. Toaunede alla läheb meil tavaliselt esimene ärkamise järgne hommikuuni ja muidugi ka ööuni. Ööunne panek on suures pildis möödunud meil üsna valutult - väikemees oma voodisse ja siis ta seal sibeleb ja krabeleb ja jutustab kuni lõpuks tudule jääb - kuni mõni päev tagasi otsustas ta, et ööunne mineku võiks teha vanemate jaoks ju niivõrd palju põnevamaks! Täpsemalt siis nii põnevaks, et peale väikemehe voodisse panekut, on tema elu eesmärgiks end igal võimalikul moel kõhuli keerata, käpuli ajada ja laliseda, kilgata ja itsitada. See on muidugi hästi nunnu ja alguses ka naljakas aga lõppkokkuvõttes võtab see tema selili suunamine ja veenmine, et tegelikult on nüüd tuduaeg, hoopis sellise pöörde, et lõppeb üldiselt jonni, vingerdamise, väänlemise ja nutust väsinuna ära vajumisega. Ja see kõik võtab muidugi ilmatuma kaua aega.
Kui enne võttis magama jäämine aega ca. 5-20 minutit, siis nüüd alla tunni ei tule midagi välja. Üritan endale muudkui asjaolusid leevendades selgitada, et tegemist on järjekordse faasiga ja küll see kõik üle läheb. Samaaegselt on mul kuklas tukslemas teadmine, et varsti saab see marakratt ju liikvele ja ma ei kujuta ette kuidas üldsegi liikuivaid lapsi magama pannakse 😄
Kui aga see õnnis vaikus ja uneke saabuvad, möödub pelgalt viis minutit kui juba beebikese igatsus peale tuleb ja kõik raskused ununevad. Oh seda ema südant küll.

Öise unegraafikuga olen vast möödunud kuue kuu jooksul ka kõike näinud. Et üleüldine magamatus hakkab juba täiesti normaalseks nähtuseks muutuma, ei imesta ma enam ühegi graafikumuutuse üle. Esimestel elukuudel ärkas mõmmik söömiseks ca. 3 korda öö jooksul, mis tundus tol ajal muidugi oomaigaad-mu-laps-ärkab-nii-palju. Oleks ma vaid teadnud, et selline graafik on nagu taevane õnnistus 😅 Mingist hetkest otsustas pojake öösiti iga tunni tagant lähedust otsida ja ei kõlvanud talle ei lutt ega kaisutamine, ikka otsis kust võiks süüa saada. Oi see oli karm, väga karm. Seljavalud muutusid juba pea, et väljakannatamatuks ja väsimus hakkas kohe tõsiselt ajudele käima. Nagu välk selgest taevast, toimus aga järjekordne muudatus ja mõmmik läks 3-4 korda ärkamiste peale tagasi. Ega ma muud midagi teha saagi kui lihtsalt loota ja oodata, et mis järgmiseks. Muidugi tunniste ärkamiste kõrval on ka neli korda öösel ärgata nagu luksus ja pole nagu suurt häda midagi...

Jõuame aga nüüd siis otsapidi selle modellinduse juurde, mis nii uhkelt pealkirjas kajastub. Ei, ma ei ole karupojakest modellina kuskile kirja pannud, seekord on tegemist aga hoopis kanaema võimalusega särada!
Nimelt võttis minuga juba mõnda aega tagasi ühendust Yu Talent Media, kes mind nii lahkelt enda kaanestaari konkursi üheks osaliseks palus. Möödunud nädalal sain osaleda pildistamistel lausa kolmel järjestikusel päeval ja oi-kui-kift see oli! Nii vajalik siia igapäevase dressid-sussid-krunn elule vahelduseks, et saaksin ka enda rutiini pisut elavdada. Meikarid-juuksurid-fotograafid, täisvärk ühesõnaga. Kui konkurss käima läheb, annan teile märku, et kus ja mida 😊

Möödunud nädalast modellikarjääri püüdsin ka nii palju videopildile kui võimalik ja seda saate juba õigepea Youtube vahendusel ise näha.
Ja eks see meie eluke siin niiviisi vaikselt kulgebki. Kui miskit põnevat taas toimumas, püüan jällegi end näole anda ja teidki kursis hoida. Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

Ideaalne naistekas ehk NYX ja TFW

Hei armsad,

möödunud töönädal vuhises nii hirmsa tegutsemislaine all, et ei jõudnudki siia kordagi vahekokkuvõtteid tegema. Igale tööpäevale järgnes kas trenn, kohtumine või juuksur. Eilne, reedene õhtupoolik oli kõikidest päevadest aga kohe kindlasti kõige meeleolukam kuna olin kutsutud nii NYX eelavamisele Tallinna Kaubamaja ilumaailmas ja Viru Keskuse aatriumis ning samuti kutsus sõbranna Kertu mind Tallinn Fashion Weeki showdele, mis just reede õhtupoolikul aset leidsid.

Huhh alustame siis algusest! Kui veel ennemuistsel aal tähendas korralik naistekas siidripurgi kulisedes mööda südaöist kesklinna tuhisemist, siis nüüdseks on sõna naistekas omandanud sootuks põnevama tähenduse. Noh, ega ma nüüd ei väida siinkohal, et ma enam mööda südaöiseid kesklinnatänavaid tuhise või teinekord siidripudeli kulinat kuule, aga enamjaolt on naistekad kujunenud siiski teguderohkemaks ja planeeritumaks kui varem. Ega meil kellegil siin oma kiire igapäevase toimetuse kõrvalt ju liialt aega priisata ei ole ja seetõttu tulebki sõbrantsidega kohtumised teinekord juba kuid varem ette planeerida ning kellajaliselt paika sättida.

NYXiga oli minu esmane kokkupuude justnimelt kevadel, kui nende tutvustav üritus Kultuurikatlas aset leidis. Ühtlasi oli see üritus minu jaoks oluline ka sel põhjusel, et tutvusin lõpuks näost-näkku nii toredate Eesti blogijatega kellega nüüd alati taolistel üritustel lõbusalt üheskoos aega veedame - tsau Ninel ja Merlin!

Kui algselt olime kõik valmis NYXi vahvaid ja loomingulisi kosmeetikatooteid Eesti kaubandusse tervitama juba augustikuus, siis mõningate juhuste kokkulangemisel jõudis NYX enda shop-in-shop poekese Kaubamaja ilumaailmas avada aga alles täna, 22.oktoobril. Ütleme siis lühidalt niiviisi et - kaua tehtud kaunikene! Eile saime meie - blogijad, vlogijad, ilumaailma tegelinskid ja muud tähtsad ninad - aga võimaluse ostelda NYXi vastavatud poes esimestena ning ühes eelavamisega nautida ka Viru Keskuse Aatriumis Teele Viira juhitud avaüritust. Ääretult vahva oli jälle tüdrukutega kohtuda, mööda ilusat ilumaailma tuuseldada ja NYXi poes head-paremat uudistada.
Aatriumisse oli püstitatud ääretult glamuurne läbipaistvate mustade kardinatega ääristatud ala, mille keskel segamatult smuutisid ja näkse vestluse kõrvale nautida saime.

Foto: Kalev Lilleorg

Foto: Kalev Lilleorg

Et NYX on nii lahkelt mind juba mitu korda kingikotikesega kostitanud, oli mul nende tooteid kogunenud üsna mitmeid. Kuna aga ise olin silma peale pannud veel mõnele, mida kotikestest leidnud ei ole - olen tooteid ka sõbrantsidele jaganud, et ka nemad NYXi kirevast maailmast osa saaksid. Hetkel on mul aga kodus valitsemas selline NYX maailm, nagu te seda allolevalt pildilt näha võite. Eile haarasin endaga poest kaasa Sculpt & Highlight Face Duo, The Natural Shadow paleti ja loomulikult kuulsa Jumbo valge silmapliiatsi. Kevadel soetasin endale erkroosa Suede Matte Liquid huulepulga ja see on ausalt kõige parem omataoline mida olen katsetanud - ja uskuge mind, ma olen väga palju erinevaid matte pulki katsetanud. NYX oma jätab huuled ka peale 12h kandmist ääretult pehmeks, mis on mattide huulepulkade maailmas haruldus.

NYXi üritusel ütlesin sõbrantsidele tsau-tsau pisut enne seitset ja kiirustasin armsasse mereäärsesse Klaus kohvikusse, et kohtuda Kertuga kiireks kohvipausiks enne Tallinn Fashion Weeki õhtuseid showsid. Ma ütlen seda ikka ja alati, et olen täiesti teadlikult absoluutselt moekauge inimene ja kui ma seda ise ei oleks näinud, siis ei usuks ma, et eales TFW showdele sattuda võin. Kuna Kertu aga piletid võitis ja mulle täitsa vaba voli päeva valiku osas andis, otsustasime, et just reede õhtused Raivo Holm ja Kirill Safonov tunduvad kõige põnevamad valikud.

Ja las ma ütlen teile nüüd midagi - ma olen siiani täiesti hämmingust sellest, kui väga mulle seal meeldis! Olin absoluutses lummuses, millest oma osa ampsas muidugi suuresti mõlema disaineri looming, aga ka atmosfäär kuhu olime sattunud. Nimelt ei olnud ma Kultuurikatla peahoonesse veel ealeski jõudnud ja oh-my-lord ma tahaks sinna lihtsalt põrandale maha istuda ja suu ammuli lakke vahtida, sest see on nii minu cup of tea! Maksimaalne ajastu hõng - lihtsalt vaadake seda!

Meenutas mulle koheselt Shutter Island'is nähtud vanaaegset kinnist hullumaja või American Horror Story teise hooaja hullumaja. Ma ei väida nüüd, et Kultuurikatel on hullumaja vaid, et stiililt ei ole ma midagi ligilähedasemat oma silmaga ennem näinud.
Esimeseks showks oli Kirill Safonov oma teada-tundud tikanditesse mähkunud statement-tükkidega.
Kõik - alates üles keeratud 18. sajandi hõnguga soengutest, dramaatilisest tumeda vaibiga jumestusest, sügava klassikalise muusika ja puhevil kuid kehasse istuvate korsetti imeteerivate esemeteni - ühines kokku millekski vapustavaks. See renesanssi meenutav ajastuhõnguline show oli täpselt minu maitsele ja nautisin seda sajaprotsendiliselt.

Foto: Raul Mee

Järgmise etteastena oli valmis Raivo Holm, kelle brändina tuntud Year. Siinkohal pean täitsa ausalt tunnistama, et eelnevalt mina tema brändist kuulnud ei olnud, küll aga teadis vaid kiidusõnu jagada selle kohta Kertu. Show oli ülesehitatud äärmiselt praktilisetele esemetele - mantlitele. Esindatud olid nii meeste kui ka naiste mantlid mitmes eri stiilis ja oi-oi-oi kui palju kifte valikuid antud kollektsioonist saaks teha. Krabaks sealt nii endale kui ka Nilsile vähemalt 5 erinevat mantlit. Saab teele panna vaid äärmised kiidusõnad, et niivõrd praktilisele ja Eesti kliimas igapäevasele esemele on võimalik sisse puhuda elu. Muidugi mängis siin rolli ka super modellide valik ning väga mõnus kaasaegne ja meeleolukas muusika, mis sobis reede õhtusse justkui valatult.

Foto: Raul Mee

Võin öelda, et sellise mõnusalt tegusa nädala järgselt on ikka eriti hea laupäevale-pühapäevale niisama oleskledes vastu minna. Tänase päeva kondikava näeb ette mõne video filmimist ja hubast kodust filmiõhtut. Teile aga soovin puhkuse küllast sügisest nädalavahetuse algust ja luban, et räägime juba varsti jälle!

Säästukuninganna pajatused

Hei sõbrad,

jah, täna on lõpuks ometi käes see päev kus suudan end kokku võtta ja räägin teile pisut lähemalt sellest, miks olen end nimetanud säästukuningannaks ja miks koonerlusest ja säästmisest niivõrd palju siin pajatan. Juba kuid olen saanud teilt kommentaarides tagasisidet, et räägi juba, jaga nippe ja ära hoia neid ainult endale!
Kui algselt eeldasin, et nipid ja teguviisid millega mina oma säästukesi kokku kraabin on täiesti tavapärased ja kõik toimivad niiviisi, olen aru saanud, et ega vist päris elus ikka nii ei ole. Kui koostasin nimekirja enda nipikestest, tabasin end mõttelt, et võib-olla on mõned need nipid absoluutselt tavalised ja ei kõla nagu erilise kokkuhoiumeetodina aga samas minu jaoks nagu toimivad...seega jagan neid ka teiega.
Minu kokkuhoidlik meel hakkas kõrgendatult elama ca. sel ajahetkel kui olin veel hilis-puberteedi eas (loe: 16 aastane) ja läksin esimest korda tööle. Alates sest ajahetkest olen pea tänaseni non-stop tööd teinud ja seda loomulikult tol hetkel kooli kõrvalt. Seega on loogiline järeldada, et arusaamad kuludesse-tuludesse kujunesid välja just tolajal.

Nooremana pidin loomulikult sissetulekut säästma selleks, et saaks peol käia ja nipetnäpet mingeid arveid tasuda ja seda kõike sai teha vaid pelgalt toitumise kesistamise arvelt - makaronid singiga, kartulipuder ja võikud olid ju soodne valik! Mäletan veel hetki esimestest üksinda elatud aastatest, kus olin raha nii kõvasti huugama pannud, et ei olnud, või noh... ei raatsinud enda viimaste rahade eest šampoonigi osta ja pesin pead jummala pikalt kätepesuseebiga. Ja las ma räägin teile... see ei olnud isegi vedelseep! :D
Aga nooremana see ei morjendanud mind kohe üldse, sest nii noorena ei vaadanud ma veel tulevikuplaanide suunas ja elasin päev korraga... kulutasin sissetulekuid selle peale mida hing ihkas ja elasin palgapäevast palgapäevani ära. Kokkuhoid ei olnud prioriteetne ja põhiline aspekt oli, et päris söögita ei jääks.
Aga selline päev korraga elamine pani kuu lõpus rahalise võimekuse korralikult proovile ja juba tol ajal hakkasin nuputama viise kuidas saaks kavalalt kokku hoida ja ei peaks seda tegema vaid odava toidu najal. Nippe nuputan ma ausaltöeldes tänase päevani ja eks kui elu muutub, muutuvad ka nipid.

Tänase päeva seisuga on aga nii, okei tegelikult on see vist alateadlikult alati nii olnud, et mina ehitan oma säästud ja kokkuhoidlikuse alati millegi suurema najale. See tähendab siis seda, et ma ei säästa hirmsal moel selleks, et saaksin endale osta high-end kosmeetikatooteid või kingi, pigem panen raha kõrvale selleks, et teostada unistusi isikliku pikaajalise eesmärgiga kinnisvara valdkonnas, soetada uus ja töökorras auto (mis ka möödunud kevadel teoks sai) jms... muidugi ei ole sel ka midagi viga, kui inimesed koguvad raha ja teostavaid pisemaid unistusi - olgu selleks siis kasvõi high-end kosmeetikatoodete ost, inimesed on ju erinevad :) Lihtsalt ma tunnen, et mina mõlemat suunda korraga ei jaksa teostada.
Samuti on võimalik liigitada säästmise mitmesse erinevasse valdkonda. Selle all pean silmas, et näiteks mina olen selline inimene, kes tahab alati koheseid tulemusi, ükskõik mis elualal, ma lihtsalt olen selline. Seetõttu hoian kokku igapäevaselt teostavates tegevustes, et näeksin ülejääki kohe. Nils aga näiteks toimib hoopis teistmoodi ja tegeleb pigem investeeringute, aktsiate ja muu säärasega, mille peale minu hammas ei hakka ja ausaltöeldes ma arvan, et esialgu piisab kui üks meist niiviisi toimib.
Nüüd aga, peale seda hiigelpikka sissejuhatust, on aeg teile tutvustada minu nipikesi, mis mind igapäevaselt suuremale eesmärgile pisut lähemale aitavad.

Hommiku- ja lõunasöögid kontoris

Vaatamata sellele, et ääretult mugav ja mõnus oleks iga päev einestada lõunapaiku kohvikus, ei lase minu kooneraju seda mul kohe kindlasti teha. Hakkasin nii hommiku- kui ka lõunasööke juba ca. 3-4 aastat tagasi igapäevaselt tööle kaasa valmistama ja algselt oli põhjuseks pelgalt asjaolu, et aina kerkiv ülekaal oli vaja kontrolli alla saada. Enam ei mänginud välja süsteem kus hommikusöögi unustasin sootuks ning lõunaks kahmasin kohvikust hiiglama suure taldrikutäie head-paremat. See mitte ei mõjunud kehvasti ainult mu kaalule, vaid ka rahakotile. Selle nipi juures mängib väga suurt rolli ka järgnev asjaolu, et mina käin aa-laa-tii poes nimekirjaga. Ei lase ma Nilsilgi kunagi poodi ilma selleta siseneda. Nimekiri aitab otseloomulikult vältida emotsioonioste ja taolist pudi-padi. Igal pühapäeval või esmaspäeval käime poes nimekirjaga, kuhu olen kirja pannud kõik järgevaks nädalaks tarvilikud toidukaubad, millega valmistada söögid meile mõlemale hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Samuti üritan üldjuhul käia vaid poodides, mille jaoks on mul olemas sooduskaart. Kõige enam käin vast Rimis ja Coop poodides, kuna tean, et just nendes on minu ostude puhul soodus suurim.
Ma ütleks, et 70% juhtudest sööme Nilsiga erinevaid sööke, kuna minu toidulaud lihtsalt peab olema pisut kergem. Sellele vaatamata, kulub meil toiduostudele, mille sees on ka üldjuhul majapidamistarvikud ca. 60€ nädalas - ja seda kahe inimese peale. Selle summa eest saame mõlemad seitsmeks päevaks kolm kuni viis toidukorda päevas, arvutuslikult teeb see ca 2€ eine kohta, mis ei võrdu isegi ühe tööpäeva lõunasöögiga kohvikus.
Alguses võib toiduvalmistamise rutiini tekitamine olla keerukas, aga harjumus tekib juba vähem kui nädalaga. Üldjuhul on meil niiviisi, et kaks päeva (see on siis 2x lõuna ja 2x õhtu) sööme ühte sööki ning seejärel valmistan midagi uut. Tänu sellele, et me igapäevaselt lõunal väljas ei einesta, saame lubada endale mitu korda kuus, tavaliselt mõnel nädalavahetusel, väljas õhtustamist - mis on kohe kindlasti mõnusam kui lõuna ajal kontorikohvikus mugimine. Meile sobib.

Valmista ise puhastusvahendid

Kui ma juba eelmises punktis majapidamistarbeid mainisin, siis ütlen ka ära, et ma ei ole juba vähemalt 3 aastat poest mitte ühtegi puhastusvahendit peale pesupulbri ostnud. Need on ju lihtsalt müstiliselt kallid! Siinkohal ütlen aga etteruttavalt ära, et ma ei ole ka nüüd nii hardcore mässaja, et valmistaksin igapäevaselt kodus sidrunist ja soodast ja ma ei tea millest veel lahuseid. Ma kasutan vaid ühte kindlat ja imelihtsat segu, millega puhastan nii pindu, põrandaid kui aknaid. Võib kõlada veidralt aga see toimib suurepäraselt. Nimelt kasutan suvalist puhastusvahendi spreipudelit, mille täidan veidikese nõudepesuvahendi ja sooja veega. Tulemiks on tõhus segu ning ma usun, et kui nõudepesuvahend on sobiv puhastamaks nõusid, millelt igapäevaselt söön, on see sobilik ka muudeks pindadeks! Proovige ;)

Meisterda - meisterda - meisterda

Oojaa, te ju teate juba päris hästi milline DIY lemb ma olen! Mulle meeldib olla hands-on tegevuses, ideest teostuseni nokitseda ja midagi käega katsutavat meisterdada. Tegelikult on koduses majapidamises oi-kui-palju asju, mille saab nii imelihtsalt ise valmistada ja kallid ostud poodi jätta. Näiteks - seoses eelmise aasta sügisel tulnud uitmõttega, et nüüd peaks elutoas kiirelt remonti tegema, jäin üsna tühjade kätega kui soovisin leida elutoa seinale seinariiuleid ning lakke uut lampi. Ma pidin ausalt pikali kukkuma kui nägin mis ime hindadega seinariiuleid müüakse - üks lapik tükk puiduimitatsiooni - hinnaga alates 25€... ja mul oli tarvis vähemalt kahte. No ei ei ei! Remondi käigus läks üks kummutilaadne toode lammutamisele ja kummuti sahtlite otsad nägid aga hirmsal kombel sellised välja, et need tuleks sahtli küljest laiali lammutada, üle lihvida-värvida ning seinale kinnitada. Mõeldud-tehtud-riiulid seinas! Muideks alloleval pildil näete nii mõndagi kodust meisterdust. Lisaks seinal olevatele riiulite, on ise tehtud valguspallid, nurgas asetsevad ilupadjad, seinal olevad pildid ja puidust jõuluteemaline kaunistus. Samuti oli tarvis uut lambikuplit - selleks võtsin ette suurema meisterduse ja lähemalt saate uurida juba SIIT postitusest.

Kodused kinoõhtud

Olen tegelikult varasemalt alati kinos käimist fännanud aga ca. viimasel viiel korral olen tabanud end mõttelt, et kinos käimine on tegelikult ju lihtsalt istumine suures ruumis suure teleka ees koos vähemalt 100 teise võõra inimesega. Võib kõlada taaskord pisut liiga äärmuslikult aga selline ma lihtsalt olen. Minu jaoks omab suuremat võlu kodune kinoõhtu, sest a) see on ilma piletitasuta b) ma saan lebotada mugavas asendis c) ma saan koguaeg wc's käia ( see on minu jaoks ausalt väga oluline :D) d) snäkid ja joogid on tunduvalt soodsamad e) parkimine maksab linnas niiiii palju!
Muideks - minu üks maailma lemmikumaid snäkke on just popcorn ja kõige lemmikum bränd on Texas popcorn - see mis juba pakendis valmis puffitud. Mul on selline kiiks, et popcorn peab olema hässsti puffis, loodan, et saate siinkohal aru mida silmas pean ja Texase omad justnimelt seda on! I love it.

Kodune ilusalong

Järgmise nipina tooksin välja tegevuse, mis on käinud minuga käsi-käes juba oi-kui-mitu aastat. Et naistena soovime ju küüned alati tiptop korras hoida, kasutan juba mitu aastat kodus Depend geellaki komplekti. Väljaminek on ühekordne ning ligipääs pidev. See tähendab siis seda, et saan mistahes ajal kodus maniküüri-pediküüri teha ja ausaltöeldes, selline girl-time on jube mõnus! Samuti teen ca. 2-3 nädala tagant kodus pisikest kulmuhooldust, mis hõlmab endas kulmude keemilist värvimist. Kuna minule on juhtunud absoluutselt blondid kulmud, tuleb värvi kulumine teemaks iga paari nädala tagant ja oh-hell-no ei ole ma nõus iga paari nädala tagant salongi külastama.

Teise ringi kaup

Kas see ei ole mitte täiesti ilmselge? Olgu, räägime korra veel - kaltsukad rokivad! Vaatamata sellele, et kaltsukatest iga kord saagiga lahkuda ei saa, suudavad nad teinekord niivõrd hästi üllatada! Väga mitmed minu lemmikesemed on skooritud justnimelt kaltsukatest ja neist teen teile ka mingi hetk eraldi postituse. Ma pean end kiirmoe tarbijaks, samas mitte moe tarbijaks. Mul on kindel stiil millele tuginedes endale riideid soetan ja alatihti ei käi see stiil kokku ühegi aktuaalse moetrendiga. Üldjuhul on minu puhul nii, et haaran trendidel sabast alles siis, kui nende kuulsushetk juba ammu möödanik on - just selletõttu ongi võimalik möödunud hooaegade trendirõivaid soetada kaltsukatest. Jah - loomulikult käin ma uudistamas ka tavakaubanduses aga alatihti leian end mõttelt, et enne pean kaltsukast läbi hüppama, et ikka täitsa kindel olla... ja kui ikka šoppamiseks läheb, siis pidage meeles minu hüüdlauset - kokkuhoid on ostujõud! :D

Järelmaksud ja hoiused

Mäletan, et juba väiksena õpetati mind raha koguma, tookord küll hoiupõrsasse, et saaksin osta endale mõne unistuste mänguasja. Kui olin jõudnud mõned aastad koguda, vast olin siis 8-9 aastane, viis tee meid Saksamaale reisile ja sain enda kogutud kopikate eest osta esimese päris Barbie. Tegelikult oli see küll Väikesest Merineitsist tuntud Ariel, aga firmaks oli tal siiski Barbie. No küll oli uhke tunne! Täna ma enam hoiupõrsasse ei kogu ja turjal ei ole ka nii palju vanust, et juba sukasäärde koguksin. Täna on selleks õnneks palju paremaid mooduseid ja minu üheks kasutatud meetodiks on igakuise automaatse ülekandega kinnine hoius. Teate kui hea see on! Olen eelnevalt proovinud koguda tavalisele pangaarvele, aga oi kui lihtne on see sealt kaduma. Hoius on aga nö. lukus ja seisab, mistõttu ei ole selle kallale võimalik minna. Olen nüüd aastakese hoiust kasutanud ja kui olete kaduva rahaga hädas, soovitan seda teilegi. Proovige alguses hoiustada kasvõi 5-10% palgast, hiljem vaikselt üle mina 15-20% peale. Kui alguses tundub see võimatu, muutub see siiski üsna kiirelt reaalsuseks, sest õpid toimetulema vähemaga. Inimene ju õpib kogu elu ;) Täiskasvanud inimestena mõistame ju kõik, et ootamatuteks kulutusteks tuleb alati valmis olla, ja seetõttu ongi hea lahendus hoida sääste kuskil varuks.
Nüüd aga järelmaksude juude. Tunnistan, et oleme nii mõnegi reisi, kodumasina ja mugavusvidina ostunud järelmaksu toel. Olen muidugi teadlik, et selviisil tuleb lõppsumma suurem kui algne, aga tihtipeale ei ole lihtsalt võimalik kogu summat välja käia. Lepin pigem olukorraga, kus aasta vältel maksan ära pisikesed osad kui kaotan suure osa igakuisest sissetulekust ühe korraga. Moodsad ajad, moodsad ajad...

Kõik mida suutsin meenutada, siia teile ka kirja panin. Ma olen tegelikult kindel, et mingid kiiksud on mul säästude osas veel kallal, aga vot ei hüppa hetkel pähe. Tahan teile veel öelda, et säästes elamine on väga lihtne, igaüks peab leidma lihtsalt enda jaoks sobivad moodused. Säästmine ei tähenda kohe kindlasti seda, et sa millestki ilma jääd. Ei - kavalalt planeerides saad teha ja näha kõike ja rohkemgi veel - lihtsalt hiljem jääb rohkem taskusse hehe :)
Kui tunnete, et ka teil on mõni kaval nipp, andke aga kommentaarides märku!

Tänaseks aga ongi minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

Sünnanädala kokkuvõte!

Hei armsad,

oh sa poiss ja tuhat ja tuline kus mul oli alles vinge nädal! Kuigi üldiselt on siin selliseid igapäeva jutukeste postitusi vähe, sest ma lihtsalt veedan oma päevad nii hirmus rutiinselt ja midagi põnevat ei tee, on täna küll igati paslik teile enda sigalahedast sünnipäeva nädalast pajatada. Huhh...emotsioonid on veel nii värsked ja laes, et ei teagi kohe kust otsast alustada.

Millegipärast kipub alati nii olema, et kuid enne sünnipäeva võtan kinnisideeks, et see aasta ma midagi ei korralda ja asi ants. Alati kulmineerub see aga sellega, et midagi siiski toimub ja oi-oi-oi kus meil alles toimus!
Õigel päeval, ehk möödunud kolmapäeval, pidasin pisikese sünna kontoris ning plaanisin õhtu veeta täitsa rahulikult kodus hommikumantlis ja sussides puhates. Juhtus aga selline vahva lugu, et sõbrannad otsustasid mind üllatada pisikese külaskäigu ja sületäie kingitustega. Kuna mu Kertuke oli just naasnud puhkuselt Horvaatias, tõi ta mulle maitsmiseks igasuguseid erinevaid Horvaatia maiuseid, teine sõbranna Katrin saabus hiigelsuure hunniku kurkide ja tomatitega ning ühiselt suutsid nad mind üllatada appike kui vinge asjaga! Nimelt olid nad juba mitu nädalat (või isegi mitu kuud?) varem kokku ajanud Nilsi ja Lotta kaasabil hiigelhunniku ülivingeid fotosid ja koostasid ühes minulike tsitaatidega megalaheda kollaazi. Ma lihtsalt arrrmastan selliseid kinke!

Kui kolmapäev õnnelikult möödunud, sain paar päeva aega, et sünnipäeva vaimustusest toibuda ja siis algas kõik jälle täie hooga peale! Kui algselt planeerisin laupäeval vaid vanematega tsipake kohvikus istuda, kulmineerus see kõik aga sellega et vaid pisike osa minu perest (loe: 10 inimest) sai kurguni söödetud-joodetud meie kodu lähedal asuvas armsas kohvikus, kus veetsime paar mõnusat tunnikest. Kuna ma pidasin enda arusaama järgi siiski pisikese sünna, ei oodanud ma ka erilisi kingitusi. Ilmselt olen aga juuuube hea laps olnud kuna sain üle valatud absoluutselt meeliülendavate pakikestega!
Ema poolt sain kostitatud maailma kõige ilusama aktiivsusmonitoriga, mil nimeks Jawbone Up2. Välimuselt on ta täpselt minu masti tagasihoidlik aksessuaar - I love it! Kuna olen tehnikaga alati natuke kimpus, ei ole ma veel jõudnud seda endale sobivaks seadistada aga õnneks aitab mind siinkohal mu Nilsike. Igatahes olen väga põnevil ja ausalt tahaks juba näha kui palju (loe: kui vähe) samme ühe istuva tööga kontoriinimese päevas sisaldub. Tuleb vist liigutama hakata :D

Minu õeke Lotta on aga loomulikult teadlik (ja ka jagab) minu Youtube sõltuvust  armastust ja otsustas mind üllatada eriti kifti asjaga - nimelt tellis ta mulle salaja Alfie, ehk Youtube'is tuntud kui PointlessBlog, netipoest pusa - mis on justkui rusikas silmaauku, sest ma olen juba issand-kui-kaua endale pusa otsinud ja üldiselt olen seda muidugi kaltsukates teinud. Leidnud olen aga täpselt 0 pusa, mis väga meeldiks, seega edaspidi näete mind PointlessBlogi pusas - KOGUAEG :D

Nüüd aga räägin teile vast kõige suuremast kingipommist! Minu armas isa isake võttis vaevaks kinkida mulle kaks kontserdipiletit Helsinkis juba Septembri lõpus toimuvale.... Justin Bieberi kontserdile! APPIII!!! Absoluutselt rahuliku südamega teavitan teile, et mulle väga väga väga meeldib Justini looming ja ma näen teda... päriselt :D Täna, esmaspäeva hommikul tegingi kribinal-krabinal Helsinkisse apartmendi broneeringu ja ostsin ära laevapiletid, et me koos Lottaga sinna ikka kenasti kohale jõuaks :) Kohe kindlasti kajastan kontserdielamust ka blogis, eks ole näha kas jutukese või vlogi näol...

Nonii - nüüd jätkame aga vähe pidusemal teemal... Peale kohvikusünnat kimasin kesklinna Jenni Korjuse juurde, et lasta end ekstra kauniks maalida. Kuigi tavaliselt olen tõeline kooner ja sellistele tegevustele kulutada ei raatsi, mõtlesin seekord aga, et kui juba siis juba ja õhtuseks linnakülastuseks löön end 100% sünnipäeva puhul üles. Jenni imelisi töid olen juba pikemat aega piilunud ja läbi õnne sain tema juurde ka sobiva aja. Olin aga nii ähmi täis, et unustasin sootuks otsida pilte või üldse mõelda, millist meiki soovin kuna tegemist oli koguaeg lihtsalt nii palju. Jenniga koos mõtlesime aga miskit välja ja iga viie minuti tagant peeglisse kiigates lihtsalt ahhetasin ja ohhetasin, sest juba alguses oli meik niiiiii lahe. Tema meigiarsenal on lihtsalt imeline ja see meik... las ma räägin teile... mul ei ole mitte kunagi elus nii hästi püsivat jumestust olnud ja seda ilma naljata! Mitte ühtegi korda - mitttte ühtegi - ei pidanud ma õhtu jooksul jumestust ise turgutama ja sain südamerahus linnapeal ringi kakerdada. Soovitan teil väääääga Jenni juurde minna - imeliselt vahva inimene ja uskumatu skill!

Jenni juures käidud - kimasin kodu poole, et kiiresti soeng pähe keerata ja taaskord sammud linna seada. Nimelt olin kutsunud enda kaks kõige paremat sõbrannat koos kaasadega Clazzi, et pisut kokteilitada ja vaadata, et mis linnamelul värskele 27 aastasele pakkuda on. Clazzis istusime paar tunnikest ja kuulasime kuidas Aafrika sugemetega punt muusikat vihtus mängida, peale seda hüppasime läbi Shootersist, kuhu minu jalg juba aastaid jõudnud ei ole ning lõpuks jõudsime muidugi Studiosse, kus oli minu mäletamismööda üks kiftimaid pidusid üldse! Tantsisime nii kuis jaksasime ja koju suundusime alles kella kuue paiku...

Võin ausalt väita, et minu 27 eluaasta saabus vingemalt kui ükski varasem ja seda kõike tänu mu armsale perele ja sõpradele. Aitäh kõikidele õnnitlejatele ja armsatele inimestele, kes minu sünnanädala nii kiftiks tegid! Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime juba varsti jälle :)

Sügis meigimaailmas

Hei armsad,

tuleb välja, et sügise lähenedes algab ilumaailmas tõeline pakisadu. Peale pidevate vihmasabinate, sajab uksest ja aknast sisse ka igasuguseid kifte uusi meigitooteid. Nimelt juhtus mõni nädal tagasi lausa kahel järjestikusel hommikul niiviisi, et minu ukse taga käis kuller, kel kaasas kotitäis head-paremat. Ühel päeval saabus Maybelline kotike ja teisel päeval L'Oreali kotike.
Ausaltöeldes sai põnevaid asju ühtekokku niivõrd palju, et pidin näpud neile kibekiirelt taha ajama ja katsetama hakkama. Nagu ma aga juba eelmine kord teile mainisin, ei ole minust suurt kasu kui peaksin tooteid teile niisama piltide ja arvustuse näol näitama - ei peitu minus niivõrd palju meigiteadlast.
Kui eelmine kord katsetasin asju videos, et edasi anda esmane ja ehe reaktsioon, tahtsin ka seekord midagi põnevamat toodetega ette võtta. Valituks sai erinevate meigilookide katsetamine. Õnneks oli mu õde Lotta just õigel ajal mind külastamas, ning saingi pea, et enamus tooted meie mõlema peal ära katsetada.
Täna näitangi teile neid looke ning räägin juurde kus mis kasutatud sai. Tunnistan ausalt, et mõned neist toodetest on saanud absoluutseteks lemmikuteks ka igapäevases meigikotis, seejuures mõned tooted jäid pisut õnnetult enda hiilgehetki riiulile ootama. Mõningad tooted olid minu jaoks üsna kummalised ja keerulised kasutada, sellele vaatamata katsetasin nad siiski ära ja särasilmil leidsin ka uusi lemmikuid!

Esiti tutvustan teile endale loodud meigilooki, mille märksõnadeks paneksin kindlasti sügis-sügis-sügis! Sügis on ju absoluutselt ideaalne aeg kandmaks julgemaid ja sügavamaid huuletoone ja me kõik teame kui väga ma värvilisi huulepulki armastan ;) Kerge silmameik ja tugev huul, ühes särava üldmuljega ning krutskeid täis soenguga, mulle meeldib! Muide - kui keegi peaks nüüd mõtlema, et kuidas küll sellist näiliselt keerukat soengut saavutada - las ma räägin teile kui lihtne see on! Mõni aeg tagasi tegi meigikunstnik Jenni Korjus enda Youtube kanalile just sellesama soengu õpetuse ja ma luban teile - sa saad sellega hakkama ja punuda ei ole vaja mitte kui midagi. Soenguõpetuse leiate SIIT.

Alljärgneval pildil näitan teile aga ära, et mida siis täpsemalt enda peal katsetasin. Põhja tegemiseks kasutasin laias maailmas ohtralt kiidusõnu saanud Maybelline Fit Me Matte&Poreless jumestuskreemi, mida saadeti mulle oi-kui-mitmes toonis. Algselt olin tootes ekslikult pettunud kuigi olin koheselt lummatud tema kergusest ja sekundiga matistuvast koostisest. Küll aga tundus mulle, et toode ei ole piisavalt kattev kui tegemist aeg-ajalt probleemse näonahaga. Proovisin Matte&Porelessi veel mõned korrad ja olen sellesse nüüd ülepeakaela armunud - toote kergus laseb näonahal hingata ja tulemus püsib matt terve päeva.
Kulmudel kasutasin üht veidramat toodet, mida eales näinud olen - L'Oreal Brow Artist Maker'it. Toote pealekandmise ots on paks nagu rasvakriit ja teisel pool asetseb üks üsna suur pintslilaadne asjandus. Kuna antud süsteemiga oli minu jaoks värvi peale kandmine võimatu, kasutasin lihtsalt peenikest kulmupintslit, millega toimis toode täitsa enam-vähem. Küll aga oli ta kreemisem kui olen harjunud, sest igapäevaselt kasutan üldjuhul kulmupuudrit.
Nagu alati, on silmadega mänguruum kõikse suurem ja oh-my-lord ma leidsin oma uued lemmikud! Kuna mul puudub eriline valikuvõimalus lauvärvide osas, kasutasin põhja tegemiseks L'Oreal True Artist Highlighteri paletti, mis toimib antud eesmärgil absoluutselt suurepäraselt! Et anda silmadele pisut rohkem elu, võtsin julguse kokku ja proovisin ära markerilaadse otsaga Maybelline Master Precise Curve Eyelineri - kui algselt eeldasin, et antud toote kasutamine on ilmvõimatu - eksisin rängalt. Ma pole eee-luu-sees paremat lainerit kasutanud. Käsitlemine on imelihtne ja värvi pealekandmine ühtlane. Samuti olin algselt kõhklev L'Oreal False Lash Wings Sculpt Mascara osas, kuna antud toote pealekandmise otsik oli pehmelt öeldes veider...aga endalegi suureks üllatuseks, lõin alumistele ripsmetele absoluutselt ideaalse katvuse. Imelikul kombel, ongi kaks viimati mainitud ühed minu lemmiktooted kõigist saadetutest!
Highlighterina katsetasin ära Maybelline Face Studio Strobing Sticki, mille näol on tegemist kreemja highlighteriga. Peale kandmine lihtne ja pudina-vaba!
Nüüd aga nüüd - minu lemmikteema - huuled. Juba eelmisest Maybelline pakikesest saadud matid huuletoonid olid superlux ilusad, nüüd aga üllatati mind sellise tooniga mida mul tõepoolest varem ei olnud - sügavlilla toon numbriga 886. Pealekandmine äärmiselt hõlbus ja püsivus täiesti arvestatav :)

Kui endale tegin pisut tugevama üldmulje, siis õekesele lähenesin kergema meigiga (mis oli tema arvates ikkagi NIII tume :D ). Otsustasin luua praegu oh-kui-populaarse pruunikas-roosaka huuletooni ümber hästi kerge ja kumava suitsusilma. Millega ma seda aga tegin - kohe kõigest täpsemalt.

Et õekest on õnnistatud noorusliku ja ilusa näonahaga, oli Maybelline Fit Me Matte&Poreless jumestuskreem tema jaoks täielik win-win. Peale põhja matistamist, asusime silmade kallale. Kuma andsin taaskord L'Oreal True Artist Highlighteri paletiga ning ripsmed panime vohama L'Oreal False Lash Wings Sculpt Mascaraga. Et mul aga suitsusilma tumeduse saavutamiseks suurt midagi kasutada ei ole, panin loovuse tööle ja otsustasin proovida esiti kulmude jaoks mõeldud kreemjat L'Oreal Brow Artist Makerit - on tal ju pruunikas värv olemas ja pintselgi tagatipuks. Buffisin värvi üsna korralikult ja näed sa imet - toimiski! Kulmud värvisime samuti sama tootega kuid taaskord oli abimehena kasutuses peenike kulmupintsel, et toodet vähegi töödeldavaks muuta.
Olgugi, et Maybelline pani mulle teele kolm uut Vivid Matte Liquid huuletoodet, ei olnud meil hetkekski kahtlust, et millist neist antud meigilooki puhul proovida - loomulikult valisime Nude Flushi! Toode oli pealekandmisel ääretult kaunis aga kahjuks on tal püsivusega üsna kehvad lood. Kui üldiselt olen vedelates huulepulkades alati näinud pääseteed pika püsivuse suunas, ei olnud seekord olukord nii kiiduväärt...

Kuna tooteid oli minu mõistes ikka tõeliselt suur kogus, on mõned neist veel täitsa proovimata, näiteks Babylips uued huulepalsamid, ja üsna mitmed tooted olen kõrvale pannud, et need ühe põneva projektikese raames mõne aja pärast teieni tuua - sõnaotseses mõttes teieni tuua, hehe :)
Seekord ongi aga minu poolt kõik, loodan, et teile minu "kunstiteosed" meeldisid ja tooted huvi pakkusid. Kui olete ka ise mõnd neist toodetest juba proovida saanud, andke mulle kommentaarides teada, et milline oli just teie lemmik.

Praeguseks kõik ja räägime varsti jälle!

Uut Maybellinilt - VIDEO

Hei sõbrad,

olete vast juba blogimaastikul silmanud mitmeid Maybelline uute toodete arvustusi. Maybelline on nimelt nii kena, et saadab aeg-ajalt blogijatele pakikesi, avastamaks uut ja põnevat. Olen minagi seekord pakikese saanud ja selle üle hirmus õnnelik! Esiti ei osanud ma aga seisukohta võtta, et mis ma nüds peale hakkan nende toodetega, et need põneval viisil teieni tuua ja pisut tutvustada.

Ilublogija staatuses ma kohe kindlasti ei ole, mis tähendab, et pikalt ja laialt lõikude viisi toodetest rääkida ei oska. Olen ilmselt liiga vähe erinevaid tooteid katsetanud, et saaksin hakata miskit usaldusväärset ilujuttu puhuma. Samuti pean end üsna kehvaks tootepiltide tegemisel ja ausalt suu ammuli piilun alati teiste osavnäppude blogidest kauneid pildiseeriad ja unistan endamisi samasugusest oskusest. Peab ju olema silma esiti kompositsiooni loomisel. Lisaks mängib suurt rolli valgus, taust ja kaamera kvaliteet. Oeh - ei ole minu pärusmaa (ükskõik kui palju ma ka püüaks). Aga selle-eest on minu pärusmaa kindlasti videoformaadis tootetutvustus. Just selles vormis tundsin end kindlalt ja hästi!
Täna näitangi teile videokest Maybelline uutest toodetest, kus üritan neid enda peal katsetada ja tulemustest muljetada. Samuti on video lõpus pisike loosike, millest kutsun teid lahkelt osa saama :)

Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

Juuksehooldusest ja põnevatest toodetest

Hei armsad,

olete minult kordi ja kordi nuianud, et räägiksin pisut enda juuksehooldusest ja üldiselt juustest. Tunnistan ausalt, et aastaid ja aastaid suhtusin oma juustesse kui miskisse ühekordsesse projekti ja käisin nendega ümber üsna inetult. Kogu see terror mu juuste suunas eskaleerus asjaoluga, et pidin lõikama juuksed tol hetkel õnneks moes olnud bob soengusse ja kohe nii hullusti, et kuklani paljas olin.
See oli tol hetkel ikka paras traagika, kuna ääretult raske oli loobuda enda üüberhõredatest plaatinablondidest kiharatest :D Siin on nüüd teile õpetus, mida palun mitte kunagi järgida, eksole!
Nimelt loobusin ma mingi hetk oma elus juuksuri juures käimisest ja otsustasin, et kodus on ju palju soodsam juukseid värvida ja ise juuksuriametit praktiseerida. Küll aga blond pea on tõepoolest ihunuhtlus ja miskipärast ei andnud ma endale aru, et värvida tuleb ju vaid juure juurest väljakasvu. Mida tegin aga mina? Värvisin iga jumala kord, vähemalt kuus korra, enda juuksed täies mahus blondi värviga üle. Ma katsun leida teile ka mõne pildi tollest hetkest...Leidsingi! Tegemist on viie aasta taguse pildiga minust ja Nilsist meie esimesel ühisel suveüritusel Viljandi Folgil. Ausaltöeldes šokeerib see pilt mind ennastki siiani üsna korralikult, eriti kui võrdlen seda antud postituse lõpus oleva pildiga minu juuste praegusest seisukorrast. *jumal tänatud, et ikka mõistuse pähe suutsin võtta*

Assa mait milline blond jumalanna ma enda arust olin! Tegelikkus oli aga see, et vaid mõned kuud hiljem pidin kõik juuksed maha lõikama kuna nad lihtsalt langesid välja. Kuna otsad olid niivõrd kahjustatud, kippusid nad murduma ja järjest välja kukkuma.
Kuna bob soeng mulle endale absoluutselt peale ei läinud ja olin vaid mõne kuuga sellest totaalselt tüdinenud, otsustasin, et oleks hea mõte umbes paar aastat pikendusi kanda.
Küll aga olin teadlik, et pikenduste kandmine kahjustab taaskord oma juukseid, mida tol hetkel juba turgutada püüdsin. Õnneks leidsin ühe toreda nimekaimu Tallinnast, kes paigaldas miskis huvitavas Jaapani stiilis pikendusi. Süsteem oli siis selline, et punus ta lahtise pikenduse salgu ühes minu juustega pisikesse punupatsi ja nii oligi mu pea täis mitu aastat pisikesi punutisi. Antud tehnika ei kahjustanud juukseid pea, et üldse ning juuksekasv hakkas taaskord vohama! Jee!!!
Sest hetkest võtsin ka suuna tublimaks olemise poole ning hakkasin kasutama kenasti juukseõli ja muud vajalikku.
Okei, siiski olen truuks jäänud siiani toidupoest saada olevatele šampoonidele/palsamitele, kuna minu jaoks tunduvad need totaalselt okeid ja ei ole mul nendega miskit muret esinenud. Te ju teate mu koonerlust seega ei raatsi ma kohe täitsa ausalt salongidest eelmainituid soetada. Olen varasemalt mõned korrad kallimate toodetega vastu näppe saanud ja seetõttu olengi nende suunal üsna umbusklik.
Näiteks - mõni aasta tagasi otsustasin ära proovida suure buumina Eesti turule lennanud Natura Siberica juuksehoolduse ning pettusin täielikult. Ei šampoon, ega palsam sobinud mulle teps mitte. Juuksed olid tõeliselt ebameeldivad, kuivad ja rasused. Seega olengi truuks jäänud oma kindlale Garnierile. Samas ei saa minu juuksed muidugi läbi kõikide poe toodetega. Näiteks kehvad kogemused on mul aa-laa-tii Gliss Kur toodetega ning Puhas Loodus juuksehooldustoodetega.

Mõni aeg tagasi võttis minuga aga ühendust ettevõte beebiasi.ee, kes pakkus mulle välja, et valiksin nende juuksehooldustoodete seast 4 endale sobivat ning saaksin neid seejärel proovida. Kooner minus viskas hundirattaid, kuna täitsa niisama saada on ju alati niiii tore :D
Valituks sai Argan Crystal Oil šampoon kuivadele ja kahjustatud juustele, Bio Oil vedelkristallid, Bio Oil pantenooli, keratiini ja vedelkristallidega New Lotion juuksevedelik ning Denise Bambuse ekstrakti ja vitamiinidega juuksevedelik nõrkadele ja õhukestele juustele.

Olen nüüd antud toodetega jupp aega tutvuda saanud ning püüan teile ka pisut seletada, mis toimis ning mis mitte. Kuna minu juuste puhul on tegemist siiski äärmiselt töödeldud juustega, tundub, et liiga looduslikuks ma enda valikutega minna ei saa, kuna ma lihtsalt ei saa neist piisavalt toitaineid kätte. Ilmselt sel põhjusel ka Natura Siberica minu jaoks ei toiminud.

Täitsa lõpuni olen jõudnud ära kasutada hetkel vaid šampooni. Ma oskan ausaltöeldes öelda tema kohta vaid seda, et oli tõesti hea šampoon. On teil muidu aimu kuidas šampoone kirjeldama peaks? :D Minu jaoks on näiteks miskil põhjusel ülioluline, et šampoon peab vahutama. Seda ta tegi seega linnuke minu jaoks kirjas. Tavaliselt aga pühendan suurema lootuse palsami peale kuna ilma palsamita ma pesukorda lõpetada ei saa. Peale šampooni jäävad ju juuksed alati kuidagi kõvad ja veidrad. Igatahes, puhtaks pesi see šampoon kenasti, lõhnas hästi ja tagatipuks veel vahutas ka, seega julgen soovitada!

Üheks minu lemmikuks eelmainitud kambast on kindlasti vedelkristallidega juukseõli. Juba enne tellimuse kättesaamist tundus toode äärmiselt intrigeeriv, sest mis mõttes nagu - vedelkristallid?!?

Pudel on mõnusalt mahukas ja ausaltöeldes on antud toode välja vahetanud minu ammuse lemmiku Schwarzkopf Oil Miracle juukseõli. Bio Oil vedelkristallidega vedelikku tuleb kanda niisketele juustele peale pesu ja tulemuseks peaks olema läikiv juus ja samuti sisaldab toode kuumakaitset. Kuna kuumtöötlen oma juukseid piinlikult palju, ongi antud toode üks minu uusi lemmikuid. Juuksed lõhnavad peale kuivatamist alati nii mõnusalt ja on megapehmed. Soovitan!

Lisame siis vahepeal meepotti paar tõrvatilka kah...beebiasi.ee saatis mulle ka kaks pakki ampulle. 

Olen kunagi läbi teinud ka Placent Activ ampullikuuri ja mäletan, et sellest korrast jäi suhu üsna kibe mekk. Otseloomulikult ei olnud see nüüd otse tõlgendamisena mõeldud vaid pigem, et antud tooted taaskord mulle ei sobinud. Sel põhjusel olin ka ampullide osas üsna kahtlev aga loomulikult proovisin mõlemad saadetud tooted ära. 

Räägime siis kõigepealt Denise bambuseekstrakti ja vitamiinidega ampullidest. Plussina tuleb kindlasti välja tuua asjaolu, et ampullid on väga suured. Seega saab ühte ampulli kasutada kohe kindlasti kaks korda. Ma ütlen ka üsna veendunult, et minul on üsna suur peakolu seega pisema peaga inimestele jagub ühest ampullist kindlasti ka kolmeks korraks. Võib ju seega arvata et good value for money? Minule aga kahjuks antud toode kohe üldse ei sobinud. Ampulli toime peaks stimuleerima juuksesibula tööd ning elustama rikutud juukseid. Kasutada tuleb teda vaid 2x nädalas aga jäin ausaltöeldes isegi selle intervalliga hätta. Toode muutis minu juuksed rasuseks ja ebameeldivaks. Nüüd olengi nagu lõhkise küna ees ja ei tea mida ampullidega peala hakata. Usun, et lasen katsetada mõnel sõbrannal, kellele ehk toode paremini sobib. 

Viimasena võtame üksipulgi arutlusele toote, mis samuti pakendatud ampullidesse ning millel nimeks Bio Oil Juuksevedelik New Lotion pantenooli, keratiini ning vedelkristallidega. Tootepakend lubab enda mitmete koostisosadega nii mõndagi. Vedelkristallid annavad sära, keratiin annab juustele elujõu, pantenool tagab juuste loomuliku elastuse. Taaskord on tegemist hiigelsuurte ampullidega, mis peidavad end ilusas hõbedases pakendis. Toodet tuleb hõõruda õrnalt peanahka aga mina vana metslane proovisin seda ka tervel juuksepikkusel. Tulemuseks on asjaolu, et armastan antud toodet kogu täiega! Juuksed on peale ampulli peale kandmist ja kuivatamist mõnusalt säravad ja pehmed, samuti on tunda, et pantenool tagab juuste elastsuse kuna läbi kammimine on ääretult hõlbus. Kuna töödeldud juuste puhul on alati suureks probleemiks juuste elastuse puudumine on antud tootel minu jaoks väga suured plussid. Märjad juuksed ei kipu peast kammi külge jääma vaid on elastsed ja kenasti kammitavad. 

*Kõik tootepildid on tehtud Canon PowerShot G7 X kaameraga

Saadan enda poolt tänusõnad, kniksud ja kummardused beebiasi.ee veebipoele teele ja tõmban tänaseks otsad kokku. Räägime aga varsti jälle ja mõnusat uue nädala algust!

Lõputrall - VIDEO

Ma mäletan seda üsna selgelt, et kui kümme aastat tagasi hakkas terendama üheksanda klassi lõpetamine, jäin võrreldes tänapäevase kleidihullusega ikka üsna rahulikuks. Käisime emaga läbi kiirelt Esprit poest, kust soetasin tavalise musta maika, valge ülepõlve A-lõikelise seeliku ja täitsa tavalised mustad balleriinad. Sarnases rõivais oli näha paljusid teisigi, kuna riietevalik oli tol ajal ikka üsna kesine ja miskit erilist sitsi-satsi kuskilt leida ei olnud. No tegelikult...ei olnud tol hetkel isegi mõttes, et peaks kuidagi veel pidulikumalt end esitlema, jalga panema kontsad või pähe keerama rullsoengu. Lihtsus oli tol ajal täiesti tavaline norm.
Kui aga aastad möödusid ja lähenema hakkas gümnaasiumilõpp, olin endale millegipärast pähe võtnud, et vot nüüd ma vajan õmbleja juures tehtud kleiti! Ja mitte lihtsalt kleiti, vaid tikanditega, kehasse istuvat ja kindlasti ilusast läikivast materjalist.
Keelitasid mis nad keelitasid aga valisin Abakhanist välja valge paksu PULMAkleidi materjali, millega õmbleja kurja vaeva nägi ja sellest mulle lõpukleidi nikerdas. Peale lasin tikkida lilli ja muud nodi. Gümnaasiumi lõpetamiseks läksin ka sirge seljaga juuksurisse ja mul oli ikka üsna kindel visioon, mida oma soengust ootan... Lahkusin juuksurist paksult lakki täis peaga ja kivikõva soenguga, mis otsustas salkude lahknemisel totaalselt oma elu elada.
Mäletan, et printisin välja just selle pildi ja kujutasin ette, et juuksuritoolist lahkudes näen välja täpselt nagu Jessica Simpson, kelle soengustiilid tol ajal niivõrd popid olid. Viltune silmavaadet piirav tukk, suured rõngad kõrvas, lendlevad lokid, puhevil juuksed -  see oli lausa unelm :D

Meigi otsustasin teha kodus, kuna pidasin end sel alal professionaaliks ja kedagi teist enda kallale ei usaldanud - õigemini, väga keerukas oli üldse kedagi leida, kes meiki teeks. Tänapäeval on ju meikareid jalaga segada ja vali keda tahad... 8 aastat tagasi oli võimalik minna vaid mõnda kindlasse salongi, kus sulle hingehinnaga meik näkku maaliti ja kooner nagu ma olen - seda ma kindlasti endale lubada ei saanud.

Nüüd hiljem mõeldes ja meenutades kuidas trotsisime lõpupäeval tugevat vihma ja tuult - ega see kodukootud meik miski väga ilus ei püsinud küll...rääkimata kivikõvast soengust.

Aastad möödusid ja jõudsin tudeerida ülikoolis kahel erineval erialal. Kui 2013 aastal jõudis lõpuks kätte see kauaoodatud ülikooli lõpetamise päev. Seks hetkeks oli juba vanust turjal piisavalt ja pulmakleiti enam lõpetamisel kanda ei tahtnud. Planeerisime Nilsiga hoopis kiirreisi Stockholmi, kust H&M'ist lootsin üht kindlat kleiti skoorida. Olin selle nende netipoest leidnud ja armusin silmapilkselt. Kingad skoorisin Batast ja käsi südamel võin öelda, et nii kingad kui ka kleit, mida ülikooli lõpuaktusel kandsin, on ühed minu suured lemmikud siiani ning hoian neid kui kullatükke, et mõlemad võimalikult kaua vastu peaks.
Ülikooli lõpetamiseks võtsin end lõpuks kokku ja lasin sõbrannal, kes igapäevaselt meikarina tegev on, endale teha ka meigi ja soengu. Kusjuures praegu kui ma allolevat pilti vaatan, tundub see soeng ikka sigasarnane ülalolevale Jessica soengule. Tundub, et lõpuks mu unelm siiski täitus haha :D

Nagu mul ikka kombeks - jutustasin nüüd jube pikalt teile endast. Tegelikult tahtsin ma hoopis rääkida oma õe Lotta lõpetamisest.
Nimelt lõpetas Lotuke meil üheksanda klassi, seega tegu oli tema päris esimese suurema lõpetamisega. Uskumatu on asjaolu, et tänapäeval on preilid üheksanda klassi lõpetamisel juba nii üles vuntsitud, et mul tekib tunne justkui peaksin midagi veel lõpetama, et saaksin tänapäevase stiiliga sammu pidada.
Lotta lõpukleidi otsingud algasid meil ka juba kuid tagasi ja skoorisime selle lõpuks Hippsteri poest. Jeesuke milline kleidiparadiis seal valitses. Pidin ikka tõsimeeli end tagasi hoidma, et mitte kleidimerre viskuda ja rahakoti raudasid paotada. Õnneks oli fookus siiski seekord Lottal ja minu kleidiostu sundmõtted võitu ei saanud.
Kuna tänapäeval on kombeks igaks kümneks puhuks lasta teha meikari ja juuksuri juures nägu pähe, kinkisime Nilsiga Lottale sünnipäevaks just need eelmainitud. Lotta soengu tegi nobenäpp Heleen Ode ja kauni näo maalis Kerstin Koort.
Neiud ootasidki meid möödunud teisipäeva hommikul kell 9.00 oma stuudios kus kõvem maalritöö ja lakitamine lahti läks. Mina seal kõrval üritasin endale ise tähtsa näoga värvi peale uhada ja vahtisin suu ammuli kuidas profid töötavad.

Muideks - minul on allolevatel piltidel jalas just needsamad Bata kingad, mida ka ülikooli lõpetamisel kandsin. No niiii lemmikud ja mugavad.

Kuna lõpetamisepäev oli Lotta jaoks väga oluline, võtsin sellest üles ka väikese vlogi, mille ka nüüd kokku panin. Selle postituse lõpuks jätangi teid vlogi vaatama ja soovin mõnusat esmaspäeva jätku :)